[PlyVal64]

Edit: üks näide aga mis neist on saanud, ma ei tea. Ka see on siis juba 10 aastat tagasi kus mingist energiakriisist ja rohepöördest polnud veel juttugi  Lihtsalt oli biomassi üle.

Ma ikkagi ei saanud vastust millega neid roovälju niita ja tulemus kokku koguda?

Roo kokku kogumiseks ei ole väga keerulist seadet vaja kui ei ole plaani ehitusmaterjali koguda. Lattniiduk ja suunajad koos mingi pöörleva ogadega väljaviskajaga. Et paneks vaalu. Variant 2 on kohe koguriga purustaja. See muidugi maksab aga oma olemuselt vana hea haljasmassi kogurniiduk KIR-15. See on siis suures mahus tegemisel sest me ei taha ju tervet kimpu seotud kõrt vaid pudi. Küsimus on muidugi hea! Eestis on rookombaine piisavalt et vajadusel päris suured maa-alad kokku koguda ja alati saab ju juurde ka osta! Reed Combaine toodetakse ja suurte mahtude puhul saab neid ju osta.  

Iseendale ma niidan mereääre teeäärt võsakaga. Eks ta käsitöö ju oleks  aga ei hullu. Kogused pole ju suured mida mistahes inimlikus hinnas press ajas kokkupressida jõuab. Talvel külmaga hää lasta ja siis käsitsi masinasse ajada. Reaalselt peaks ka koguriga haamerniiduk töö ära tegema sest vaja ju ongi just pudi! A'la Muratori MT30-R vms. 
See muu pool on "selge", mikromahus ideendale tehes on see käsitöö ja trenn. Samas ikkagi ka hooldus. Ja selge on ka, et pelletipress on odavam aga vajab igal juhul peent puru. Briketipressiga on lood selgusetumad aga vaadates seda video stoppkaadrit siis see pudi kolus on juba peenhakke laadne, mida toodab odav biopurusti sõltumata kätevärinast ja muust õudsast Vähemalt mul pole hetkel "mureks" mitte roo niitmine ja kogumine ega ka roo ja peene oksarao poolkäsitöö-pudistamine, vaid viimane etapp - kõige kallima masinaga pressimine ja selleks vajalik fraktsioon! Sest enda vajadus on briketile. 

Kõik muud lahendused on ju masstoodangu teema ja ka biogaasi kasutamine vajab tõsiseid ümberkorraldusi. Ehk tohutult kallis rahaliselt. Lihtsalt selle suveni olid kõik muud kütmise viisid ja üldse energia nii odav et mistahes "alternatiiv" oli täiesti välistatud kululine tegevus. "Alternatiiv" oligi iseenda hakkpuidu põletamine, oli see siis peenhake või kiirjupitajaga tehtud, ja DIY põletuslahendused. Biogaasi jaoks on vaja kulutada, igasugune pädev gaasitekitajast kääria ei kasva üldiselt ise või kasvab "suvaliselt" aastast sõltuvalt.  A'la õunad. Rohi ja roog kasvavad iga aasta kindlasti ise ja roog ei sõltu isegi vihmadest sest ta ise kasvabki risoomiga vees! Nende saagikusega saab mingis minimaalses mahus igal juhul arvestada, mis ongi kohe kindlasti pilliroo tugevus koos selge lõikamise võimalusega. Ega tonnides on hektari metsa juurdekasv sama aga seda ei saa kätte. Kiirekasvulise energiavõsaga on teema teine, kui see tõesti ise kasvab. Pajuvõsa kannataks samamoodi iga sügis niita ja võib ka päris mitu tonni hektarilt anda aga üldiselt niidetakse seda 4-5 aastase tsükliga. Veel üks diplomitöö, ja sealt lk.29 on väetatud paju tootlus 4 aastaga pea 45 tonni hektarilt! Eestis on metsa väetamine keelatud aga liinialust "heinamaad" ei keela keegi ka väetada.  

Eks me peame siin kõik "mõtlema hakkama" ja omad valdusesd ja ressursid kriitilise pilguga üle vaatama, sest ega kütmise vajadus ei kao kuhugile. Ja iga aasta tuleb november, Päike ja selle jõud kaob kolmeks kuuks, ning võitja on see, kel eluks vajalik soe tuleb odavalt. Küttekoldele installitakse külge termoelektrilised generaatorid ja ongi mõnus. Eks seegi pool areneb ja võimsused kasvavad, täna on see 60-100W. Aga seegi on ju 1,4-2,4kWh, mis on piisav paari pisikese pumba, külmiku ja paari LEDi jaoks. Täna on ju kaminaventilaator tavaline õhuliigutaja kodudes. 
Ja karta on et mingid aurugeneraatorid kodukasutusse pole ka mägede taga, millega siis need 3-4 kuud Eestis akupanka elus hoida  Millega sooja tekitada - ikka biojäätmetega. Juhitava energiana ei paista millegi põletamsie lveel niipeal lõppu tulevat, kodune koostootmise SEJ on selegelt tulevik. Seda muidugi juhul kui suudetaske moodsaid akusid toota... Selles suhtes on meil ju omamoodi "hästi" et Päikese kadumisel tekib pideva põlemise vajadus - on üldiselt külm, niiske ja pime. Aga seda on suhteliselt vähe aega ehk 100 päeva tahkekütuse, eelkõige pelleti kogus ei ole ulmeliselt suur. 270 päeva suudab Päike sooja vett kollektorites ja elektrit toota. Biogaas las jääb pigem sõidukite kütuseks ja masstootmiseks, kodus toota ei ole sel mõtet.