[Daff]

 ........Teine teema on veeaur, mida siis tuli niiskest materjalist esimese asjana välja aurustab. Ka seda peab, nagu vannitoast duššiauru, välja ventileerima. Selle saad minema, saab ka niiskema materjaliga kütta, lihstalt kasutegur on madalam ehk toasoojaks läheb rohkem pudi. Ongi ju kaks varianti: kuivatada puitu ette või kuivatada seda koldes  

Ma kütan halupuuga. Katlamajas on "eelkuivatusosakond" kuhu toon ca 2 kuu varu ette. See riit on jagatud kaheks sektsiooniks.Ja on ikka suur vahe kas kütta "sooja" puuga või tuua otse kuurist. 
Atmose küttetsükli pealt jääb oma 4-5 halgu järgi võrreldes kuurist tooduga.  Kui tavaliselt piisab umbes 1,5 koldetäiest, et akupaak kuumaks saada siis külma puuga läheb julmalt kaks koldetäit.
Kokkuhoid on kõva.

Need on asjad, mida me ju kõik teame ja kui mitu meist on nii tublid?   No mina ei ole, mitte kuidagi ei saa puid ette tuppa toodud. OK, pliidipuid veel aga just ahjudele. Vanasti ehitati ju ahjudele suisa spetsiaalsed puuhoidikud seina vahele, pliitide all ka, aga mida täna Päästeamet seal puude hoidmisest arvaks  Vanaemal oli kogu aeg see vahe puid täis ja soojenesid koos ahjuga.
 
Aga lõpptulemusena hoiad lõpuks kokku ikkagi vähe, kui ei pea just puid kalli rahaga ostma. Reaalselt on kollete kütmine ja sooja saamine nii peenike mäng, et igast väiksest asjast sõltub efektiivsus. Teooria on meil hea aga mul läheb küll iga viies ahi kergelt korstnasse  Küll unustad segada ja siis õigel ajal õhku vähendada või lõpuni kinni panna. Puude eelsoojendamine on tühine probleem inimlikkuse ehk unsutamise ja tähtsamate toimetuste tegemise kõrval  Lihtsal selle võrra rohkem peab kuuris varuks olema. Ja kui seda varu on oma metsades sadades ja tuhandetes ruumides, kodus kuuripinnast ka puudu ei tule, siis väga ei pungesta. Aga sooja müües, vaadates oma Sõbra üürimajade pealt, on iga selline asi ka lõpuks oma rahakotile kasulik! Selle inimliku välistamine ja viimase sõna ning automatiseerimisega tegelemine on lõpuks suurte mahtude juures päris kuluefektiivne ka. Ja ka mida suurem majapidamine, siis sama asi. Mugavus on vaid üks pool asjast. No ja kuluefektiivne on ju ka see biomass, mis niisama, ülikiiresti ja täitsa ise kasvab!

Antud juhul ma lisasin selle mõttevälgatuse  lihtsalt jutu jätkuks näitena kuna eelnevalt mainiti vee eraldamist kütteprotsessi käigus. Ei tahtnud kedagi riivata oma targutamisega. Aga kui nüüd laiemas masstaabis seda teemat on arutatud siis üsna sageli tuleb see puude eelkuivatamine üllatusena ja üllataval kombel mõni isegi ei usu seda.  Aga eks see olene seltskonnast ka kus teema üles võtta. 

Mis Plyvali poolt püstitatud päästeameti küsimusse puutub siis mul on olemas vahesein ja metalluks kahe ruumi vahel nii, et kõik on legaalne.

Nüüd räägiks ajaviiteks ikkagi sellest kokkuhoiust, et kas see paar algu ikka on nii tühine kogus ühe kütmise kohta.
Mul on tuua hea võrdlus. Kui ma katelt hakkasin sisse panema siis see tuhin tuli meil tegelikult kollektiivselt sõbraga. Massipsühhoos. Tema on kõva iseehitaja aga mina kaldun sellistes küsimustes rohkem "usaldama teadust", välja arvatud vaktsineerimine.

Hea on võrrelda neid projekte kuna põrandapinda on meil  võrdselt.
Temal on "spetsialistide" poolt soovitatud 45 kW Viadrus  katel minul 25kW Atmos
Temal on juhtimine manuaalne kuna  tema ise saab alati "õigel ajal otsustada". Minul juhib automaatika. V.a. puude ahju panek. 
Tema tegi kontuuri nagu jumal juhatas ja ruum võimaldas minul pandi asi paika millimeetri pealt nii nagu tootja juhend ette nägi.
Tema toob puud iga katlatäie jaoks õuest mina ei. 
Esimene talv kui me korraga asja käima panime kulus temal 45 rummi!! puid minul 12 kõigest. Olenevalt talvest olen ka 8 rummiga hakkama saanud kusjuures pole teadlikult koonerdanud. Toas alla 22 tempi ei hoia. 
 Ja sõbrake  pole tänaseni saanud alla 25 rummi kulu. Ääremärkusena vee, et ta on korduvalt süsteemi ringi ehitanud kuna "spetsialistid" eksisid.

Kuigi mul on oma mets ja küttepuude varu peavalu ei tekita siis ikkagi, miks ma peaks tegema 12 rummi asemel 24? Minu laiskusastme juures on see suur töö.