Zil korvtõstuki hüdro ehitamine elektrile?
#21
(26-07-2017, 15:47 PM)Laurimetall Kirjutas: 2,7kw ja 7kw erinevus tuleb pööretest kas 1000 või 2700rpm. Rohkem pöördeid sama koormuse juures tähendab ka suuremat võimsust.

Koormuseks on ju juba 160bar. See on valemis ka ette antud. Või pole siis nii?  Endiselt ei saa ma sellest loogikast aru.....
Vasta
#22
(26-07-2017, 16:15 PM)h2rra Kirjutas: Lihtsalt ääremärkusena...  ärge unustage et süsteemis on ka hüdrolukud.  Smile

Palun selgita? Tean,et on lukud,aga mida tuleb ümberehituse juures jälgida siis?
Vasta
#23
Oletame, et inimene veab vett pangega teisele korrusele. Kiirusega 1pang tunnis. Oletame, et tavalise inimese võimsus on 100w . Mis tingimusel saaks vesi 3x kiiremini veetud? Variant 1. Võtad 2 abilist. Võimsus kokku 300w. Variant 2.Tassid kolme ämbriga ise. Vahet pole , kas 1 ämber 20 min või kolm ämbrit korraga 1tund.Võimsus ikka 300w mitte 100w antud juhul peab inimene olema mega sprinter või jõumees, et jõuab kolme inimese töö tehtud. Täpsem info põhikooli esimestes füüsika raamatutes. Märksõnad. Töö, võimsus, energia, kasutegur
Vasta
#24
Sa jätsid ühe asja arvestamata. Ei oskagi sellele kohe nime anda - kasutegur või tootlikkus või lihtsalt tebiilsus. Igastahes mõte selles, et koguaeg veeti üks ämbritäis vett, aga vaja oli ainult veerand ämbrit. No valas siis mees veerand välja ja läks kolmveerandiga tagasi. Pani jälle täis, üles ja jälle kolmveerandiga tagasi. Nüüd, kui vaja oli tervet ämbritäit, siis tegelikult läks vedajal kergemaks, kuna tagasi ei tulnud vedada. 
Kui nüüd tulla tagasi puulõhkuja juurde (praktiline töötav näide), siis sugulase lõhkujal oli pump liiga tootlik. Seda kogust lihtsalt ei kasutatud ära. Sellepärast võis mootor olla väga aeglaste pööretega. Tuli võtta lihtsalt teine, kiirem mootor ja tootlikkus sama, mis suure pumbaga. KW sai vähendada selle arvelt, et väiksem pump vajab surve tõstmiseks vähem jõudu. Ja ongi järsku kokkuhoid ei millestki, sest ennem oli liigselt priisatud.

Tuli veel meelde üks näide Tambovi koefitsendi seletuseks.
Sepp pidi tegema suurel hulgal ehituskobasid. no vaja ju teha miskit hind sellele kobale. Saadeti kontorist normeerija sepa juurde aega võtma. Sepp võttis varda, pistis otsa tulle, ajas punaseks, lõi otsa tervaks ja väänas ära. Pistis teise otsa tulle, tegi kõik samad järgnevad operatsioonid ja hopp, stopper tiksus kinni. Arvutati ajakulu, sepa palk, materjali kulu, kasum,... Normeerija läks minema, sepp viskas hunniku vardaid otsapidi tulle ja kukkus taguma... Õhtuks kolme päeva palk käes. Kaks päeva logeles niisama.
Kas normeerija tegi midagi valesti. Ei, kõik oli õige (valem õige). Tegelik elu oli aga hoopis teine (puulõhkuja töötab 10 aastata "alamõõdulise" mootoriga).
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#25
(26-07-2017, 17:57 PM)Laurimetall Kirjutas: Oletame, et inimene veab vett pangega teisele korrusele. Kiirusega 1pang tunnis. Oletame, et tavalise inimese võimsus on 100w . Mis tingimusel saaks vesi 3x kiiremini veetud? Variant 1. Võtad 2 abilist. Võimsus kokku 300w. Variant 2.Tassid kolme ämbriga ise. Vahet pole , kas 1 ämber 20 min või kolm ämbrit korraga 1tund.Võimsus ikka 300w mitte 100w antud juhul peab inimene olema mega sprinter või jõumees, et jõuab kolme inimese töö tehtud. Täpsem info põhikooli esimestes füüsika raamatutes. Märksõnad. Töö, võimsus, energia, kasutegur

Ma olen ehk rumal,aga mis on selle jutu mõte? Kuidas see selgitab seda valemit (P=q(l/min) x p(bar) / 600 ) ja minu eelpool küsitut ? 
Vasta
#26
Jutu mõte on selles, et me kõik oleme seda tegelikult õppinud. Konkreetse ülesande lahendamiseks on vaja natuke meelde tuletada, veidi üldistamisoskust juurde ja nii lihtsa asja arvutab iga tehnikahuviline ise veerand tunniga välja.
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#27
(26-07-2017, 20:26 PM)Marko Kirjutas: Jutu mõte on selles, et me kõik oleme seda tegelikult õppinud. Konkreetse ülesande lahendamiseks on vaja natuke meelde tuletada, veidi üldistamisoskust juurde ja nii lihtsa asja arvutab iga tehnikahuviline ise veerand tunniga välja.

Ok. Ehk siis minu arvutus oli vale ja Laurimetalli oma õige. Arvutasin uuesti ja sain samuti tulemuseks üle 7kw. 
Sellest oli abi,veepange jutust mitte.
Vasta
#28
Aga edasi.... teoreetiliselt võiks ehitada ns10 pumba ja 7,5kw 2800 mootorile,või siis 32pumba ja 7,5kw 900 mootorile.
Ehk siis mootori võimsuseks võiks olla 7,5kw.  Samas 7,5kw motorit ei suuda paljud 16a kaitsmed praktikas käivitada,ehk käivitusel lööb välja.
 5kw oleks parem....
Kui nüüd keegi ikkagi praktilist kogemust siin jagada ei oska siis ei jää muud üle kui leida võimalus rõhu mõõtmiseks töötamisel.

Või on ikka kedagi kelle kogemus sellise ümberehitusega?
Vasta
#29
Elektrimootor on veel selles suhtes tore asi, et võimaldab üsna muhedalt ka nominaalvõimsusest suuremat koormust enne kui kinni poob. Nii et pole tõesti vajadust üle dimensioneerida.
Vasta
#30
(26-07-2017, 20:57 PM)janek555 Kirjutas: ...Kui nüüd keegi ikkagi praktilist kogemust siin jagada ei oska siis ei jää muud üle kui leida võimalus rõhu mõõtmiseks töötamisel...

No mis praktilist kogemust siis vaja on veel?  Kas sa arvad tõesti, et neid tõstukeid on hulgim tehtud elektri peale. 
 Praktika näitab ka seda, et maal võib elektriga tõstmine raskendatud olla. Linnas timmisime puulõhkuja 160 ati peale (lõikas 10cm puud ka risti). Maal (liini lõpp) jooksis mootor koormuse all kinni. Timmisime reduktsioonklapi sellise surve peale, et hakkas ennem üle laskma, kui mootori kinni võttis. Nii jäigi töösurve 100 - 110 ati juurde.
AGP 22 tõstukil on töösurve 160 atti.
http://ssv-avto.ru/products/avtogidropod...ural/vs-22
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#31
Kui suurt rõhku on vaja pumbal toota, et hüdrolukud avaneksid?
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#32
(26-07-2017, 22:44 PM)motamees Kirjutas:
(26-07-2017, 20:57 PM)janek555 Kirjutas: ...Kui nüüd keegi ikkagi praktilist kogemust siin jagada ei oska siis ei jää muud üle kui leida võimalus rõhu mõõtmiseks töötamisel...

No mis praktilist kogemust siis vaja on veel?  Kas sa arvad tõesti, et neid tõstukeid on hulgim tehtud elektri peale. 
 Praktika näitab ka seda, et maal võib elektriga tõstmine raskendatud olla. Linnas timmisime puulõhkuja 160 ati peale (lõikas 10cm puud ka risti). Maal (liini lõpp) jooksis mootor koormuse all kinni. Timmisime reduktsioonklapi sellise surve peale, et hakkas ennem üle laskma, kui mootori kinni võttis. Nii jäigi töösurve 100 - 110 ati juurde.
AGP 22 tõstukil on töösurve 160 atti.
http://ssv-avto.ru/products/avtogidropod...ural/vs-22

Just sellist tahangi. Sa enne ei öelnud rõhkudest midagi. Aga küsin täpsustuseks üle,et see lõhkuja mille reguleerisite 160 ati peale oli siis see ns10 ja 4kw mootoriga?
Vasta
#33
(27-07-2017, 01:45 AM)janek555 Kirjutas: Sa enne ei öelnud rõhkudest midagi.

Seevastu Sina enne ütlesid, et rõhkusid ei saa mõõta. Motamehel on ka väga hea mälu.
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#34
(27-07-2017, 01:55 AM)Marko Kirjutas:
(27-07-2017, 01:45 AM)janek555 Kirjutas: Sa enne ei öelnud rõhkudest midagi.

Seevastu Sina enne ütlesid, et rõhkusid ei saa mõõta. Motamehel on ka väga hea mälu.

Ei ole veel mõõtnud jah.  Aga teadmine kui palju rõhku suudab 4kw mootor ns10 pumbaga reaalselt anda,see on mulle ju väga vajalik info. 
Ärme nüüd unustame teema püstitust,ma soovin ehitada ümber tõstukit ja püüan ennast selleks võimalikult palju harida, mitte kellegile selgeks teha kui hea või halb mälu on....
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne