[2715]

Olen mõelnud sellise variandi peale, mis meist allapoole jäävates maades tundub olema üks põhiline meelelahutuse ja vaba aja veetmise vorm. Mõte jäi kinni täpselt sellesse kohta, mis puudutab kõike briketi kuivamisele eelnevat.

Miks ei ole keegi sellist tüüpi briketi tooraine ettevalmistamise ja pressimise tarbeks mingit masinat ehitanud? Laiskus?

Pappi ja kartongi jätkub tänapäeval sedapalju, et peab teist vägisi juba täistuubitud konteineritesse toppima, sae- või roopuru PlyVali poolt mainitud kohtades lihtsalt mädaneb. Tooraine hankimine oleks seega lihtsalt kättevõtmise ja organiseerimise küsimus. Märgpressi võimsusetarve võrreldes kuivaltpressimisega ei vääriks üldse märkimist, tootlikkus kindlasti kordades tummisem. Miinus on küll kuivamise ja kasutuselevõtmisega seonduv, aga nagu öeldi, meil ei ole kiiret. Väike varjualune kuivamiseks, kehvemal juhul katusega euroalus ja tuul koos päikesega teevad selle töö suve jooksul ilma rahata ära.

Tekkis küsimus, et kas sellesse pätsi sissepandav energia ja ajakulu ei ületa selle kütteväärtust?
Võibolla see tänapäeval on kuidagi teisiti aga kunagi arvestati kütteväärtust kilogrammi baasil ja tohutusuur prügikastitäis pappi ja paberit kaalub ehk 15-20 kg.
Mind see pilliroo kokkukogumise pool ka huvitaks, et kuidas ja missuguse tehnikaga seda täpsemalt teha kavatsetakse kui mitte päris käsitsi?
Võiks ju teist teha nagu silo, et muljur laseb kärusse ja ongi käes.
Õnnetuseks ta aga ei kasva roog sugugi sellisel pinnal mis seda viisi lubaks tarvitada.
See pätsikeste tegemine majanduslikult saab olla kuidagi ehk turbarabas, kus lükkad vedelsõnniku segaja kuhugi veega turbaauku ja segad selle veega läbi ühtlaseks massiks ning siis kas pumbaga või kopaga ammutades sinna pressi alla mis sellest pätsid vormib.
Kuivavad 45 kraadisel pinnal kus laudadel on taga vahed ja näoga päikese poole umbes nädalaga aga niisama märjalt üksteise otsas lähevad vaid hallitama.
Ma näeks suurt raisatud ressursi ärakasutust euroheinateo asendamist selle kogumisega.
Näiteks hein maha niita, kaarutada et kuivaks ning siis pressida sellised parajad pakid mis täpselt ahju või pliidialla mahuvad.
Suuremates kateldes võiks ka põhu või heinapalli otse katlasse tõsta.

Suure plära ja teooria kokkuvõte oleks siiski, et Eestimaa kasvatab kordades rohkem puitu kui meil kütteks ja omaks tarbeks vaja ning selle varumise-kütmise jaoks on tehnoloogia ammu olemas erinevalt roo ja papi pressimisest.