Kas õhk-vesi soojuspump või pelleti katel?
#81
(07-09-2018, 17:08 PM)taavi Kirjutas: kas pumba üledimensioneerimine on väga paha lugu?
kuna mul maja suht väike (110m2, küttevajaduseks kogu majal olen arvestanud 8,1kW), siis pumpasid olen vaadanud 7,5-8kW kanti, kuid olen mõelnud ka 10kW panna, igaks juhuks.
see nii marginaalne vahe - ega arvutuslik pole ise ideaaltäpne ja kehti ka igal tempertuuril ühtviisi ehk siis see 8kW on niiehknaa indikatiivne / suurusjärku andev.
mul on kahel majal (mõlemad puitkarkassmajad, välistaristud soojustadud 20cm villa või polüstürooliga) õhk-vesi pump:
- üks on 7,5kW. Küttes ca 80m2 plus 12m2 plussis hoitavat suure klaasipinnaga verandat. Kahe talve jooksul max elektrikulud <1000kWh kuus ehk <110eur. Sellest ca 40..45eur on kulu, mis säilib ka suvel. Kui päris -10 või enam, löön korra-kaks ka ahju tule. Lisaks annab kütte-energiat majas olev saun
- teine on 10,8kW. Kütab 135m2, aga möödunud talvel küttis vaid 45m2. Eks sellel pinna elanikud priiskasid ka energiat (vannitoas lisaks pidevalt el küte põhjas, lausa nii, et pump paar korda veateadet andis), aga siiski oli kulu suurevõitu - sama, mis mul 2x suuremat pinda küttev väiksem pump. Ma järeldasin, et kolmekordne üledimensioneerimine on liiast. Eks eeloleval talvel saab näha - siis kütab pump planeeritud 135m2.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#82
(07-09-2018, 18:12 PM)13piisab Kirjutas:
(07-09-2018, 09:49 AM)veix__ Kirjutas: Mingid amatöörid siis. Kõigepealt ikka arvutatakse välja maja küttevajadus ja siis selle põhjal saab hakata seadmeid valima. Amatöörid valivad m2 järgi. Rolleyes
...ja kust võtavad küttevajaduse arvutamise sisendandmed "mitte-amatöörid"? Projektist ja teostusdokumentatsioonist? Smile
point: päris-elus on vanal (ja kohati ka uuel) majal nii materjali- kui ehituskvaliteedi tambovit liiga palju, et "targa näoga arvutama hakata". Tulem on sama "täpne", kui lihtsalt m2 ja tambov - lihtsalt (rumalat) tööd on rohkem.

...ja kui on soojapidav maja, kehtib pumpade m2 kenasti - selleks see number ongi.


"Soojapidav" maja on väga suhteline ja energiavajadused erinevad kordades, ühel võib olla 15 kwh/m2/a, teisel 45 kwh/m2/a (mis pole ka üldse halb). Ja mängu tulevad isegi Eesti piires ka piirkondlikud eripärad.
Igal juhul on parem kõigepealt projekt tellida, siis on vähemalt võimalik kedagi "peksta" kui mööda on pandud. Kui lihtsalt pumbamüüja sulle rusikareegli alusel pumba müüb või ise rusikareegli järgi pumpa nõuad, siis võib see rusikas valusalt näkku lüüa. Rolleyes

Vajalikust oluliselt võimsam pump ei ole halb kui on akupaak. Kui ei ole, siis hakkab pump väga tihti sisse-välja lülituma, mis väidetakse halb olema.
Vasta
#83
(07-09-2018, 20:34 PM)veix__ Kirjutas: Igal juhul on parem kõigepealt projekt tellida, siis on vähemalt võimalik kedagi "peksta" kui mööda on pandud....

Kas olednäinud projekteerijat, kes on süüdi? Mina  töö juures 18 aastaga ja 11 objektiģa ei ole veel sellist näinud, eriti just tehnosüsteemide, vendi ja kuivatus- niisutussüsteemide puhul on kõigi ülejäänute arvates projekti viga, aga seda tõestada ...
Vasta
#84
Kui on ehitatud täpselt projekti järgi ja vajadusel muudatused projekteerijaga kooskõlastatud, siis ei jää muud varianti?
Vasta
#85
Ei Eestis ei vastuta projekteerijad omade vigade eest.
Vasta
#86
Kui keegi vastutama ei pane, siis kindlasti mitte. Tihti teeb ehitaja vigu ja ei saagi projekteerijat kuidagi vastutama panna.
Vasta
#87
Jah just "ehitaja" peabki projekteerijate sitta lürpima. Koolist tuleb ju seda sitta hunnikutes peale, igapäevaselt suurobjektidel näha neid papritega insenere, kes ei tea ööd ega mütsi ainult lehvitavad paberitega.

Pasarattad ma ütlen.
Soojuspump tuleks dimensioneerida mitte +7 kraadiga nagu meie tarkurid vaid -10 tuleks seda teha, allapoole 0-i kukub küttevõimsus kolinal ja -20 juures juba olematu. Istud ikka külmas ja loobid puid ahju või kütad puhuriga.

H.
Vasta
#88
(08-09-2018, 11:12 AM)hundu77 Kirjutas: Jah just "ehitaja" peabki projekteerijate sitta lürpima. Koolist tuleb ju seda sitta hunnikutes peale, igapäevaselt suurobjektidel näha neid papritega insenere, kes ei tea ööd ega mütsi ainult lehvitavad paberitega.

Pasarattad ma ütlen.

H.
omanik siiski,pidevalt tulevad hinnapäringud ja nõuan projekti ja projekteeritud maja enamasti vene aegseta nõuete järgi,kurb veel see,et paljud kui mitte enamus ehitavadki projekti järgi nõuetele mittevastavalt valmis ja kasutusloa tegemine siis vaene omanik.buumiajast fibo korstna-tollal olid välisplokid teise mõõduga ja väiksemad,nüüd need plokid juba ajalugu ja sexsi lolliks end ja vaene omanik.
Vasta
#89
(08-09-2018, 11:12 AM)hundu77 Kirjutas: Soojuspump tuleks dimensioneerida mitte +7 kraadiga nagu meie tarkurid vaid -10 tuleks seda teha, allapoole 0-i kukub küttevõimsus kolinal ja -20 juures juba olematu. Istud ikka külmas ja loobid puid ahju või kütad puhuriga.

pumbal on ju tenn sees, miks sa külmas pead istuma või puhuriga kütma hakkad? Kui temp langeb liiga alla, siis tuleb lisasoojus võrgust, mitte õuest. puhuriga kütmisel ma ei näe pointi, sest natuke ikka saab õuest, olgu siis kasvõi 90% võrgust, 10% soodsam on ikka, kui lihtsalt puhurit pläristada.
Vasta
#90
Ei tee saladust, valikuks osutus eesti firma Movek Uuemõisest. Jällegi kui tuttavatele valikust mainisin sain kuulirahe. Samas sõbral seitse aastat toimetab,rahul. No niiii.
Vasta
#91
Nüüdseks siis maasoojus paigas ja katel puhkab. Äge värk.
Vasta
#92
Kas lasid torud mööda õue laiali või puurisid maja alla kuskile?

Kes kaebab, et pump nagu ikkagi röövel.Ehitage oma elamud korrektselt lõpuni välja.Põhi ämber, mis tehakse on ventilatsiooni osakonnas  ja 90 peale % soojustagastusega pumbad on saadavav ja peaks 10-20% küttekoormust vähendama.Pole ju keeruline ruumide vahel õhku liigutada temp.ühtlustada.

Maasoojus on taastuva energia all ilusti KredEx is kirjas ja ka sel aastal toetati rekonstrutamisel eramuid ennem 93a. ehitatud.Projektid, energiaauditid lähevad ka sinna alla.
Vasta
#93
(07-11-2018, 01:13 AM)Ants80 Kirjutas: Maasoojus on taastuva energia all ilusti KredEx is kirjas ja ka sel aastal toetati rekonstrutamisel eramuid ennem 93a. ehitatud.Projektid, energiaauditid lähevad ka sinna alla.

See on poolik tõde. Toetati vist eramuid, mida mingil põhjusel endiselt vedelkütusega sooojendati.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne