Poliitika
#21
eks need on sääl idas jah põlised vene alad. no umbes samamoodi nagu meil ida viru ja lasnamäe.
ja loomulikult oleks pidanud maidanil mässanud jätised kohapeal maha laskma või tankidega kompostiks sõitma.
meil siin ka ei tegutsetud resoluutselt ja siiamaani mingid natsid ja imperialistide käsilased võimul.

ma saan aru kui idanaabri juures on massid ajupestud, aga üllatab, et am foorumis ka punane meelsus nii au sees on.
kahju.
#22
Üks tuttav Hahlandia kodanik kurtis et Donetsk ja Lugansk pidivad
uuele demokraatlikule Ukrainale kus uus valitsus ei varasta enam
tooma iga kuu 3miljardit grivnat kahjumit ...
Sellele küsimusele et mis te siis seal södite ei osand ta kohe midagi öelda,
kuradi tont ise pages saksa et mitte mobilisatsiooni alla sattuda ja
üldiselt need köige suuremad kraaksujad elavadki ise kuskil valismaal
mitte ei södi kodus....
Impreza 2,5 07 chrysler 200 2.4 2013 gaz 51 rat rod Shineray 250 ATV
#23
Taskuvargad ja muu rahvarohketes kohtades liikuv saast ehk kas, kus ja kes täpsemalt.
*Punapropaganda asub neljandal pildil ehk siis nõrganärvilistel mitte vaadata...

18. augustil 2013 AD maandusime oma pisukese seltskonnaga Languedoc-Roussilloni piirkonda, et vaadata üle üks isevärki linn. Nimelt asub seal Lõuna-Prantsusmaa turismimagnet, nimeks Carcassonne. Tegemist linnaga, mille südameks keskaegne kindlus kogu omas taastatud väärikuses ja milles suviti toimuvad suure muusikafestivali raames teisedki arvukad kontserdid.
Päeval sai tolgendatud niisama ringi, seatud sammud sisse igasugustesse nännipoodidesse, vaadatud teatrietendusi ja rüütliturniirisid. Kuulatud tänavamuusikute esinemisi ja klõpsitud pilte suvalistest rohkem silmajäänud kavalapilgulisematest nägudest.

               

Tegevust jätkus terveks päevaks lausa sedamoodi, et kui ükskord kogu tollest tohuvabohu-lummusest vabanesime, avastasime et kellaaeg on juba jubemaru hiline, aga me ei ole veel söönudki. Tehtud-mõeldud - leidsime ühe omaette hoovis paikneva üpriski inimtühja õdusa välirestorani.
Serveeritud pottides veel alles keev ungaripärane kartuli-liha-köögivilja piprane hautis haaras kogu tähelepanu endale. Kelneritele-teenindajatele pakkus see muidugi omamoodi nalja, kuidas kolm eestlast tulikuuma toiduollust nälginud näoga vahivad ja keelt kõrvetades kuidagiviisi enesele ahnelt suhu üritavad toppida.
Noh, kõik ilus-kena ikkagi kokkuvõttes, saime söödud, saime joodud, saime ka makstud. Aeg oli edasi vantsida keskaegse linna nõiduslikult valgustatud tänavail, kui mingi aja pärast keegi kingade plaksudes meile suure jooksuga lähenes. Tundsin temas ära kelnerpoisi, kes meid restoranis naeru lõkerdades teenindanud oli.

         

Me olime tollest söögikohast tubli kahe-kolme kvartali kaugusele jõudnud ja sooritanud juba mõned pöörangudki kõrvaltänavates, aga näe, sell leidis meid siiski ülesse! Ja sellise jooksmise põhjus oli vaid üks – et ulatada mulle minu telefon, mille hajameelselt restorani lauale olin unustanud.

   
#24
"Reisid Jankaga" teema oleks päris huvitav: )

Poolas käies tutvusin ühe tubli ettevõtjaga, kelle käest kuulsin huvitavaid lugusi tohutust majandustõusust ja töökäte puudusest seal maal. Ega nad taha eriti palka muidugi maksta. Aga proovisid siis Ukrainast inimesi sisse tuua, et saaks oma projektid töös hoida. Lõppes see asi kahjumlikult. Ukrainlased olid küll nõus tööle tulema, kuid reaalselt midagi tegema hakkas, või teha tahtis kümnest inimesest ehk kaks. Teised olid saanud kodumaal sellise teadmise, et kui oled EU-s, siis midagi tegema ei pea, kuid palka antakse mehemoodi(ei teagi mis poole propaganda see nüüd võis olla). Tuligi pärast üsna lühikest aega 80 prossa kompaniist koju tagasi saata. Korra prooviti veel, nüüd viie inimesega. Protsent oli sarnane - neli läks koju tagasi. Rohkem katsetusi panid tegema ei hakanud. Investeerisid hoopis masinatesse ja tehnoloogiasse.

Ilmselt on seal endistel Kiievi vürstiriigi aladel töö tegemise harjumus seoses pikaajalise tööpuudusega kadumas. Ma ei väida, et kõik ukrainlased on laisad ja lohakad. On mul  olnud kontakte väga tublide inimestega, ka Eestis ja paljudest neist jäänud väga head mälestused. Aga olen näinud ka pahupoolt. Eks töörändurite seas see seiklejate protsent üsna kõrge.
#25
(15-07-2017, 10:03 AM)alfredo Kirjutas: "Reisid Jankaga" teema oleks päris huvitav: )

Võib-olla et olekski. Eraldi teemana.
Siia nähtavasti aga on eriti oodatud mõni värvikas juhus, kui keegi on saanud mitte millegi eest slaavlastelt pasunasse või on siis ise andnud neile samadele põlisvaenlastele ja kindlasti millegi eest. Selline sodo-maso külakakluse värk, mida õlleuimasena õhtuti kahjurõõmust käsi hõõrudes hää lugeda, kuid millel poliitikaga ei muhvigi pistmist tegelikult.
#26
(14-07-2017, 15:14 PM)ZIL 131 Kirjutas: Minu töökohas on tööl ka mõned kaasmaalased. Aga siiski olulises enamuses vene keelt kõnelev seltskond. Nii mõnigi on täitsa eestimeelne. Lühemat aega elanud või lausa sündinud Eestis. Samas on inimesi, kes eriti napsusena keeravad täitsa ära. Ihukarvad tõusevad püsti kuulates nende nägemust Eesti Vabariigist ja üldse Eesti eluolust Sad Rääkimata eesti reg. numbriga autot ilustavatest lippukestest ja lintidest.

Ühes saksa linnas on olude sunnil palju eesti firmasid tööl millest mõned on  komplekteeritud ainult vene keelt rääkivate meestega. Kui nädala sees on need tüübid normaalsed siis reedeõhtuse lõõgastuse käigus avaneb nende tegelik pale ja meelsus. See on päris üllatav, paljud ehk ei usugi mida nad tegelikult mõtlevad. See vene lipp aknal ja Georgi lint on ainult jäämäe veepealne osa. Sageli üritatakse oma tõekspidamisi oponentidele selgitada ka füüsilisi mõjutusvahendeid kasutades. 

Viimane suurem aktsioon oli enne Prantsusmaa presidendivalimisi kui eelvalimistel tekkis võimalus, et Le Pen võidab.  Le Pen´i vaated olid selgelt sellised millised meeldisid vene auditooriumile ja sellest tulenevalt "seltsimehed" võtsid väikese "überdoose" julgustuseks ja hakkasid eestlastele selgeks tegema mis nüüd juhtuma hakkab. Lühidalt oli teema järgmine: peale Le Pen´i võimule tulekut tulevat uus euroopa ümberjagamine, rongid on valmis, kõik venekeelt mitterääkiv kontingent läheb Magadani ja nemad saavad oma Eesti tagasi mis neil käest ära võeti.
Aquila captas non muscas.
#27
SLK Big Grin
Meie omadel tihti sinikad ja vahel ka käeluud katki. Isegi paar sõpra Ukrainast hoiavad sellest kontingendist eemale. Paar kuud tagasi alles kraaklesime laevas, lõpuks võtsime uue kajuti Sad Kolm ego ja kaks erinevat rahvust ei mahtunud kaheksale ruutmeetrile ära Sad
#28
Noh, eks alustage siis siit, kes lugenud veel pole -> http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewtopic.php?f=34&t=4581
Raamatut välja ei hakanud andma sel lihtsal põhjusel, et üldjoontes taanduks kogu ettevõtmine rahale ja kuigi meeldib minulegi seda va krabisevat taskus omada - no kellele ei meeldiks! - oleks see justkui lugeja karistamine, kui tekst nende jaoks ootuspäraselt välja pole kukkunud. 
...Või miskit sedamoodu lollaka põhjenduse leian alati Big Grin
Tegelikult, ausalt, lugu sai kirja pandud sellise eesmärgiga, et see jõuaks väga lihtsal viisil ja tasuta kohale. Et inimesed ei istuks kodus, vaid kui asjaolud kenasti kokku langevad, viiksid täide omi unistusi, et näha kaugeid maid, -külastada senitundmata paikasid.  Teha seda raha teenimise kõrvalt näiteks. Motivatsiooniks siis.

Teemasse ka nats, näpuotsaga - 
Lugesin just "Sakalast" (mede rajuunileht siis) artiklit, kuis miskine Lätimaa vanaaegset valju rahvamuusikat esitav loominguline kollektiiv mu sünnilinna hetkel väisamas ja tahtsin to'st grupist tiba lähemalt miskit teada. 
Paljukirutud vene keel tuli appi, leidsin netist vajaliku lingi ja olen nüüd jälle sammukese võrra maailma täistarkuse omandamisele lähemal.
Võib ju kiruda nii, et majal palgid ragisevad ja trampida põranda põrudes jalgu sinna idarahvaste-rahvuste poole, a kui poleks mul seda neilt õpitud suus kõlavat keeleoskust, siis vaevalt ma ka neist lätlastest suurt põhjalikumalt nüüd teaksin. Ei saa slaavlastest ei üle ega ümber, kui nad naabreiks loodud...
Maailm ei ole alati mustades või valgetes toonides. Peris kirju on tegelikult ja värvilist viskab kah sisse aeg-ajalt. Mis siis et lugu valmistatud lõunanaabritelt kaaperdatud venekeelses stuudioruumis, hää sellegipoolest, nii et "мир Вам, мой юные друзья", nagu tavatses öelda kunagi praporšik Kurotška, kellelt saadud maksakas ei olnud iialgi asjata välja teenitud Big Grin.







Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne