[PlyVal64]

Pildil ju väga ilus hake.Mul läheb iga päev selline tumedapoolsem kraam katlasse kus on kõike,peenest tolmust kuni puhta luuamaterjalini välja...Huvitav miks mul tahma pole?Ca kahe nädala pärast puhastan uuesti katelt ja siis teen pildid.Kui tahmab siis on põlemisreziim paigast ja liiga vähe hapnikku...Oma korstna olen ka korra põlema saanud,aga see oli ammu vana haret katlaga ja halupuu...hetkel ei ole lootustki korstent põlema saada...Kui viadrussi kütta halupuuga ja alumise ukse luuki regullitakse temperatuuri järgi põlemise kägistamisega sõna otseses mõttes siis on ka katel tahma ja pigi  täis ribide vahelt ja ka korsten üsna sitane...Mina puhun ventikaga põletis kuumuse lakke,et puidust max välja pigistada ja katla taga soojusvaheti jahutab suitsu normaalseks tempi poolest ja toimub kõrge kasuteguriga puhas kütmine.

Umbes samamoodi köetakse ju ka kõike muud biopudi roost heinapallideni. Kõige olulisim on alati niiskus ja kui see on madal, siis edasine on ju lihne. Järgi jääbki tuhasus elik tuhaeemaldus. Seal see siis ka kõik muu mittepõlev mis maha jääb. Tahm mistahes kujul elik süsiniku ladestumine on ka niiskuse ning tõmbe küsimus. Suurim viga tänasel päeval on "moodsate" kollete õhu juurdepääsu regull suurema kasuteguri nimel! Matemaatilis-füüsikalisest on tõesti soojusmasina kasutegur otses sõltuvuses temperatuuridest ja eelkõige väljuva gaasi omast aga... Kui sa ikka hakkad sedasama koorega kasepuud kütma ja keerad hapniku kinni, saadki tökati! Teed sama männiga, saad kohe puutõrva. Need kaks puuliiki tahavad igal juhul palju õhku saada. Kõik need probleemid ju tekivadki, kui koonerdamisega tekitatakse koldes utmine elik poolkoksistamine! Sealt ka seesama koore kartus jne.

Ega kõigel neil kartustel ongi nii bioloogiline kui keemilis-füüsikaline põhjendus ka olemas AGA see lööb välja vaid omamoodi lollusega tegelemisel! Ainus kasulik ja moodne lahendus ongi peale tulikuuma kollet soojusvahetiga suitsugaasidest viimase energia välja võtmine. Aga siis peab ka korsten olema õige ja kergelt puhastatav. Igasuguse põlemise efektiivsus on kinni põlemise KIIRUSES ehk automoto mootorimeeste keskkonnas seesama AF ratio plahvatuskiirus põlemiskambris!!! Ainus efektiivne puidu põletamine on eestikeeses väljenduses "äge tuli on all ja pliidiraud hõõgub". Loodus on kõige targem ja tavaline lõke on efektiivseim põlemise viis. Kõik muu on suures piires BS. Meie tahame aga sellest efektiivseimast omakorda ülima efektiivsusega osa saada aga tihtipreale ületame mõistlikuse piiri sest kütus ise on kallis. Erinevad puidu osad ja erinevad puuliigid tänu erinevale tihedusele ja eelkõige materjali niiskusele, teevad erisused sisse. Ja erinevus tuleb tuhasusest, mis siis ummistab, takistab õhuhapniku juurdepääsu ja lõpuks on jälle seesama utmise teema, mis lõppeb korstnapõlenguga. Ja siis lisaained, milledest võivad ja ka tekivad erinevad happelised söövitavad kooslused mis teatud tüüpi materjale hävitavad. Ehk kui põletada muud kui puhast koorevaba puitu a'la höövlilaastu, on vaja paremaid-keerulisemaid põleteid ja lisatööd.

Samas teatud tüüpi kolletes nagu näiteks saunaahjud, saab üliedukalt põletada just seda problemaatilisemat aga kõrgema kütteväärtusega manti! Saun on väga tsüklilise kütmisega ja seal tuhaeemaldus on kõige pisem mure. Samas tahad seal saada kuuma ja selleks on just piiramata hapnikurikas põlemine. Saunal on ka enamasti "sirge toru", kuskohas ei ole peal soojusvahetit. Mul maal keldris on suitsutoruboiler ja see tekitab ka probleeme! Kelder, uks kinni, viskad leili, palju niiskust ja...männiga väga kütta ei kannata kuid saare-jalakasurma koorevabaga ideaaalselt!  Aga üldjuhul uhab saunakorstnast minema eriliselt kuum gaas  ja koksistumine ega tökati keetmine pole teemaks. Saunaga veel ka see, et me tahame mida - HETKEkuuma ja kerisekividesse salvestunud energiat, eel- ega järelkuum meid sauna puhul ei huvita. Et saunaahi oleks ka maja kütteallikas? Seega kannatab sauna kütta ka selle problemaatilisemaga. Vanast ajast oli seesama problemaatiline, tuhane, sodine aga kaua kuuma andev odav kütus turbabrikett! Vanakooli briketi tuhasus oli 8% ja isegi rohkem, uutel kuni 5%, mida on ka puupelleti/briketi 0,5% kõrval ju röögatult.  Nüüd ongi see koht, miks ma loomkatse tegin ja peaks ka pillirooga seda tegema: kusagil on see kaalukoht, kuskohas kannataks just saunakütet ja mitteautonoomse kolde ODAVAT kütet toota! Et saunaahjust ja garage bursuikast peab tuhka eemaldama on ju olematu mure. Pudistamise mure pole ka teema. Aga sealt edasi kaks seadet, peenjahvati ja press, on juba probleem. Täna on probleem "peened-moodsad isetoimivad" peenpudikatlad. Nõus. Aga see ei tähenda, et kõik see muu puupudi ja kuiv biomass kütta ei kõlbaks!

Jääbki pressimine, mis võib ju ka teenus olla? Ja just brikett. Mina ja kesiganes huviline kodus pudistab omale meelepärast biomaterjali, segab kokku, kuivatab ja siis a'la toobki 500 kilo O1 haagisel kohale. On piisavalt kuiv, valataske kolusse ja läbi haamerveski ja pressi kukub teisest ostast konkreetne toode, mille tootmise kaaluühikul on hind. Ühest otsast valame sisse ja samasse kotti/kärusse kukub teisest otsast 450 kilo valmiskütet. A'la 50euri teenuse eest kassasse ja eluga edasi. Nagu Jõgeval parkali juures - laskma, nülgima ja soolama peab ikka ise