[2715]

Reaalselt Taani tegeleb selle kõigega! Kütavad isegi heinaga. Teised Riigid samamoodi. Puudu on pisitehnika et seda ka lokaaalselt teha. 
Ahjah: KÕIGI puidu ja sellega sarnaste puituvate biojäätmete põleva tahkeaine energiasisaldus on väga sarnane, erisus ongi tuhasustes ja võimalikes lisandites. Rool suvel metalle jms, mid akuivanud talvisel ena mpole. Ega see KÕIK koosneb C'st, O'st ja H'st, mis siis pikki samasid molekuliridasid moodustab. Ka see on lausvale, et erinevatel puitudel on erinev kütteväärtus - EI OLE, tahkeaine on täpselt sama, vahe tuleb okaspuul vaigust ja erinevad on korpade ehk maakeeli koore kütteväärtused. Erinev onb erikaal, kaaluühiku kütteväärtused on samad. Sama on põhk, sama on roog, ka kuivades puituvad kõrstaimed, lehed ja okkad jne. Ehk see on asi, millest Maailmas ajudega rohelised (jah, ka neid on ülivähesel määral  ) tegelikult räägivad. Ja osades maades ei raisata midagi, KÕIK põletatav lähebki tulle ja sealt "ühiskonan hüvanguks" energiana tagasi. 
Ma olen kõrvalt näinud Keila veepuhastusjaama sügist hullust kunagi, kui otsustati et sinna võib aiajäätmeid tuua. Et neil on europapi eest ostetud hakkur ja siis on seda tore jääkmudaga segada ja mulda toota. Ma olin ühe poolpäeva seal Sõbral "külas" enen kalale minekut ja ainuüksi see sõidukatega toodud okste kogus oli hirmuäratav! Reaalselt on ka seesama sügisene lehepudi põletatav kraam. See on kolmveerand kõigest igaastasest hulgast mille me lihtsalt jäätmejaama viime. OK, võtsin boldi ja koos naabriga viisime tonni jagu lehti ära ja kulu oli 15€ sest meil on palju ID.kaarte  Aga muul juhul maksab veel peale ka!!! Oma õue enam komposti ei mahu, sinna läheb iga aasta miski 100 kilo. Ainult Nõmmelt tuleb iga sügis tuhandeid tonne lehti. Ja see on ju IGAASTANE kasv, mitte puit mis kasvab siiski olulislet kauem! Kui koguda KÕIK selline kokku ja niita ka rooväljasid, siis Eesti peale on see põleva biomassi kogus üüratu, mis mingi kombijaam saaks juhitavat energiat ja sooja koostoota. Ega see euro-heinategu augustis on ju ka allapanu ja küte, mitte loomadele toit. 

Kui nüüd võtta kapitalistina, siis me kasvatame omadel maadel rahalist väärtust omavat aga tihtipeale maksame hoopis peale et sellest lahti saada! AJUVABA? Puitunud talvine pilliroog, mid aon sisi tonnides, on puhas raha. Kõik rookatused ja roomatid jms on tore hobi aga üldiselt BS. Loogiline väärtusahel oleks pudiks ja tulle. Erinevalt puiduvõsast ta ju "rikneb" väga kiiresti. Lisaväärtus on loodusliku mitmekesisuse säilitamine, mis pragu on julmas hävingus. Samasse käib ka oksa-lehepudi jms, mis kõik ju põleb kuivana. Mingis suures jaamas mingisse gigakolusse kokku valada, kus sees see segamini ju aetakse, pole mingi küsimus. Ma üksaasta proovisin leheimurit mis siis kohe lehed pudimaks teeb, rääkimata koguriga niidukid ja spets pargiimurid.  

Mida mina näen tuleviku roheenergia lahendusena, mis tänase juhitamatu pealemaksmise lõpetab: seesama elanikkonnalt puhta purustatud biojäätme kokkuost praeguse ajuvaba päikseenergia asemel ja sellega tagatav juhitav enegria. Ja täitsa selgelt muutuvad ka rooväljad väärtuseks, võimalikud puituvad heinamaad jms lisaks. Kui kõiki viidatud teadustöid ja uuringuid tehti, oli Euroopa energia veel "probleeemivaba" ja järeldused on Vene Gaasi ja ohjeldamatu kontrollimatu metsaraie-pudistamise kontekstis. Ei tasu, tuhka palju jne selline tavaline ärimehe hala. Sügis 2022 on seis absoluutselt teine! Mis veel tuleb: kõikide kuja-alade niitjad tulevad "müts käes" et "Härra, kas me tohime liinialuse puhastuse puitunu hakkida ja palju Te Härra Landlord selle eest raha soovite?" Meil näiteks 0,57ha liinikuja, kus kasvab võsa ja põdrakanep. Talvel lõigati "salaja" maha, nädal tagasi oli kõik mulle kaugelt üle pea, kohati 2,5 meetrit kõrge sein! Õnneks naabrimees on laia purustajaga tee maha niitnud et saab mõistlikult ligi. Põdrakanep ka puitub talveks ära ja on samasugune biomass koos aastase paju- ja lepavõsaga. Novembris oleks mõistlik see kogur-imur-purustajaga kokku korjata. Jälle: ma ei oska selle 20% niiskusega massi kaalu isegi arvata! See pole mingi "kolm kilo"... Ehk needsinased võsafreesid peaks kas vaalutama või koguma ka. Kasvõi üle aasta teed ja see uus alt freesitud super-ülekandeliin on päris rajult biomassi alt täis kasvanud! Parim on vaadata Ellamaa vahel, kus tehti uus koridor kaarega ümber küla ja vana liin võeti maha, kataster 51801:001:0043 näiteks, suurelt teelt vaadeldav. Ma võtnud eesmärgiks jälgida, kui ruttu see vana koridor kinni kasvab, 2 suvega on kasv täiesti märgatav! Nii saab aru, kui palju tegelikult seda biomassi peale kasvab. 

Ehk meiesugused, kel on maad ja metsa, hakkab tekkima tõsine vajadus ka seda "niisama" tekkivat kasutama asuda! See, mis on siiani pigem tüütus ja kulutaja olnud. Lõkkeõhtu on tore asi aga talvel soojas ja valges on ka mõnus  Ja lõpuks on see ju ka raha, mille eest "ilusaid asju" saab osta...näiteks kobedat vanatehnikat.
Edit: üks näide aga mis neist on saanud, ma ei tea. Ka see on siis juba 10 aastat tagasi kus mingist energiakriisist ja rohepöördest polnud veel juttugi  Lihtsalt oli biomassi üle.

Jätame Taani riigi nüüd küll rahule! Usu-nad ei kütaks heinaga kui neil metsa oleks ja sealne asustustihedus on kuipalju ruutkilomeetrile? Seepärast lähebki seal kõik mis põleb loosi energiaallikana.

Miks te ei kasuta siis ära seda, et pealinna elanikud massiliselt oksi toovad?
Pane igasse individuaalelamu postkasti paberilipakas, et kui tahate vabaneda haljastusjäätmetest helistage ja tulen järgi tasuta.
Nüüd ainult tehnika hankida millega sõidad hunniku juurde ja bensiinihakkuriga lased selle hunniku autokasti ning müüd näiteks katlamajale maha!
Saabki kõik kasutatud nagu peaks. Kui iga inimene kellel aed on hakkab omale hakkurit, hakkehoidlat ja sobivat kütteallikat ehitama et 150 kg aiajäätmeid ära kasutada siis see meie planeedi ära tapab...

Ma ikkagi ei saanud vastust millega neid roovälju niita ja tulemus kokku koguda?

Elanikud saavad vabalt oma purustatud biojäätmeid müüa ja väide, et ei saa pole tõsiseltvõetav.
Hakkepuidu kantmeetril on üsna hea hind isegi.
Muude asjade kokkuostmist nagu heintaimed ja puulehed ma ei kujuta ette oma tohutu töömahu ja investeeringu tõttu.
Ei saa neid ju kuhugi hunnikusse lükata, kuna need ei kuiva ja märgadel kuhjadel on kalduvus süttida.
Kui sa suudad kuidagi sellesse investeerimise tulususe ära põhjendada siis võtan oma mõtted avalikult tagasi.

Muide, mul on ka aias õunapuud mis igal aastal lehed maha heidavad ja olen ka Nõmmel käinud paar korda.
Selline 7-8 meetrit kõrge suur õunapuu annab lehti umbes 2 kartulikotitäit ja kuivana kaalub see kotitäis ehk 4-5kg ning ma vist pole tervet Nõmmet näinud et on jäänud mulje, et seal ole niipalju puid et sealt tuhandeid tonne põlevat ainest tuleb puulehtede näol. Ma nimme ei arvesta vee kaaluga lehtedes, kuna seda meil kütuseks ei osata veel kasutada.

Muide sa pole mõelnud, et paneks vaba maa energiavõsa alla hoopis?
Seda saab ka liinide all kasvatada, hein kaob ise alt ja moodustub puit mille hakkimise eest saab raha või kasvõi haket ehk kasvõi haokubusid köites omale kütteainest mida saab säilitada kontrollitult tarbida.
Heintaimedest tuleb kindlasti oluliselt vähem kaloreid välja kui puidust hektari kohta.