[PlyVal64]

Leidsin jube hea õppematerjali!

Üht vastust ei leidnud. Kui suur on energia kulu kütuse ettevalmistamisele ja pärast temast saadav energia? Et kas ikka on kasulik kõik need metsa mahavõtmise, -veo, -töötlemise, -ärapõletamise ja soojuse laialijagamise ning mõõtmise seadmete ehitus- ja ekspluatatsioonikulud võrrelduna sealt reaalselt saadaoleva energiaga. Mugav küll, selle vastu ma ei vaidle aga kas ka mingit kasu toob energia näol? Mulle tundub, et enne põletamist on sinna pelletisse või muusse küttesse niipalju energiat raisatud, et kasu polegi. Võrdleks kasvõi kuludega: kahemehesaag, kirves, hobune, ahi? Võimalik, et oleks kasulikum äraraisatud diislikütus, bensiin, metallisulatusahjudes kasutatav küte, treipingi ja keevituse elekter, tehaste valgustus ja muu raisatud energia ajada otse kodu ahju.

Väikeses mahus on halupuu raudselt parem. Aga kulu on ka ahjude ehitamine. Telliste põletamine jne. Kui asi läheb suuremate koguste peale, sisi hakkab moodsa aja efektiivsem põletamine lõpuks ennast ka ära tasuma. Juba see, et needsinased hakkpuidu- ja pelletipõletid suudavad põletada väiksmeaid koguseid, samas suunates seda energiat palju otsesemalt parematesse energiakandjatesse nagu vesi. Kindlasti on tegelikult ka see küsitav punkt välja arvutatud ja päris selge o nsee,et suurte jaamade puhul on kõikmõeldav hakkimine ikak räigelt kuluefektiive. Meie eratarbijatena lihstalt saame sealt kõrvalt sellest mõnust tahtmisel osa. 

Ma iseenda jaoks olen asjad juba väga ammu läbi arvutanud! Esimene kord ol ipea 20 aastakümmet tagasi ku inaabrimees sai viimasena õiguse ja meil loa võõralt krundilt trass läbi vedada. Mul seega praegu gaas 1 meeter majanurgast. Aga juba siis, tehes arvutusi ja jättes mugavuse välja, et tasunud maja küttesüsteemi ümberehitus ennast ära. Juba siis oli odavam uus ja teistlaadi küttele projekteeritud maja teha. Ega seegi mõte käis 30'sena peast läbi. Nii ka praegu, seesama tasuvus iseenda puidujääkidest ja rosot midgai teha on ikakgi pigem hobimõte ja pigem loomkatseline mõtiskluis. See võib olla teemaks, kui keegi teeb näiteks Päikseelektrist energiat saava teenust pakkuva pressimistehase. Ja ka sisi briketiks elik haluks. Siis saaks tüvesid millekski kallimaks ja kauakestvamaks väärindada ja raie- ja saekaatrijääkidest kütet teha. Ja ka see on juba täna vajalik ja ka mõistlik, ega sisi päris mõistlik ei ole mul 40-sendist sangleppa ahju ajada kui sellest võiks planku lõigata. Kuivava männi ja üraskikuusega, kui kohe jaole saada, sama asi.  

Ja siisi pellet. Kuigi ma olen põhimõtteline, et maja peab suutma sie toimida, kus sees on ka loodusliku tõmbega küttekolded, sisi teatud suure mööndusega peab kohe aasta 2023 tunnsutama pelletitoitega katelpliitide fantastilisust! Kui saaks lahendatud ka pliidi oma soojatoitelt pumpade elektri... Sest  tee kui soe maja tahes, tsükliline kütmine on alati ebaefektiivsem, kui ülitäpne ja vähene aga pidev kütmine. Seesama garaaži põranda sooja teema. Sooja hoida on lihtsam kui üles kuumutada. Ka loomkatsed boileriga. Kvaliteettootel, kus on ka päriselt isolatsioon ümber, on elektri väljalülitamine pigem raiskav kui kokku hoidev tegevus. Kuna mul pliidi soojuskiirgus teeb boileri välispinna ka soojaks, siis mingit kadu seal pole  Ma katsetasin väljalülitamisega soojal ajal ja kogu maja elektrikulu ei vähenenud vaid vähenes siis, kui sai uus tenn sisse ja boiler oli kogu aeg jälle järgi. Kuigi õues läks pimedamaks ja tuled põlevad kauem... ja ise oleme ka rohkem kodus! See oli loomkatse füüsikaseaduste paikapidavusest   

Aga muidu: koopas lõkkega elada on raudselt kõige kuluefektiivsem