Kuidas suhtuvad Teie hobisse abikaasad?
#21

No ei saa öelda, et heaste suhtuks aga mis tal vaesekesel üle jääb? Tegelikult räägib siiani sõbrannadele naljalugusid (me polnd siis veel abieluski), kuidas ta minu järjekordse romuga kuskil toppama jäi....
Millal kukkus käigukang läbi põranada või kadus summuti ära....
Nüüd võib majaees seista ainult alfa ja põrnikas, ülejäänud ei tohi silma alla eriti sattuda (soovitatakse tungivalt maha müüa!).
Vasta
#22

Ketserlik nali, aga sellisel juhul ei jää ühel õigel tehnikamehel muud üle, kui endale mees võtta :-P

Vähemalt saab aru ja on parimal juhul ise samasugune.

Asp
viskab villast

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#23

mul on ses suhtes vedanud, et oma haiguse pärisin ma isalt ja kuna tema on juba 30 aastat rauda koju tassinud siis ema ja vennad selle kohta ei oska ka miskit öelda, tüdruku olen ka peaaegu suutnud ära koolitada ( mis sa teed kui suvel paned telgi üles keset rauakõrbe... Smile )

Jawa 350OHV, Jawa Jawetta Standard/Sport, Jawa 550/555/typ 20/Mustang, Jawa Robot, Jawa Perak, Jawa 175/356, Jawa 250/353/559/Super Sport, Jawa 257A, Jawa 350/354/360, Jawa 634/638,  Velorex 16,  2x Riga, ET-600, Moskvits 2140 '79 ...
Vasta
#24

Mul pole ka naisega suuremat probleemi. Võin muretseda mida tahan. Ainuke probleem tekib siis, kui elukoha hoovi peal hakkab liikumisruumi väheseks jääma. Naised hindavad teadupärast rohkem puhtust ja korda, kui mehed. Siis tuleb lihtsalt mõningate vrakkide ladustamiskohta muuta st. viia maale või sõbra garaazhi.
Siinjuures pean paratamatult mainima ka naise ema (maakeeli ämm). Temaga on mul meeletult vedanud. Pole kunagi varem kohanud sellist mootarattalembest vanainimest. Ta mulle mitu korda rääkinud, et tahab veel enne surma mõne mootorratturiga abielluda. Nii et huvilised, andke märku.
Vasta
#25

Üldiselt on suhtumine OK,Pobeda ja M401 ostmisega ei tekkind probleeme(oodatakse pikisilmi päeva millal lõpuks saaks nendega ringi põristada) M403 oli tiba raskem(polevat ilus auto?)M410 ostmist tuli ikka hoolega põhjendada(noo auto on ka kõige räbalamas seisukorras)kuid ei tekkind ka probleeme viimastest ostudest pole juttu teind sest koduõues enam ruumi poleBig Grin ja liikurid seisavad mujal.
Põhimõtteliselt ollakse hobiga rahul sest see ikka parem kui näiteks joomine...Big GrinBig GrinBig Grin no ja tuleb õieti põhjendada :ega ma siis endale ikka lastele et kui endal kõrvad pea all siis on lastele mingid väärtused loodud,nagu üks semu ütles et tegu neljanda pensioni samabagaBig Grin

M 411 60.a.,M410 60.a.,M401 56.a.,M403 64.a.,
M 424 64.a.,M423 62.a.,GAZ M20 48.a.,Opel Kadett B 71.a.,
Vasta
#26

Puhh Kirjutas:Siinjuures pean paratamatult mainima ka naise ema (maakeeli ämm). Temaga on mul meeletult vedanud. Pole kunagi varem kohanud sellist mootarattalembest vanainimest. Ta mulle mitu korda rääkinud, et tahab veel enne surma mõne mootorratturiga abielluda. Nii et huvilised, andke märku.
Tahtsin lisada, et kuna lähisugulastest on load vaid minul, isal ja ema poolsel vanaemal, siis viimane ongi kõige mõistvamalt hobidesse suhtuv. Vanaininene tegi kunagi GAZ AA ja trofee Willise peal load ja saab vähemlt matsule pihta :-) , miks ma tänapäeval sünkrota kkastiga autoga liikuda üritan ja end mudas uputams käin

OÜ Green Oval

MTÜ Eesti Land Roveri Klubi

Kristjan (+372)5010599

Land Rover'iga nakatatud ja mudas müttamas aastast 1996!
Vasta
#27

no siis on minul küll vedanud. minu kaasa on nõus isegi mõnda detaili bensiiniga puhtaks nühkima. kõik laadad ja üritused käib truult/vabatahtlikult kaasas ja küsib iga sumbuti kohta, kas see mu 56-le sobibBig Grin (muide uskumatu, aga kurtnast leidis just tema mulle uued leegitorud).

paari päeva pärast vormistan ühe musta 24 enda nimele, aga ta jõudis juba ühe sellise tagavaraosadeks kaubelda. tuli ükspäev koju ja teatas, et on vaja järgi minna... mingi puuriida sees pidi olema, aga ta lubas tõsimeeli veerand tunniga selle välja kaevata.
ja kui kuskil vastavat kirjandust näeb, siis helistab ja küsib, et kas see on mul juba olemas. ja raha kohta arvab ta nii, et mõni mees teeb suitsu, mõni võtab napsu; parem siis juba midagi vana ja huvitavat osta, peaasi, et toit ei jääks ostmata.

halb asi on see, et keeldub külgkorvis reisimast.
Vasta
#28

tjah, see värk on kuidagi kummaline küll.
Pole nagu eriti kuulda olnud, et mehed naise hobide üle viriseks.
Ikka on naised need, kes meeste harrastustega rahul pole. Olgu selleks kola korjamine või selle peale kogu vaba aja kulutamine.
Vasta
#29

Landy Kirjutas:Big GrinBig Grin Miks kõlab see nii tuttvalikult. Ära muretse, see mudahaigus on ka naisterhvastele nakkav.
Minu teine pool tundub leppivat.

(jätkan)... algul väheke tõstis häält, kui tee otse ees püsti tõusis, või vastupidi ära kadus, kui vesi tuppa tuli, nii, et varbad märjad. Aga inimene lepib kõigega.

PS. Kui kodus esitatakse ultimaatum: kas mina või tehnika, siis valige viimane, sest tehnika selliseid ultimaatumeid ei esitaBig Grin


Vasta
#30

Kõige parem lahendus on oma hobi jaoks eraldi ruumi omada, nagu minul. See on siis selline koht, kus ainult mina toimetan (no vanamees hoiab seal küll oma jalgratast ka, aga see pole probleem).
Aga muidu ikka uuritakse, et \"no mis romu sa nüüd vahepeal jälle koju tassinud oled\" ja \"millal sul küll see romuvaimustus üle läheb\"
Vasta
#31

Lugesin huvitatult teiste kogemusi!
Mul endal ka kogumise vimm sees. Kuna olen teist korda abielus siis on kogemusi ka kahe jagu! Esimene abikaasa oli veitsa rohkem mõistev, eks mina ka olin rohkem kärtsum ja kamandasin nii, et ta midagi eriti ei öelnud. Kuid nüüd tagasi vaadates, siis tagajärg selline, et meie tütar ja ex mõlemad oskavad uunikumi hinnata! Kuid ega nemad kola korja!
Teine abikaasa on aga teine värk! Tema kola ei kannata! Aga kui me käima hakkasime, siis ma just selle uunikumidesse suhtumise uurisin järgi ja hakkasin tasa ravima!
Esmalt läksime kino asemel näitustele ja siis surasin sisse auto või uunikumide näituseid jne. Umbes aastapärast ta juba ise tundis asjade vastu huvi. Siis sai aidatud sõbramehe vana 1958 Buick Speciali hoida natuke aega. See oli roostes projekt ja mu naine ei uskunud oma silmi. Ta oli varem näinud neid säravaid ja ilusaid uunikume ja ka seda mudelit. Nüüd oli hea võimalus seletada, sellistes need iludused tekivad suure töö ja hoolega!
Praegalt ta enam ei tekita probleeme aga kola ikka ei kannata! Projekte on nüüd juba rohkemgi õuepeal olnud ja kui need talle ette ei jää ja silmailu ei häiri (viisakalt paigutatud) siis on kõik korras. Aga juppidest ta veel aru ei saa. Kirjandusest samuti.
Tema jaoks on see makulatuur ja ma pean hoolega jälgima, et midagi ära ei kaoks.
Mudelid talle nüüd meeldivad, ostis ise 1/25 skaalas Corvette mudeli telefoni! Corvetted paistavad talle üldse peale minevat!
Leian, et siiski suur samm temapoolt!

Muide meestele on see väga tähtis, et on hobi. See rahustab ja annab meelehead. Kui meestel hobi pole kipuvad pättideks või joodikuteks või tekivad muud klikid!
Naiste hobiks on mehed!! Neil muud vaja pole. Muudkui jändavad meestest või suhetest või hoopis lastest!

Just a man!
Vasta
#32

Kui ma wiimati TAKist bussi sõiduplaanide ja 180 rooliga koju jõudsin ,ütles ema :   Peeter sa ikka 16 aastane.Suvel  olid tüdukud mingi aeg  wanematega,jälle probleem:Su tütred peaksid nukkudega mängima aga nad näitawad mulle ,et see troll on Shkoda või Solaris ja see buss on Volvo B10M ja see  Tartu SCANIA.Peale Säfflete tulekut ei julgegi nooremaid lapsi vanematele näidata.Need räägivad emale vist ainult bussidest ,trollidest.
Vasta
#33

Krt minu isa jutus on iva sees(omal oli tal ka tosin võrri ja 250ne Jawa...trahvid on kopsakad aga masinaid on vaja ju testida või siis ehitamisele vahele nendega natuke kulgeda(et inspiratsiooni saada). See ajas küll kopsu üle maksa kui ta garaazi lubas maha müüa... eks siis ehitan õuele mingi hurtsiku kus oma motikaid ja seanina hoida.
Emale teeb pigem nalja kui mõne oma masinaga külapäeval või spordipäeval ringi kärutan...poeg ju harva niilkuinii kodus käib, las lustib(?!?).
Vanem õde oli eriti mõnus kaasa lööma kui 16 aastaselt IZ-49  sain...tegi omale mootoratta load Big Grin Siiani pole tal võimalust olnud ühegi motikaga sõita kuigi ma pühalikult vandusin, et läheme koos treffile minu 49ga. Tegelikult ostsin selleks tarbeks omale nüüd jup kolme. Ise
ka varsti 21, siis saab omale täis A kat teha.
Väikene õde... talle annaks hea meelega oma võrri kärutamiseks...äkki satub ka sõltuvusse. Siis oleks keegikes siis kui mina linnas lahtivõetud mootroi lahti võtaksBig Grin.
Nii palju on veel asju mida ma omada tahaks Toungue.
Neidudele läheb asi siis peale kui alles sebima hakata...hiljem selgub kas asi oli lihtsalt takkakiitmiseks või asi tõesti huvitab neid. Enamasti lähevad neile peale TÖÖTAVAD masinad Wink
Vasta
#34

Mo kaasa pole nüüdseks pea 17 koosoldud aasta jooksul minu hobide kohta küll halba sõna öelnud. Pigem ise nendega nakatunud ja "lollidele" kaasa aidanudBig Grin Ta ju näeb, et ma pole kaugeltki ainuke selline ja kindlasti mitte kõige hullem. On veel palju hullemaid.
Vasta
#35

Meie peres võttis täieliku paratamatuse tunnistamiseni aega ligi paarkümmend aastat ... Viimases etapis , kui masinad enam hästi õuele ära ei tahtnud mahtuda ja kartulimaast tuli juurde võtma hakata, sai appi võetud lausa pliiats, paber ja kalkulaator. Seda selleks, et tõestada, et isegi maal ei tasu enam kartulit ise kasvatada - talumehelt ostes tuleb odavam. Nii siis ka kartulimaa varjupaiga koosseisu sai. Kuid oh õnnetust! Suures tuhinas sai veidi liiale mindud ja peenramaagi ära hõivatud ... Jälle sõda lahti. Vaherahu saavutasime seejärel kui vana, kastiga Volga "peenraks" tegin ja kurgid sinna kasvama istutasime. Vähe oli neid ekskursioone, kes "kurgiauto" juures grupipilti ei teinud. Ja enamike peale kutsuti ka minu abikaasa kui giidist varjupaiga perenaine!
Vasta
#36

Kui ühelt poolt võtta,siis enda puhul parafraseerides klassikuid: pole tüdrukut/naist,pole probleemi.
Aga kui perekonna poolt rääkida,siis isa on kogu aeg selline mõistvam (tema eluaeg sellises valdkonnas tegelenud),kuid ema oli algul selline kergelt skeptilisem. Viimasel ajal siiski ka seal pool rahulikumaks muututud. Nooremad õed ja vend...mõni ei ütle midagi,samas kõige nooremad kipuvad urgitsema kui juhslikult midagi huvitavat tee ääres näen ja siis pildistan...
Vasta
#37

nymmik Kirjutas:Vahepeal seisis hoovis 3 muhku, mosse ront ja traktor. Sellega sai kaasa mõõt täis ja keelas ära uute juurde toomise aga kui Muhuke valmis ehk läheb tal süda härdaks ja laseb mõne uue tuua Smile
Nii, mul nüüd kaasaga aastaid juurde tulnud ning lapski saadud. Sellega sai asi uue pöörde. Naise hobi oli laps, minu oma auto. Tänaseks on mõlemast saanud muhu fännid kes kannavad särki ja käivad üritustel kaasas.
Väike näide kuidas minu 1 aastane tütar isa hobi fännab Smile
[Pilt: normal_DSC04664.JPG]
Vasta
#38

Tundub, et ZAZ-id on väikeste tüdrukute nõrkus!
[Pilt: zaz.jpg]

Aga jah, naine püüab mõista. Samas tahan ka olla koos lapsega ning tööl peab käima, mis kapitalismi tingimustes on üsna väsitav.
Nii jääbki vana-autodega jändamine pinnapealseks...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne