idee - puugaasil keskküte
#41
See kolme riigi lahtiühendamine vene võrgust ikka nii lihtne pole. Kaliningrad jääb siis ka ilma sagedusest. Eks venelased on sellest teadlikud, neil ju oma eraldi ühendust selle osaga pole, ikka läbi mõne võõrriigi, Leedu või Valgevene-Poola.
Инвалид информационной воины.
Vasta
#42
(15-12-2017, 11:49 AM)vootele Kirjutas: Paneeli toodangu paned akupanka.
Mul töötab selline lahendus maal juba mitmendat hooaega ja aastaringi.

Kolm kuud ilma päikeseta läheks mul 3000 kW/h akupanka vaja. On ikka reaalne tankipolgu akutagavara muretseda?
Инвалид информационной воины.
Vasta
#43
Nojah, sõltub, mis sa selle pealt toita tahad. Põrandakütet pole mõtet tõesti akude pealt toita.
3D CAD, laserlõikus, CNC freesimine, 3D-printimine ja palju ägedaid tööriistu
Teosta oma projekt Kultuurikatla MakerLabis
Vasta
#44
(15-12-2017, 11:54 AM)Taaviw126 Kirjutas: Palju akupanga amortisatsioon ja ära tasuvusaeg on? Teine asi on inverterite eluiga. Kolmas asi on alalisvoolu kadu enne inverterisse jõudmist. Kaablid ei tohi liiga pikad olla. Ehk räägid lähemalt? Ise ma pole täpselt viitsind ära kalkuleerida.
Tasuvust ei ole ja ei tulegi. Saavutad ainult osalise sõltumatuse Narva lutist. Sammuke seegi.
Tegelikult võiks sellise muutuja nagu (ära)tasuvus üleüldse päikeseenergia kasutamise juures ära unustada.
Miks peab kangesti kõik tasuv olema? Rahvuslik omapära?
Vasta
#45
Loll talupojamõistus nähtavasti. Et kui midagi sisse pannakse, peab vastu ka tulema. 

Niisama raha millegisse panna, et äkki läheb kunagi vaja, on võimalik vaid eriti rikaste isikute puhul. Siis pole tõesti vahet, kas põletada seda keskküttes või panna elektroonikasse.

Tõelises kriisiolukorras, kus ülejäänud maa on tume ja ühes kohas elekter särtsub, eelistaks ma olla tumedas sektoris.

Kindlasti on mingid olulised pehmed väärtused, näiteks maailma päästmine oma koduvabariigi kontekstis (Narvas läheb vähem sütt ahju).

A.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#46
See taastuvenergia on rohkem nende rida kes oma kätega midagi ei tee.
Mina ei kujuta elu ette majapidamises ilma väljast tuleva elektrita.
Mingi tulevalgel saab ju istuda ja ka mingi teleka või arvuti käima, kuid mis siis saab kui ma tahan keevitada?
Siis on kaev, kust vett pumbatakse 3 faasilise mootoriga...
Lisaks on treipink ja 2 freespinki suurusjärgus 5 kw mootoritega, kreissaag pluss puulõhkumismasin.
hakates neile oma generaatoriga elektrit tootma on küttekulu meeletu.
Vasta
#47
Miks peab pumpama kaevust vett 3-faasilise mootoriga?
Keevitada saab aku pealt isegi väga hästi. 

Selle asja kokkuvõte on suutmatus/oskamatus oma elektritarbimise harjumusi muuta - või siis mõttemalli.
Alati on mingi küsimus, et "aga mis siis saab, kui ma tahan ....."
Näiteks tahaks igasse tuppa panna mitu 200W hõõglampi jne.

Peab aru saama, et kui sa toodad omaenda elektrienergiat, siis peab sul kogu tarbimise pool olema ka sellega vastavusse viidud. Köögis ei kasuta elektripliiti/ahju, vaid gaasi. Valgustites on led-id ja nii edasi.

Mul oli omal ajal võimalus maal lasta elekriühendus ära teha. 16A ühe faasi liitumine oleks läinud tänases rahas maksma ca 1000€, mis sest, et kilp oli krundi piiril. Saatsin Eesti Energia selle raha eest pikalt ja tegin päikesepaneelide ja akudega omaenda elektri. Maksma läks see tunduvalt vähem ja töötab väga edukalt ka aastaid hiljem. Kõik, mis suvilas vaja, saab ära tehtud.
3D CAD, laserlõikus, CNC freesimine, 3D-printimine ja palju ägedaid tööriistu
Teosta oma projekt Kultuurikatla MakerLabis
Vasta
#48
(15-12-2017, 17:38 PM)2715 Kirjutas: See taastuvenergia on rohkem nende rida kes oma kätega midagi ei tee.
Mina ei kujuta elu ette majapidamises ilma väljast tuleva elektrita.

Eks ta ole jah selline kahe otsaga värk! Nagu Vootele juba kirjutas, siis suvekodus saab "taastuvaga" edukalt hakkama ja siis pole vajadusel ka see kütusekulu genekatele suur. Ehitasime suvel Sõbrale majakest mede külla ja akutööriistade kõrval (nende akusid laadisime teise Sõbra juures tavavooluga Wink ) tuli ikka genekat ka käiata plaatsae, höövli jms tarbeks. Genekas koos keevitusega sealjuures. Aga lõppeks kulus ära mingi 50 euro eest bensiini kuu ajaga... kogu aeg ju seda plärinat ei kannata Big Grin 

Siis on tuttav, kes elab Kautla kandis päris paksus metsas ilma Narva elektrita ja Tema väitel saab LUMEGA ajal ka talvel päikeseenergia kätte, seal tuleb juba vaadata, et lumepeegeldus tehnikale liiga ei teeks. Praeguse talvega aga on 3 kuud täiesti peetis aeg, ainult genekas laeb akupanka. Aga ega mingit talukohale omast töökoda jms puhtalt taastuva pealt küll ei pea! Samas, kui lähim post on kilomeetrite kaugusel ja Jaotusvõrk pakub ehitushinnaks mitmedsajad tuhanded eurod, siis pole sel Narva särtsul mingit jumet! Siis lähed vajadusel abiks diislisärtsu teed.

Seuhke korralikuma otsa diisliga genekas maksab ~4K euri ja kulutab 5 kilovati tegemisel jämedalt 1,5 liitrit tunnis. Keegi ju ei vaja ega seega tee 24/7/365 majapidamises sellist elektrihulka. Aga nii tuleb kilovattunni hinnaks ~40 senti. Tegelikult saab selle veel palju alla, reaalne on 20 senti kWh kätte saada. Mul praegu fix.paketiga ~16 senti...
Kui nüüd kombineerida taastuv diisliga ja olla ise ka moodne elik kokkuhoidlik, siis mingit röögatult kalliks minevat diisli-elektrit ei tuleks. Pigem on siiani probleem vajalik kapitalimahutus(suurusjärk 10K on miinimum päris elamise jaoks), mida enamusel ei ole võtta vs postielektri ühendamise odavus ja ma räägin puhtast off-grid elamisest. See, kui makstakse abirahadega  aga kinni taastuva ehitus, mida müüakse tagasi võrku - see on minu arust kuritegelik üldsuse suhtes. Aga siis peab ju postisärts olemas olema ja see pole  off-grid Big Grin
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#49
Kindlasti saab ka omatoodetud elektriga ära elada.
Saaks ka täiesti ilma elektrita kui see eesmärgiks võtta sest vihmauss ka elab, kuid mis elu see on.  Smile 
Mõtlesin just tänase elektrikasutuse üle järele ja tõesti osa kulusid võiks väiksemaks teha.
Pumba võiks välja vahetada valgusvooluga töötava vastu, kuid kust saab puurkaevupumpa mis 80 m sügavuselt vee üles pumpab 4bar rõhuga ja on ökonoomsem praegusest?
Siis hommikul käis treipink 3h sest treisin 130mm läbimõõduga toorikust astmelise võlli välja.
Ei oska ökonoomsemaks muuta.
Lõikasin tunnikese ketassaega 50cm puid 25cm peale et pliiti kütta.
Võiks kohe lõigata puud 25cm peale.
Siis käiasin ketaslõikuriga vana võlli välja ehk pool tundi käis relakas 1700W.
Võiks võtta näiteks 500W tööriista?
Keevitasin uut võlli külge tagasi ehk tunnikese 140A vooluga.
Võiks keevitada poole väiksema vooluga?
Tõsi-töökojas põlesid luminofoorlambid kokku 200W ja need võiks ledidega asendada.
Tõstsin auto üles tõstukiga, 3kw mootor.
Kasutasin suruõhku kummi pumpamiseks ja torude läbipuhumiseks.
Võiks tõsta käsipumbaga auto üles ja kasutada käsipumpa kummi pumpamiseks.
Siiski, et kõike seda tegevust akude pealt teha peaks aiataha ühe allveelaeva tooma kus on selline kogus akusid sees.
Selles valguses ma pigem maksan energiale selle 1500 raha sest selle raha eest ei saa toimivat 3 faasilist 25A andvat lahendust majapidamisse.
Vasta
#50
(15-12-2017, 20:56 PM)2715 Kirjutas: Siis käiasin ketaslõikuriga vana võlli välja ehk pool tundi käis relakas 1700W.
Võiks võtta näiteks 500W tööriista?
Keevitasin uut võlli külge tagasi ehk tunnikese 140A vooluga.
Võiks keevitada poole väiksema vooluga?

no ega selle 500 relaga ei lõika ega lihvi sittagi,aega läheb rohkem ja lõpuks voolu ka.suur rela võtab kohe mõnuga.
väiksema vooluga pole enam ju keevitamine,pigem lolli mängimine ja kas too võll kokku ka jääb?
Vasta
#51
Siiski on unustatud alternatiiveSmile

https://youtu.be/_mKSKZau9qs

https://youtu.be/9WXHNBMLZZM
Vasta
#52
https://www.youtube.com/watch?v=sjH8I1oKNMY
3D CAD, laserlõikus, CNC freesimine, 3D-printimine ja palju ägedaid tööriistu
Teosta oma projekt Kultuurikatla MakerLabis
Vasta
#53
(15-12-2017, 17:38 PM)2715 Kirjutas: See taastuvenergia on rohkem nende rida kes oma kätega midagi ei tee.
Mina ei kujuta elu ette majapidamises ilma väljast tuleva elektrita.
...

Kas me kõik peame elama täpselt nii, nagu isand 2715 seda teeb?

Keegi polegi üritanud väita, et KÕIK peavad taastuvenergiale üle minema. Küll on täiesti võimalik oma tarbimist üle vaadates ja ahnemaid tegelasi sobivalt ajastades üsna vähesega läbi saada. Või siis mitte - energia on praegu ikka päris odav. Toungue
Vasta
#54
(17-12-2017, 00:16 AM)v6sa Kirjutas: Kas me kõik peame elama täpselt nii, nagu isand 2715 seda teeb?

Keegi polegi üritanud väita, et KÕIK peavad taastuvenergiale üle minema. Küll on täiesti võimalik oma tarbimist üle vaadates ja ahnemaid tegelasi sobivalt ajastades üsna vähesega läbi saada. Või siis mitte - energia on praegu ikka päris odav. Toungue

Jumala eest ei pea kõik nii elama.
Selle kirjutise mõte oli avaldada arvamust, et tahtes kasutada ainult omatoodetud elektrit ei ole võimalik teha energiat nõudvaid tegevusi ja väita, et paneme päikesepaneelid üles ning paar akut lisaks ja elu ongi roheline.
Kindlasti on igaühel ahvatlus teha mõni asi kiirelt ära.
Lasta kannuga vett keema, pesta masinaga pesu, triikida riideid, kasutada relakat, keevitust, mida iganes.
Kõik need mõnud on olemas energiaga liitunud majapidamistes ja hakata pesumasina jaoks generaatorit ostma ja käima panema on selle elektri hind nii kõrge, et see pole mõistlik.
Lisaks pole see väikesest generaatorist väljuv heitgaas kuigi roheline.
Liitumine võib olla küll kallis, kuid see väljaminek on korra elus ja jagades selle ära seal elada kavatsetavate aastatega polegi ehk aastakulu suur?
Vasta
#55
Suures plaanis inimesed kodus ei tee selliseid asju mis palju energiat vajavad . See et mõni on maailma majandusele kahjulik ja kõik ise teeb on teine tera. Täna ei tehta enam elektrit mitte diisel vaid gaasigeneraatoriga ja vett taaskasutatakse ja kogutakse vihmavett ja pooleliitrise topsi jagu puidukraanulit peaks toa soojaks kütma.  Sinna listi mida mitte teha: lapsed, töö  ja kõik mis koormab.  

Aga teemasse. Kas nagu üritus kallimaks ei lähe kui igasse tuppa gaasisoendi paigaldada. raadiaator nagu odavam. iseasi kui tekkiks gaas millega siis nt tööruumi kütta, lisana küttekatlast. ma muidugi kahtlen et puugaasi generaator eraldab nii palju sooja et tuba kütta jaa veel gaas ka üle jääks.
Vasta
#56
(15-12-2017, 11:54 AM)Taaviw126 Kirjutas: Palju akupanga amortisatsioon ja ära tasuvusaeg on? Teine asi on inverterite eluiga. Kolmas asi on alalisvoolu kadu enne inverterisse jõudmist. Kaablid ei tohi liiga pikad olla. Ehk räägid lähemalt? Ise ma pole täpselt viitsind ära kalkuleerida.

Akuks ei pea kasutama pliiakut. Võid kütta ka veeboilerit selle energiaga.
Mida rohkem päikest, seda vähem võrguvoolu tarbib veeboiler.
Vasta
#57
(17-12-2017, 01:51 AM)2715 Kirjutas: Kindlasti on igaühel ahvatlus teha mõni asi kiirelt ära.
Lasta kannuga vett keema, pesta masinaga pesu, triikida riideid, kasutada relakat, keevitust, mida iganes.

Tehtud! Big Grin  ja seda  vaid 1,8m tuulikuga.
 Eks tegelikult peab nii väikese jublaka puhul ikka päeva valima ja natuke arvestama, et puhvrina töötavad akud ikka õhtuks taastuda saaks.
Kiire see lahendus muidugi ei ole, aga päris tegemata kah midagi ei jää.

Puugaas mööda maja laiali vedada oleks omamoodi lahe lahendus kui kütte poolel oleksid puukaasil töötavad "kaminad". Puugaas põleb päris ilusa leegiga.
Praktiline ta ilmselt ei ole.
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#58
(27-12-2017, 03:36 AM)karvik Kirjutas: Tehtud! Big Grin  ja seda  vaid 1,8m tuulikuga.
 Eks tegelikult peab nii väikese jublaka puhul ikka päeva valima ja natuke arvestama, et puhvrina töötavad akud ikka õhtuks taastuda saaks.
Kiire see lahendus muidugi ei ole, aga päris tegemata kah midagi ei jää.

Puugaas mööda maja laiali vedada oleks omamoodi lahe lahendus kui kütte poolel oleksid puukaasil töötavad "kaminad". Puugaas põleb päris ilusa leegiga.
Praktiline ta ilmselt ei ole.

Teoorias puugaasi kütteks kasutada on kahtlemata võimalik, sest faktiliselt on tegu põleva gaasiga.
Praktiliselt on aga terve rida probleeme.
Näiteks on gaasigeneraator selline seade, mis töötab kõige paremini pikaaegse stabiilse koormusega.
Vähendades läbivoolu väheneb ka põleva gaasi sisaldus oluliselt ja see gaasileek ei põle enam stabiilselt.
Seega stabiilse koormuse saamiseks, kui tahta seda kaminat vahel väikse leegiga põletada peaks selle gaasi niisama välja laskma ja kuskil igavest tuld põletama.
Kui see leek ära kustutada jätkub generaatoris jääksoojuse arvelt gaasistumine veel pool tundi ja see gaas läheb raisku.
Samas kui sulgeda õhu andmine generaatorisse langeb selle gaasi põleva osa sisaldus kiiremini ja edasi põletades on niiskuse sisaldus gaasis liiga suur, et leek stabiilselt põleks.
Siis generaatorit käivitades on samuti esimene pooltund gaasi koostis väga kõikuv ja põlemine poleks stabiilne.
Lisaks generaatorit täites jääb riietele spetsiifiline hais külge, mis paljudele vastik tundub.
Muidugi nõuab see süsteem üsna võimast ventilaatorit, mis tekitab generaatoris tõmbe ja liigutab gaasi torudes laiali.

Seega on minu arvates mõistlik viis puugaasi kasutada suurema töömahuga mootoris, mis tekitab stabiilse tõmbe ja generaator on piisavalt suure mõõduga, et ühe düüsi ette kukkuv klots ei muuda gaasi koostist nagu juhtub väiksema generaatoriga.
Seal mootori otsas võiks aga olla 3-faasiline asünkroonmootor, mis on piisavalt võimas et mootor ei jõuaks teda nn.üle faasi lükata vaid lükata teda tagant ja seega anda voolu võrku tagasi sama sagedusega mis võrgus.
Samuti saaks sellega sisepõlemismootorit käivitada.
Vasta
#59
lihtsam on gemüüsetamise asemel valmis lahendus soetada.
vaata näiteks gfe.ee
kui kaminatuld ka vahel vaja vaadata siis soetadki selle jaoks justnimelt kamina.

edit: gfe lehte siis soovitas ksf! olli mõne aja eest biomassi põleti teemas.
seega siis teda tuleb kiita lingi eest. ma lihtsalt mõtsi, et passib seie teemasse ka kenasti.
Vasta
#60
40 jõuline sapikas töötas puugaasigeneraatori järgi umbes paarituhandest pöördest ülespoole. Alla selle lühiajaliselt. Katel jahtus maha ja gaas muutus põlematuks. Pigi mis kõike määris oli palju ja pidevalt tuli kollet songida, et elu ilus oleks. Sõita kahjuks seda isendit ei saanud, kuna see mootori röökimine just meeltmööda polnud. Kohapeal sai vooliku pikkusejagi väike jõnks ikka tehtud. Kuna jubi oli palju ja samaka ajamine autokütuseks oli seehetk lihtsam, siis projekt jäi soiku.

Gaasi sai vahel ka niisana põletada. Muljetavaldava vaatemängu andis see, kui täieava lahti tegid ja lasid sealt gaasil välja tulema hakata ning süütasid selle. See tekitas piisava tõmbe, et asi ise käiks. Leek oli väga puhas. Seda katset ei saanud teha kui konteineris oli liigapalju materjali. Siis hakkas miski asi süsteemi häirima ja tuli kustus.
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne