Kompressorid ja muud erihaagised NL-is
#21
Neid supikatlaid tean ma vähemalt kolme sorti. Ühe katlaga (ainult puudega köetav), kahe katlaga /puude ja naftaga kütmise võimalus) ja nelja katlaga (samuti puude ja naftaga kütmise võimalus). Ühe kahe katlaga kõõgi viisin ma just uuele elule äratamiseks remonti ja varsti loodan seda juba tervena ja suitseva korstanaga näha kuskil õppustel. Need nelja katlaga on suht uued variandid ja kasutuses väeosades.
Vasta
#22
Soobel Kirjutas:10 aastat tagasi seisis kuskil Jôelähtme parklas mingi isevärki buss. GAZ veoauto ratastega, ümmarguse skoda trolli disainiga ja suurema Ford transiti suurusjärku. Kavzist vôi pazist oluliselt pisem.
Ronisin sisse ja ei saanud aru, mis asi on - rooli ega juhikabiini pole. Alla vaadates ei paistnud ka midagi mootori moodi, Esituledest polnud kohtagi. Ainult kahemeetrine veotiisel ulatus spets august välja. Mis asi see olla vôis? Ei varem ega hiljem pole näinud.
Selliseid asju kasutati vanasti välitöödel soojakutena. Palju oli tehtud vanadest bussidest.
Oli ka spets vagunelamud ratastel. Üks suurem variant oli lausa korteri moodi. Tuba ja köök ilusti eraldi ja päris suured. Tuba võis olla oma 12ruutu ja köök kuskil 8 ringis. Nende vahel koridor ja sahver ja katlamaja. Kesküte sees ja puha.
Huvitav, et selliseid monstrume veeti siis lihtsalt mingi auto järgi. Ei seal olnud tulesid küljes ega pidureid.
Kompressoriga oli kunagi selline asi. See oli haagitud MAZi järgi ja see uhas ikka päris nobesti. Kaheteljeline haage loopis taga nii et mustad loogad jäid kummidest asfaldile maha. MAZ aga nii raske, et juht pole seda tundnudki ja haage nii kitsas, et näha peeglist ka polnud.
Vasta
#23
Kas kusagil netiavarustes neist kompressoritest mingeid pildilisi meenutusi ka leida võib?

Aga see vagunelamute teema tundub põnev. Teab keegi nende mudeleid või nimetusi. Miks tehti enamus neist ilma pneumaatiliste rehvideta?
MTÜ Tehnikaspordiklubi "Imedepõld"

MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Kristjan (+372)5010599
Land Rover'iga nakatatud ja mudas müttamas aastast 1996!


Vasta
#24
Kônealune käula ei olnud ei soojak ega elamu, vaid järelehaagitav buss. Samuti ei olnud näha, et ta oleks millestki ümber ehitatud. Istmed, aknad, Uksi oli vist üks ja see oli keskel, rataste vahel.
Meelde tuli üks asi, millega see käula suuruse poolest vôrreldav vôis olla - vanaaegne Opel Blitz buss! (RAFist oluliselt suurem, PAZist oluliselt pisem)

Ise môtlesin tol hetkel, et aretaks mootori külge, saaks eriti änksa pisikese bussi...
Vasta
#25
Mingid järelehaagitavad bussid olid kasutusel lõbustusparkides ja lennujaamades (sisesõitudel). Seal haagiti neid vedukile taha parasjagu nii palju kui rahvast oli. Teinekord oli nagu rong.
Vasta
#26
Soobel Kirjutas:Kônealune käula ei olnud ei soojak ega elamu, vaid järelehaagitav buss. Samuti ei olnud näha, et ta oleks millestki ümber ehitatud. Istmed, aknad, Uksi oli vist üks ja see oli keskel, rataste vahel.
Meelde tuli üks asi, millega see käula suuruse poolest vôrreldav vôis olla - vanaaegne Opel Blitz buss! (RAFist oluliselt suurem, PAZist oluliselt pisem)
Äkki on tegu mõne NL aegse lennuväljal reisijate veoks mõeldud käruga. Tallinna lennuvälal oli üks naljakas ZIL\'i hakes käiinud poolhaagisel põhinev buss.
MTÜ Tehnikaspordiklubi "Imedepõld"

MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Kristjan (+372)5010599
Land Rover'iga nakatatud ja mudas müttamas aastast 1996!


Vasta
#27
Landy Kirjutas:Tallinna lennuvälal oli üks naljakas ZIL\'i hakes käiinud poolhaagisel põhinev buss.

Kogu N. Liidu lennuväljadel olid 1970-80tel aastatel kasutusel sarnased ZIL-poolhaagisbussid. Neid omal ajal ikka palju nähtud paljudes paikades.
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 110 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud R,L,P kella 11-18







Vasta
#28
valdo Kirjutas:Kogu N. Liidu lennuväljadel olid 1970-80tel aastatel kasutusel sarnased ZIL-poolhaagisbussid. Neid omal ajal ikka palju nähtud paljudes paikades.
Minu viimased lennukiga lendamised on jäänud Aerofloti aegadesse ca 15 aastat tagasi ja siis oli võõrastel lennuväljadel muudki uuditamist, kui need naljaka haagisega ZIL\'id.

Teab keegi nende mudelit/marki ja tusta,miks just Zil\'i baasil seda tehti?
MTÜ Tehnikaspordiklubi "Imedepõld"

MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Kristjan (+372)5010599
Land Rover'iga nakatatud ja mudas müttamas aastast 1996!


Vasta
#29
Vagunelamuid tehti minu teada Kuusalu remonditehases ning neid oli kahte tüüpi-üks suur,kaheteljeline kolakas (mõnel pool neid ikka veel seisab) ning olevat olnud ka väiksem,üheteljeline.Tähistusi ja tootmisarve/aastaid ei oska küll öelda.
Vasta
#30
Upitaks ühe ammuse teema jälle üles. Asi selles et minu kodukoha lähedal Elvas vedeleb üka isevärki kallurhaagis. Tegemist on BELAZ-i raami ja kastiga, mis on kellegi karvase käe poolt haagiseks tehtud. On kellegil foorumlastest siiapoole asja (mõtlen koos fotokaga) et asi saaks ära jäädvustada.
Terv.Jaanus.
Vasta
#31
Mina leidisin veepüti: Veepütt
Vasta
#32
Ja leidsin veel ühe järelveetava täiskummist ratastega soojaku. Soojak
Vasta
#33
Eelmisel pildil loomade automaatjootja PAP.Originaalis all topelt- rattad,nende kaitseks poriplekid ja ümber raami jootjad.
Igal korralikul maamehel peab olema vähemalt üks Moskvitš.
Vasta
#34

Lisaks Volga mootoriga pumpadele olid kunagi ka Gaz AA mootoriga tuletõrjepumbad. Volga mootoriga pumpasid kasutatakse tänapäevalgi metsatulekahjudel ja on väga efektiivsed abimehed.
Neid muidugi vähe alles jäänud ja enamus komandodes on Rootsist hum. abina tulnud järelveetavad VW Kupla mootoriga Albin-900-d. Sellesse loetelusse lisaksin veel ka teedevalitsuse pigikatlad mida ka tänapäeval teedel liikumas näha.

omalgi on üks alusvanker sellest aiai mootoriga variandist olemas, oli komplektne asi, aga isa lahutas ta laiali. miks? seda ei tea...
Jawa 350OHV, Jawa Jawetta Standard/Sport, Jawa 550/555/typ 20/Mustang, Jawa Robot, Jawa Perak, Jawa 175/356, Jawa 250/353/559/Super Sport, Jawa 257A, Jawa 350/354/360, Jawa 634/638, Vjatka kaubaroller,  Velorex 16,  2x Riga, ET-600, Moskvits 2140 '79 ...
Vasta
#35
Jaanus Kirjutas:Upitaks ühe ammuse teema jälle üles. Asi selles et minu kodukoha lähedal Elvas vedeleb üka isevärki kallurhaagis. Tegemist on BELAZ-i raami ja kastiga, mis on kellegi karvase käe poolt haagiseks tehtud. On kellegil foorumlastest siiapoole asja (mõtlen koos fotokaga) et asi saaks ära jäädvustada.
Terv.Jaanus.

ma kah nagu siitkandist
pildimassin on olemas ja huvi asja vastu kah.

al
bbmm@mail.ee
Vasta
#36
Landy Kirjutas:Enamus meist mäletab NL ajast, et liikluspildi lahutamatuteks osadeks olid veokate taga vänderdavad kompressoreid, mis \"järsku\" uue aja saabudes meie linnpildist kadusid.

Põhjuseks oli tedagi nende suur liiklusohtlikus. Imelik on see, et hiljem pole neid aga kusagil mujal \"statsionaarselt\" töös täheldanud.
Siit ka küsimus, kas keegi on uurinud nende haagiste ajalugu ja eri mudeleid ning seda, kuhu nad kõik järsku kadusid.

Teise teemana võtan üles nö. kaljavaadid, mida vingemad autojuhid lausa nelja-viie kaupa endal järgi rakendasid.
Uuriks, mis mudeli nimetust need kandsid ja kas neist ka erinevaid versioone toodeti.

Meenub kelleglei veel mõni selline eripärane haagis, mis NL ajal silma võsi jääda ja mida täbapäeva liikluses enam naljalt ei kohta.
Naljakas.Naljakas,et ei saada aru miks äkki kadusid tänavapildist kõik kompressorhaagised.Asi pole ju nende alusvankris (kunagi oli ju juttu käändtelgedega Gazi ja ka Zil-i haagisest.>Põhjus ikka tegelikult proosalism-pole lihtsalt tarvidust.Need kompressorid käitusid ju Zil-i R6 pealt.Tänased analoogsed tööriisatad aga käituvad oluliselt ökonoomsemalt.

Keegi oli uhke teadmise üle,et 53 oli pukk-haagis .Oli.Loomulikult oli pöördpukk ka platvormil.Teisiti polnud ju võimalik se3da pikka kraami vedada.
Jah pika tüve vedamiseks kasutati ka 2 teljelisi pukkhaagiseid,oli piduritega,oli ilma..
Esimstel oli tõesti tiisliks palk,puudusid ka pidurid,hilisematel variantidel oli tiisel metallist ja isegi reguleeritava pikkusega..Aga tähtis pole mitte see.Huvitavaks muudab need haagised see,et nad olid juhitavad,trossidega.
GaZile-51,le valmistati ka siin Eestis 1-teljelisi haagiseid.Vana 51 baasil.Lihtsalt raami esimene osa kujundati tiisiks.Loomilikult olid nad piduritetal.Sama juhtus ka MAZ-i kallur haagistega,neid valmistati siin Eestis mhakantud MAZ-205 baasil.Aga neil olid pidurid.. ZIS,ZilL oli ka pöörvankriga kärud,pidurisüsteem õhk-õli..EPT-des aga rakendati neid GaZ 53-de taha ja pidurid töötasid.Kuidas?Mõtelge ja uurige poisid.Käru ise aga nüüdseks haruldane.
Üks 51-le projekteeritud poolhaagis aga sõidab tänasel päeval rõõmsasti ühe Volvo haakes.Tõsi,haagisel on ka sellinee seade mis ei reisi väga palju.
51-aga oli tõesti nüüdseks haruldane poolihaagis,furgoon,laineplekist seintega.Tean ,et veel 80-ndatel sõitis üks selline ühe 51- ühe sadulas mööda eestit ringi..
Üsnagi sarnast Zisi,Zil-i poolhaagist tean,sellist ümarat ja alumiiniumist.
Tean ka üht kallur - Zilli haagist,mis tehtud MMZ-585 baasil.Seegi haruldane.
Neist bussidest tehtud soojakutest aga vestan edaspidi.
Vasta
#37
Tuli meelde, et juhtusin nägem üht üheteljelist vanema põlvkonna komplessorit linnvahel miski kolmeteljelise ZIL\'i haakes veetavat. kahju,e t fotokat käepärast polnd.
MTÜ Tehnikaspordiklubi "Imedepõld"

MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Kristjan (+372)5010599
Land Rover'iga nakatatud ja mudas müttamas aastast 1996!


Vasta
#38
Flanagani postitust lugedes tuli meelde, et ise ka kunagi ühe veoauto haagise valmis teinud. Mingi bussi raamil (GAZ 53 raam tagaamortidega) sai otsad kokku tõmmatud ja null sinna otsa. Pidurid toimisid vedukauto vaakumvõimendi vaakumtorudest välja võetud vaakumil. Kärul omaette peasilinder (käru küljes) mida siis lülitas vaakummembraan. Lisasin sellesse süsteemi veel ekstra käru jaoks ette nähtud pidurivõimendi. Pidurid olid igastahes väga head. Kui oli vaja ainult natuke pidurdada, siis vajutasin pidurit vaid niipalju, et vaakumvõimendis (auto omas) hakkas vaakum liikuma. Siis vähe ootamist ja käru tegi pidurduse ära. Eriti hea oli see süsteem libedaga. Polnud kartust, et käru auto teepealt ära lükkab. Ta hoopis tõmbas autot sirgemaks. Kastiks oli sellel haakel 51 kast. Koormat vedas tavaliselt 5t.
On tehtud ka 3-4 sõiduauto haagist. Üks oli spetsiaalselt kartide veoks. Statsionaarseid kohti oli 6 kardi jaoks.
Olen ka valmistanud 4hobuvankrit. Kummiratastel kaheteljelised. Osadel olid ka pidurid ja vedrud.
Vasta
#39
Lisaks veel turbaveo üheteljelised kallur-poolhaagised ZIL-idele ja Kolhidadele.Tehti neid Haapsalu EPT-s kuni N.aja lõpuni, konstrueeritud olid need minuteada TPI-s.
Vasta
#40
Üks komplektne kompressor Jossi mootoriga sattus sel nädalal Tartu EMEX-isse, tänaseks juba ära lõhutud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne