mõnest jutust tuleb välja, et võimalikult avalik projekt on vähemalt teoreetiliselt kõige turvalisem
Aga kui jääda siiski virtuaalsuse ja vabatahtlikkuse juurde, oleks ehk siiski võimalik teha põranda alt välja tulekut veidi lihtsamaks.
Veel ühe virtuaalgalerii loomisega näiteks.
Olen ka ise millestki sellisest puudust tundnud, vahest tahaks ju mõnda korralikku mossetki näha põhjalikumalt kui ainult ühe uduse pildina
Ja saada ülevaadet sellest, milliseid imeasju Eestis üldse veel olemas on. Need ei peagi ju olema mingid ülimad rariteedid, vähene piirang võiks olla umbes sama nagu näiteks talverallil. Nõutav oleks piisav vanus ja konditsioon - pooliku autoga ju sõitma ei lähe
Võiks ju olla midagi umbes sellist automoto.ee/galerii
Kus siis iga kasutaja saab veebilehe standardse tooriku täita oma ainulaadsete piltidega ja lisada oma geniaalse teksti. Ise teab, kui anonüümselt või kui põhjalikult. Standardsuse ja lihtsuse huvides võiks olla piltide arv olla igal lehel kohustuslik 10 (erinevad vaated) ja tekstist piisaks ehk ühestki.
Mida lihtsam on saidi ja iga lehekülje ülesehitus, seda parem=reaalsem.
Sellise veebi tehniline lahendus ei tohiks ju olla midagi keerulist. Oma lehekülje teeb igaüks ise tooriku põhjal valmis ja moderaatoril jääb vaid täiendada indeksit, mille saab põhimõtteliselt varem valmis teha (automarkide ja/või mudelite kaupa). Hea oleks muidugi, kui kõik toimiks automaatselt nagu foorumisse postitamine
Kui üks selline lehekülg oleks u. 1MB, siis 1000 eksponaati kulutaks serveriruumi 1GB - on\'s see üldse kõneväärt maht ?- pealegi väheneks sellevõrra ka mõnede postituste maht.
Igasugu kellad-viled on iseasi, aga esialgu saab ehk ilma nendetagi.
Mingi päris uue eraldiseisva galerii loomisel ei oleks vist elujõudu või nõuaks ta kättesaamatul ja fanaatilisel hulgal ressurssi. Samas kui siin on see elujõud ja ressurs juba natuke olemas.
Olemasolevate galeriide a\'la carrating puuduseks võib lugeda laialivalguvust ja ebaühtlast taset, aga ka pildimaterjali kvaliteeti ja pealiskaudsust. Praegune automoto \"liikmete autod ja projektid\" on samuti väheülevaatlik ja laialivalguv teema.
Üksiküritajate puhul on probleemiks nende lehekülgede ülesleidmine.
Automoto rahvaga neid muresid ju poleks - kõik tegemised on üldsuse karmi ja aktiivse pilgu all, saasta võib ära kustutada ja mahajääjaid nõuga aidata
Kui see idee tundub söödav, võib edasi rääkida, mis, kes, kuidas ja kui palju.
Seda pole raske ennustada, et potentsiaalsete tegijate/osalejate huvipuudust ja vähest usku võib kompenseerida ainult raha või fanaatiline eestvedamine
Soovitaks mõelda, miks niisugust asja peaks (ühiselt) tegema või miks mitte tegema.
Kui praegu vaadata Eesti internetti, siis jääb küll selline mulje, et vanematest ja erilisematest autodest on alles jäänud ainult vrakid, vanad ajakirjafotod, rullnokkade soperdised ja mõned üritajad uhkes üksinduses. Kas sellist Eestit me tahtsimegi?
Kui antiikautode ja nende omanike puhul on vanamoelisus, diskreetsus ja tagasihoidlikkus üsna mõistetavad, arvestades ka seda, et omanikud ei ole enamasti internetipõlvkonnast, niiet virtuaalsusesse jõuab vaid tühine osa Eestimaa reaalsusest, siis vähemrariteetsete vanade sõidukite puhul võiks ju eeldada pisut enam avatust. Aga mõni suutäis tuleb nendegi jaoks ette ära närida, et \"edevuse laadal\" lihtsam toimetada oleks
