03-09-2020, 15:20 PM
GAZ M1 projekti panin järjekordselt seisma. Milles siis probleem? Lusikat nurka pole visanud aga probleemid kasvavad üle pea. Võibolla nõudmised iseendale ka liiga kõrged. Nagu selle projekti jälgijad on vast märganud, et paraleerselt käib kahe auto ehitus. Originaal ja replika aga mõlemad peavad saama originaalsed. Replika on eellepingu järgi lubatud Moskva muuseumile ja sealne spetsialist jälgib pidevalt mängu. Tema sõnade kohaselt on maailmas säilinud umbes 100 M1-te, millest 80 on originaalsus alla 50% ja ülejäänutel max. 80%. Peamisteks möödapanekuteks, käigukast, kardaan, pidurid ja 12V elektrisüsteem. Ka on salongide ehitusse suhtutud väga loovalt. Replika keretööd jõudsid esiporitiibadeni ja selgus kurb tõsiasi, need on praktiliselt taastamis kõlbmatud. Muidugi kõik on võimalik aga meie tööhindade juures äärmiselt ebamõistlik tegevus. Kruvisin alt teise M1 esitiivad ja selgus veel kurvem tõsiasi, et need on kunagi mingi külasepa poolt valmistatud ja täiesti vale profiiliga. Venemaal Jekaterijenburgis üks töökoda toodab neid ja mul sai isegi üks paar tellitud aga need rändasid koos GAZ 11-ga Venemaale tagasi. Sain informatsiooni, et GAZ M1 prototüüp 1933-1934 Model 40A Ford Sedani esiporitiivad peale pisikest ümberkoheldust sünnivad M-1-le. Peale pikka otsimist sain kontakti firmaga, kes neid toodab. Muidugi metallist. Hind c. 1000.-$, mis ikka odavam, kui Venest 1500.-€ tükk. Fiiberist poritiiva oleks kätte saanud 250.-$-ga. Pean läbirääkimisi kahe paari soetamiseks. Firma ise Kalifornias ja 4 poritiiva tellimisel lubati saata need tasuta Marylandi. Kuna sulisid üle maailma palju, siis väike hirm ka sees. Seda enam, et laos neil pole ja kõik toodetakse tellimuse peale ja ettemaksuga. Igatahes mingit lootust pole neid poritiibu enne aasta lõppu kätte saada.