Kas keegi oleks nõus eluga riskima...
#41
https://www.youtube.com/watch?v=nPEY884qmmc

Siin on veel samas suurusjärgus ökotajaid.
Jalgrattal on akud sadulatorus ja mootor pedaalivõlli asemel.
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#42
(07-02-2017, 03:28 AM)41Degree Kirjutas:
(06-02-2017, 13:24 PM)stihl Kirjutas: Aga fakt on see, et Tom Ogle sõitis oma Ford Galaxie`ga 2,08L/100km peale.
Kas pead silmas mitmetest kohtadest pärinevat tsitaati, nt siit: "We did pretty good though. We made 205 miles on less than two gallons," he added. He said he maintained constant 55 to 60 mile per hour speeds."?

Hää küll, lööme selle asja elementaarfüüsikaks laiali siis.
Galaxie laius: jämmelt 2000mm (Wiki)
Galaxie kõrgus: sama jämmelt 1500mm (Saksa Wiki)
Lauppinna moodustav osa "laius x kõrgusest": 80% (suvaline number tagumikutunde järgi)
Lauppind seega 2*1,5*0,8=2,4 m^2 (arvutatud suurus)
Saapakarbikujulise asjanduse õhutakistustegur: no võtame 0,4 (tagumikutunne)
Liikumiskiirus: 55mph = 88,5kmh = 24,6 m/s (etteantud suurus).
Olgu õhu tihedus 1,2 kg/m^3
Seega õhutakistuse ületamisele kuluv võimsus on P(õhk)=(1,2*2,4*0,4*24,6^3)/2=8575 W (täiesti reaalne pigem optimistlikupoolne suurusjärk)
205 miili läbimiseks kulub kiirusel 55 mph kokku 3,73h ehk 13418 sekundit (kasutame SI-süsteemi põhiühikuid).
Selle aja jooksul õhutakistuse ületamiseks kuluv energia on järelikult 8575*13418~115 MJ.
Nii, nüüd siis veeretakistuse juurde.
Galaxie mass olgu 1600 kg (siit võetud)
Olgu sellele alla saadud rehvid veeretakistusteguriga 0,01 (jälle Wiki)
See teeb veeretakistusvõimsuseks P(veere)=0,01*1600*9,81*24,6=3861 W (tõenäolisest tegelikust hoopistükis ligi kaks korda väiksem number, aga las see olla).
Veeretakistuse ületamiseks kulunud energia on siis 965*13418~ 51 MJ
Kütuse energiatihedus on jämmelt 35 MJ liitri kohta (sorri, ei viitsi muid allikaid otsida, ikka Wiki)
Huvitav, kui palju selle mootori surveaste võis olla? 10? Seega on Otto tsükli teoreetiline maksimaalne kasutegur 60% (Wiki) ehk kütuseliitrist kättesaadavaks energiaks jääb paraku ainult 21MJ.

Natuke optimistliku õhutakistuse ja ülioptimistliku veeretakistuse ületamiseks kulutati 166 MJ energiat, mille kättesaamiseks tuleb põletada ideaalse Otto tsükli korral 166/21=7,9 liitrit kütust. See on aga juba rohkem kui lubatud kaks gallonit ehk 7,57 liitrit. Lisaks õhule ja rehvidele tahavad sõitvas autos soojaks minna mootoriõli (pumpamiskaod), käigukastiõli, tagasillaõli, rattalaagrid, genekalaager, nukk- ja väntvõll (hõõrdumise toimel) jne. Samuti jääks ma mõneti äraootavale seisukohale selles osas, kas ikka õnnestus antud rakenduses saavutada Otto tsükli matemaatiliselt võimalik kasutegur.

Oleks huvitav kuulda, milline osa minu arvutusest on "naftašeikide" kinni makstud. Neetud energia jäävuse seadus ja neetud Carnot ja neetud füüsika õpetaja, rsk...

Aga seni ütleme otse välja: "This is BS!"

Mõni füssa õps võiks selle mati punase pastakaga üle käia. Võin (lahjemat sorti paluks Wink) mürki võtta, et see rehnut absoluutse tõena ei kvalifitseeru ja siin on vigu rohkem kui üx.
Triumph Spitfire MK2, Triumph GT6 MK1, Corvair Spyder  
Vasta
#43
(08-02-2017, 01:57 AM)spitfire Kirjutas: Mõni füssa õps võiks selle mati punase pastakaga üle käia. Võin (lahjemat sorti paluks Wink) mürki võtta, et see rehnut absoluutse tõena ei kvalifitseeru ja siin on vigu rohkem kui üx.
Julged sõnad, julged sõnad...

"Probleem" on selles, et minu sama sisuga, aga lihtsalt teiste algandmetega arvutused käidi äsja lõppenud semestri jooksul TTÜ õppeaines Automootorid korduvalt punase pastakaga üle ning tunnistati 100-st punktist 119 vääriliseks. Kuna mul peaks enda arvates mäluga kõik korras olema, siis ma loodan, et põhitõed ei ole nende paari nädalaga meelest ära läinud ning ma võin huvi korral põhjendada iga arvulist väärtust eeltoodud hinnangus. Konkreetne küsimus saab ka konkreetse vastuse, ainult nende esimestega on natuke kitsas olnud... Ja muidugi, kui mu arvutustes on kuskil oluline viga, siis see viga saab tunnistatud ning avalikult vabandatud ja parandatud.

Tuleb muidugi tõdeda, et mürk jääb Sul võtmata, sest selles sõnastuses on Sul täiesti õigus: jah, absoluutse tõena see kindlasti ei kvalifitseeru, sest igal pool on arve painutatud ökosõitjate kasuks, s.t tegelikud arvud peaks olema veel suuremate kääridega aurupealsõitjate kahjuks.
(07-02-2017, 11:16 AM)dad Kirjutas: Füüsika õpetaja (ja ka teised õpetajad) unustasid sulle vist õpetada kahtlemist on teadmistes ja lahendustes ...
Ei, seda ei unustatud. Just selle tõttu, et ma kahtlen võimalusel kõiges, ei tõuse ka mu käsi energia jäävuse seadust mõne interneedusest leitava lõigu pärast üle parda viskama. Ja vot see on küll üks asi, milles ma olen ikkagi dogmaatiliselt kindel ja hästi vanamoodne ning igal muul moel arengu pidur: energia jäävuse seadus ning impulsi jäävuse seadus ei ole "just another alternative fact", s.t kõik katsed, mis emba-kumba neist eiravad, tuleb minu hinnangul seada eriti suure kahtluse alla. Aga, ma proovin olla moodsatele asjadele avatud, nii et ma tuleks hea meelega vastavat katsesõidukit kuhugi vaatama Smile
Vasta
#44
(08-02-2017, 03:03 AM)41Degree Kirjutas: "Probleem" on selles, et minu sama sisuga, aga lihtsalt teiste algandmetega arvutused käidi äsja lõppenud semestri jooksul TTÜ õppeaines Automootorid korduvalt punase pastakaga üle ning tunnistati 100-st punktist 119 vääriliseks.
Kas tohiks küsida õppejõu nime?
Otsin infot Brennabor väikemootorrataste kohta.
Vasta
#45
(07-02-2017, 12:38 PM)olevtoom Kirjutas:
(07-02-2017, 12:28 PM)virks Kirjutas: Mõned näevad (teemaalgataja väidet) 2L 200km kohta.
Teised loevad, et kirjas on: "We made 205 miles on less than two gallons".

Need ei ole võrdsed suurused.

Ei ole, kuid erinevus on umbes 15% ja seda isegi siis, kui "less than" tähendaks "exact".
Ksf! 41Degree arvutustes imeleiduri kasuks tehtud hinnangud on vähemalt samas suurusjärgus.

2l 200km = 1l 100km
2gal  205miil = 8l  328km  = 2,43l  100km

15% ei klapi..
Vasta
#46
(08-02-2017, 12:26 PM)kolentin Kirjutas:
(07-02-2017, 12:38 PM)olevtoom Kirjutas:
(07-02-2017, 12:28 PM)virks Kirjutas: Mõned näevad (teemaalgataja väidet) 2L 200km kohta.
Teised loevad, et kirjas on: "We made 205 miles on less than two gallons".

Need ei ole võrdsed suurused.

Ei ole, kuid erinevus on umbes 15% ja seda isegi siis, kui "less than" tähendaks "exact".
Ksf! 41Degree arvutustes imeleiduri kasuks tehtud hinnangud on vähemalt samas suurusjärgus.

2l  200km = 1l 100km
2gal  205miil = 8l  328km  = 2,43l  100km

15% ei klapi..
Vabandust, ma ei ei olnud küllalt tähelepanelik ja lugesin ksf! virksi postitusest "2 l/100 km", millega teema muide algaski.
Vasta
#47
https://www.google.ee/search?client=oper...kilometers
Vasta
#48
Kas ma eksin, kui ütlen, et "sõltumatud laboriid" kes on välja raalinud tänastele tutikate autode ulmelised kütusekulu numbrid (millega meie ajusid müügikalad autosalongis loputavad) õhutakistusega oma pead väga ei vaeva ? 
Ega ilmselt ka mitte veeretakistusega. On olnud kuulda, et uutel autodel võib see veeretakistus olla koguni negatiivne number. (ilmselt ta aritmeetiliselt negatiivseks ei lähe aga mõttest saate aru).

Teoreetiliselt võiksid siis ju teha ühe täppis arvutuse mõne, konkreetse TÄNASE mudeli kohta mille ametlik kütuse kulu antakse samuti ulmeline nummer, millele päris elus ligi ei saa. Miks nendes numbrites keegi kunagi ei kahtle ?

205 mile less than 2 gallon.
Nende tüüpide kulu oli ikkagi vähem kui 2,3 l/100km kui täpne olla.
Triumph Spitfire MK2, Triumph GT6 MK1, Corvair Spyder  
Vasta
#49
(07-02-2017, 03:28 AM)41Degree Kirjutas: Oleks huvitav kuulda, milline osa minu arvutusest on "naftašeikide" kinni makstud. Neetud energia jäävuse seadus ja neetud Carnot ja neetud füüsika õpetaja, rsk...

Aga palun, uula siis, milline: "Kütuse energiatihedus on jämmelt 35 MJ liitri kohta "  Rolleyes 
(ma küll lugesin mingit teist numbrit (Gasoline contains about 46.7 MJ/kg),  aga see ei muuda väga asja.)

Ogle ei kasutanud ju kütust oma mootori käitamiseks, vaid kütuseaure.

See energiatihedus on saadud kasutades olemasolevaid teadmisi ottomootoritest - kütust pritsitakse vedelikuuduna mootorisse, mis on absoluutne raiskamine.
Tee uus arvutus ja võta nende aurude energiatihedus arvesse.
(kuigi sa seda numbrit tõenäoliselt kusagilt ei leia)

Ja see, mis tal sel Galaxie`l sumpsist välja tuli, selle kohta ütles, et võib juustekuivatamiseks kasutada. Ehk lihtsalt soe õhk. Cool

........


Siin ühe algaja leiduri katse aurudega mootor käima panna:

 




Kuigi, üks silmakargav teine "kala" siin videos on küll olemas.


.
Vasta
#50
(08-02-2017, 14:23 PM)stihl Kirjutas: Aga palun, uula siis, milline: "Kütuse energiatihedus on jämmelt 35 MJ liitri kohta "  Rolleyes 
(ma küll lugesin mingit teist numbrit (Gasoline contains about 46.7 MJ/kg),  aga see ei muuda väga asja.)

Mitte et see väga teemasse puutuks, aga üks räägib ruumalast ja teine massist. Tasuks meelde tuletada bensiini ligikaudne tihedus.
Vasta
#51
(08-02-2017, 14:23 PM)stihl Kirjutas: ...
võta nende aurude energiatihedus arvesse.
...
Milline aurustunud bensiinis algselt mittesisaldunud ühend neis kütuseaurudes hapnikuga reageerides energiatihedust tõsta võiks?
Tasuta lõunaid ei ole olemas. Big Grin
Vasta
#52
Et siis kokkuvõtvalt:
1) meil on vandenõuteoreetikust muttrikeeraja,
2) tubli õpilane, kes 100% sidrunist pigistab 119% mahla välja, sellega kalgestub mulle nõukaaegne telelavastus selgeltnägijatest, seal oli ka üks kes täitis mingi sama suurusjärgu ülesandeid,
3) tore woodoo teadlane, kes onu emm-cee-ruut'u esitluse ajal oleks püsti karanud ka üle kere vabisedes karjunus "WOODOO-WOODOO"

Ma võin loll olla (selle eest on lisakoef ette nähtud), aga peale mõnitamise pole ma näinud ühtegi kohta, kus seletataks mulle, kui lollile, kust võetakse selline tohutu energia??? See kuradi käru ju sõitis ja keegi ei ole kütusekulu pannud kahtluse alla või vaidlustanud...

Nii palju, kui ma AMF-is kirjutatust aru olen saanud, siis mootorikütustest ei tea mitte keegi mitte mütsigi, ainult jube targutamine.

D.
Vasta
#53
(06-02-2017, 13:24 PM)stihl Kirjutas: ...
Aga fakt on see, et Tom Ogle sõitis oma Ford Galaxie`ga 2,08L/100km peale.
...
Bensiinist tean ma vähe. Aga kütusekulu mõõtmisest üksjagu.
Kuidas need 2,08 l on saadud? Ikka mõõteklaasiga, kütuse temperatuuriteguriga arvestades?
Vasta
#54
(08-02-2017, 15:19 PM)dad Kirjutas: [katsed irooniline olla kui asjasse mittepuutuvad tsitaadist kustutatud]
... See kuradi käru ju sõitis ja keegi ei ole kütusekulu pannud kahtluse alla või vaidlustanud...

Nii palju, kui ma AMF-is kirjutatust aru olen saanud, siis mootorikütustest ei tea mitte keegi mitte mütsigi, ainult jube targutamine.

D.

Sellest vaidlus siin algaski, et "selle käru sõitmine" pandi kahtluse alla. Tasub proofida ksf! 41Degree arvutuskäik mõttega läbi lugeda. misjärel jõuame dilemmani:

kas "käru sõitis" või
energia jäävuse seadus kehtib.

Teist võimalust on praktikas korduvalt kontrollitud. Ja esimeses postituses toodud lingid ei tõesta sõitmise kohta midagi. See, et kodanik Pogue oma karburaatori patenteeris, ei ütle kopikatki selle kohta, missugust kütusekulu ta sellelt ootas. (Patenteerida võib üldiselt ükskõik mida, ainult I liiki igiliikurite patendiavaldusi reeglina vastu ei võeta).

Aga, noh, kui hetkeks oletada, et "käru sõitis", kulutades ca 2 liitrit bensiini 100 km peale, siis tuleb ära seletada, mis juhtub tavalisest karburaatorist samal teepikkusel läbi voolanud 10 liitrist kaheksaga? Voolab summutist välja? Aga kuidas ülevaatuspunktide heitgaasimõõturid seda ei avasta?
Või on veel mingeid võimalusi, kuhu need liitrid lähevad?
Vasta
#55
(08-02-2017, 14:52 PM)v6sa Kirjutas: Milline  aurustunud bensiinis algselt mittesisaldunud ühend neis kütuseaurudes hapnikuga reageerides energiatihedust tõsta võiks?
Tasuta lõunaid ei ole olemas. Big Grin

Ega miski ei tõstagi seda, aga kuna kasutatakse ainult aure (ja üllatusena ka mootor nendega töötab, vaata kasvõi ülevaltpoolt seda mopi mootori videot), siis ühest liitrist bensiinist, millega tavaauto sõidab 10km, saadakse tohutu kogus seda auru, niiet kannatabki 40-60km läbi uhada.

Eks tal olid sellega seoses mingid jamad muidugi ka - mootor läks ju lahjast segust jube kuumaks ja jahutust pidi ilmselt veidi ringi tegema.

.
Vasta
#56
(08-02-2017, 15:59 PM)olevtoom Kirjutas: Aga, noh, kui hetkeks oletada, et "käru sõitis", kulutades ca 2 liitrit bensiini 100 km peale, siis tuleb ära seletada, mis juhtub tavalisest karburaatorist samal teepikkusel läbi voolanud 10 liitrist kaheksaga? Voolab summutist välja? Aga kuidas ülevaatuspunktide heitgaasimõõturid seda ei avasta?
Või on veel mingeid võimalusi, kuhu need liitrid lähevad?

Ehh, see ju ilmselge, mis selle ülejäänud kaheksaga juhtub:

- heitgaasid, mis on kõikidel sisepõlemismootoriga autodel täiesti olemas; neid ei pea üldsegi mitte "avastama". Ja summutist tuleb paska, on sul seal 2 või 4 katti vahel.

- õli riknemine 15-30 tuhande kildi läbimise järel - Sa iks tead, kui mitme tunni tagant ntx kolbkompressorites õlivahtus nõutav on? Sest seal ei ole heitgaase, mis kolvist mööda tormaks...

- carbon deposits, selgitus vist mõttetu, pilt näitab paremini, mis need absoluutselt igas mootoris on:

[Pilt: DSCN3441.jpg]

Ja lähevadki naftapuurijate taskusse (kuhu läheb väike osa) + riikide eelarvesse, kes võtavad kütuseaktsiisi + käibemaksu.

Ja see käru, rsk, tõesti sõitis. Tehti ju kindlaks, et polnud pettus ega lisapaagid. (ja palju sinna Galaxie poolraamidesse, kui need umbseks keevitada, seda kütust ikka mahuks, mingi 10L vast, see ei muudaks oluliselt midagi)


.
Vasta
#57
(08-02-2017, 15:59 PM)olevtoom Kirjutas: Aga, noh, kui hetkeks oletada, et "käru sõitis", kulutades ca 2 liitrit bensiini 100 km peale, siis tuleb ära seletada, mis juhtub tavalisest karburaatorist samal teepikkusel läbi voolanud 10 liitrist kaheksaga? Voolab summutist välja? Aga kuidas ülevaatuspunktide heitgaasimõõturid seda ei avasta?
Või on veel mingeid võimalusi, kuhu need liitrid lähevad?

No eks nad soojuseks vast lähevad. Ja ega ülevaatuse jorsse see ei koti, ega nemad selle eest ei maksa. Mul on auto mis ostes võttis 40 litra bena sajale ja täna võtab 8. Mis ta selle 32 liitriga tegi ? 


No mõelge ikka "kastist välja". Kui kg uraani niisama ära põletada kui palju sealt energiat tuleb ? A kui see emmtseeruut ahelreaktsioon toimima panna siis tuleb ikka tõsine jõmakas. Olen ise näinud, oma silmaga. Kaks korda.

Selle põletamisega on üldse üx paras pull. Vaadake küpsise paki peale, seal selle energia sisaldus ju ilusti kirjas. Ja see on määratud PÕLETAMISEL saadud energia hulgast lähtuvalt. A kas mu organism siis põletab selle ära vä ? 

Mõelge rohkem "kastist välja", muidu ei nuputagi keegi kunagi midagi uut välja.
Triumph Spitfire MK2, Triumph GT6 MK1, Corvair Spyder  
Vasta
#58
(08-02-2017, 16:32 PM)spitfire Kirjutas: No mõelge ikka "kastist välja". Kui kg uraani niisama ära põletada kui palju sealt energiat tuleb ? A kui see emmtseeruut ahelreaktsioon toimima panna siis tuleb ikka tõsine jõmakas. Olen ise näinud, oma silmaga. Kaks korda.

Nii hea näite peale ma ei tulnudki... Rolleyes
Aga ju ta nii on. 

Ja maailma muudaks selline asi ikka päris kõvasti. Oletame, et keegi töötab välja 300 - 1000€-se kiti, mida saab igale autole peale panna ja hakkavadki 4x vähem kütet võtma.

Kitimees saab muidugi rikkaks, aga riigid jäävad ju vaeseks. Venemaa, kes hiljutiste uudiste põhjal pidi talongisüsteemile tagasi minema, paneb üldse oma pillid kotti.
Šheigid elavad üle, sest kütust ju ikka vaja ja hakkavad kullast laevade asemel terasjahtidega sõitma.
Eesti valitsus tõstab sigarettide ja alkoaktsiisi, et tekkinud auk eelarves täita ja tõhustab kontrolli ja muudab seaduses samakaaparaatide kõrval ka destillatsiooniaparaadid keelatuks. (viimased on ju teatavasti täna veel vabamüügis)
Jne.


.
Vasta
#59
(08-02-2017, 16:32 PM)spitfire Kirjutas: Selle põletamisega on üldse üx paras pull. Vaadake küpsise paki peale, seal selle energia sisaldus ju ilusti kirjas. Ja see on määratud PÕLETAMISEL saadud energia hulgast lähtuvalt. A kas mu organism siis põletab selle ära vä ? 

Mõelge rohkem "kastist välja", muidu ei nuputagi keegi kunagi midagi uut välja.

Justnimelt, organism põletabki selle ära. Rakutasandil ei toimu see efektselt ja heleda leegiga, aga keemilises mõttes on seesama oksüdatsioon, mis su keret soojendab. Kui keerad endal hapniku kinni, siis tuluke kustub.
When I die, I want to go peacefully sleeping, like my grandfather did. Not screaming, like the passengers in his car.
Vasta
#60
(08-02-2017, 15:59 PM)olevtoom Kirjutas: Sellest vaidlus siin algaski, et "selle käru sõitmine" pandi kahtluse alla. Tasub proofida ksf! 41Degree arvutuskäik mõttega läbi lugeda. misjärel jõuame dilemmani:

kas "käru sõitis" või
energia jäävuse seadus kehtib

Kui rumal minust, tõesõna, ma kohe väga vabandan, et ei saanud tarkade inimeste esitletud mitte-valge mehe pukkikaka stseenist ja wuuduust, et see ONGI argumenteeritud kahtlus ... väga rumal minust, et ei saanud aru sellest.

P.S. Mitte-valge mehe kasutamine on hetkel poliitiliselt ebakorrektne, oleks pidanud kasutama lesbist-transvestiiti.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne