[alfredo]

Roogu saab edukalt kahludes ladustada. Kahl on käsitsi või masinaga tekitatud moodustis, millest hilisemas faasis rookatuseid laotakse. Põhimõtteliselt selline tummisem kaenlatäis roogu, mis ajutiselt heinapallinööri või muu kättesaadavaga kokku seotakse, misjärel ladustatakse. Hiljem, kui kiirem lõikamisaeg läbi on, võetakse toorkahlud lahti, sorteeritakse välja pudi-padi, laotakse tihedamalt kokku ja tulemuseks on standardmõõdus kahl. Olen omal ajal täiesti eakohaselt sirbiga opereerides käsitöökahle teinud. Tollal küll keegi asjale sellist peenutsevat nime anda ei osanud. Meenutades sellal Väikese-Väina äärde ja üldisemalt Läänemaa servadesse kuhjatud tohutuid kahluhunnikuid, ei väida ma midagi uut, s.t. oleme lihtsalt laisaks läinud ja loodame, et puder lõputult suhu pistetakse ja taevase käega piima peale kallatakse. Nüüd kui üks meist seda veidi unistaval moel(sest pressimise ja põletamise juurde sellises stiilis vaevalt kunagi jõutakse) meelde tuletab, on kohe häda lahti - ei saa, ei tohi ja mis mõttes üldse, eksju? Aga selline meeldetuletus paneb ehk mõnel hakkajamal käed ka liikuma. Roo ja muude heinalistega on pigem selline häda, et klaasistab küttekolde seinad. Aga teistele müüa ju saaks ; )

Kuskilt mälusopist nagu meenub kadunud Tiit Madissoni Lihula vallavanemaks olemise ajast, et roo sorteerimisest järelejäänud pudist pressiti algelisi brikette, millega köeti kohalikku katlamaja või vähemalt vallamaja. Aga see võib mul ka mingi järjekordne luul olla. Midagi seesugust nagu sai kuskilt tolleaegsest zeitungist loetud, aga ega täpsemalt kahjuks ei mäleta.