Kompressorid ja muud erihaagised NL-is
#61
ZIF-i mootor pärines ZIL-157lt,töömaht seega 5,555 liitrit,silindrite paigutus R6,võimsus tehaseandmete järgi 81 kW/110 hj.
Tuli veel meelde,et Leedus jäi silma ka üks ZIL-130 sabas piimaveo poolhaagis-tsistern.
Vasta
#62
ZIF-55 millega mina olen kokku puutunud oli ZILi kuuese reasmootoriga.Vene aja lõppedes läks sellise ülalpidamine kalliks.Tuli midagi välja nuputada,et saaks odavamalt hakkama.Nii saigi mootorist saadik raam pooleks lõigatud,sõnnikulaotaja tiisel külge keevitatud ,kompressori hoorattale kardaan külge ja MTZle järgi.Siiani võitlusvõimeline.
Igal korralikul maamehel peab olema vähemalt üks Moskvitš.
Vasta
#63
martinmannik Kirjutas:Jah, mäletan minagi neid ZIF-55-tüüpi kompressoreid. Päris moodsad nägid välja, kumera katuse ja eestvõetavate luukidega, värvilt enamasti kas sõjaväepruunid või beežikaskollased. Eriti huvitav oli nende ZIF-ide mootori/kompressori hääl. See kujutas endast midagi kiunumise või undamise laadset. Alati, kui mootor seisma jäeti, algas tohutu susin (pneumopaak tühjenes) ning see kestis umbes minuti. Kompressori tüübiks oli vist tsentrifugaal, sest kolbkompressorile omast kloppimist polnud kunagi kuulda. Ja enemasti oli masina taha rakendatud ikka rohkem kui üks suruõhuvasar, st tootlikkus pidi päris hea olema.
Kahjuks ma ei tea mootori tüübi kohta midagi (võimsus, silindrite arv, töömaht). Kui kellelgi on nende masinate kohta rohkem infot, siis võiks rääkida.
Uuemad mudelid olid tõesti rootorkompressoriga(aitasin ise ühel tollal tutikal masinal kogematta õhtule minna,parandati ta küll suure sõimamise saatel ära ja rikki läks just kompressori osa.),vanemad aga minu mäletamist mööda V-kujulise kolbkompressoriga,usun ,et silindrid oli 4.Aga päris kindel kah ei ole.
Vedas seda masinat jah Zil-i R6.Tegelikult võis seal kohata baasmootori ZIS-120 kõiki tulemeid.164,157,aga ka URALAZ-355M.Vastavalt mmodifikatsioonile oli siis ka võimsus erinev,alates 85 hj(Zis-120,150) kuni 110 HJ(157)
Tervitades Flanagan
Vasta
#64
Üks ZIF-55 õnnestus mul ka fotoarhiividest välja koukida, mis sest et ta pildile rohkem kogemeta jäi... Smile Paremas nurgas...
http://www.pildid.ee/displayimage.php?pos=-16397
Vasta
#65
Ja kes kahtleb selles, et omaaegsed kompressorid on veel elujõus, siis siin on tõestus:
http://pildid.ee/displayimage.php?album=...1373&pos=4
Ainult et ratastelt on see loom kolinud veoautokasti. Pildistatud u 3 nädalat tagasi, kui maja keskküttetorustikku läbi puhuti.
Vasta
#66
VVana Narva mnt ääres seisab üks ETV kuuluv LÜJ.See kuulus Tartu stuudiole.Toda vedas KAMAZ.ETV oli 4 LÜi ji.Nood kaks olivad LIAZ baasile ehitatud.Tartu stuudiol oli kasutusel too käruga KAMAZ
,seda hüüti Krookuseks.Tartus tehtud LÜJ aga Kaktuseks.Ühesõnaga peaks tollest pilti tegema enne kui?
Vasta
#67
Mihuke see välja nägi,kas KAMAZ\'i pool-või täishaake peal? Ning kas too Tartus tehtu (Kaktus) on sama,millest TAR\'i kodukal juttu?
Ja nõks OT,kuid-ehk mõni oskab öelda,kui palju on ETV-l neid KAMAZ-Ajokki LÜJ-sid ning mis ajast need pärinevad?


PETSS Kirjutas:VVana Narva mnt ääres seisab üks ETV kuuluv LÜJ.See kuulus Tartu stuudiole.Toda vedas KAMAZ.ETV oli 4 LÜi ji.Nood kaks olivad LIAZ baasile ehitatud.Tartu stuudiol oli kasutusel too käruga KAMAZ
,seda hüüti Krookuseks.Tartus tehtud LÜJ aga Kaktuseks.Ühesõnaga peaks tollest pilti tegema enne kui?
Vasta
#68
ZIF-55 eelkäija kandis indeksit PKC-5.Väliselt minu mäletamist mööda oli just PKC selline kumer,ZIF samas üsna kandiline.PKC oli minu andmeil kolbkompressoriga,ZIF-i kohta ei oska öelda.Võimalik siis,et tsentrifugaalkompressor.


martinmannik Kirjutas:Jah, mäletan minagi neid ZIF-55-tüüpi kompressoreid. Päris moodsad nägid välja, kumera katuse ja eestvõetavate luukidega, värvilt enamasti kas sõjaväepruunid või beežikaskollased. Eriti huvitav oli nende ZIF-ide mootori/kompressori hääl. See kujutas endast midagi kiunumise või undamise laadset. Alati, kui mootor seisma jäeti, algas tohutu susin (pneumopaak tühjenes) ning see kestis umbes minuti. Kompressori tüübiks oli vist tsentrifugaal, sest kolbkompressorile omast kloppimist polnud kunagi kuulda. Ja enemasti oli masina taha rakendatud ikka rohkem kui üks suruõhuvasar, st tootlikkus pidi päris hea olema.
Kahjuks ma ei tea mootori tüübi kohta midagi (võimsus, silindrite arv, töömaht). Kui kellelgi on nende masinate kohta rohkem infot, siis võiks rääkida.
Vasta
#69
Minu teada peaksid just need ümarad ZIF-id olema, seda oskasin ma juba väikse lapsena kompressori radiaatorivõrelt kokku veerida ja meelde jätta.
Aga ma tean ka ühtesid suuremaid masinaid, mis on nende ZIF-idega võrreldes lausa ilmetud: väga suured ja kandilised ning ees pole korralikku radiaatorivõret, vaid lihtsalt terasvõrk, taga suur pneumopaak. Luugid ei käi mitte eest ära, vaid hingede peal üles. Esirattad ei pööra mitte koos teljega, nagu täishaagisel, vaid eraldi käändtelgedega. Väga võimsad masinad on ja ilmselt rasked ka. Võibolla on siis need PKC-5-d.
Vasta
#70
KAMAZi oma oli poolhaage.Tollest Kaktusest on Tark i leheküljel veidike juttu küll.See KAMAZ-AJOKKI peaks olema aastast 89 -90.Neid oli algul 3 tükki(2 LÜJ ,1 abibuss).Toda ma ei tea kumb nondest AJOKKI dest alles on uuem või vanem.Abibussi enam kasutusel pole.
Vasta
#71
Alles on vanem LÜJ. Aastast 86.Kellel aega ja viitsimist on võiks tollest haakest Vana Narva mnt pilti teha.
Vasta
#72
Üks Vene raskekompressor Lääne-Virumaalt Kiltsist,pilt tehtud täna.Marki polnud võimalik dešifreerida,samas mootor paistis R6 olevat ning kompressor oli neljapütane (V4) kolbkompressor.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#73
Mähel on üks ühesillaline kallurhaagis, ma arvan et tegemist on Maz-i haagisega. Lähen teen lähiajal pilti ka.
Vasta
#74
mrali Kirjutas:Üks Vene raskekompressor Lääne-Virumaalt Kiltsist,pilt tehtud täna.Marki polnud võimalik dešifreerida,samas mootor paistis R6 olevat ning kompressor oli neljapütane (V4) kolbkompressor.

Mootoriks arvatavasti Sahaar (sh ZIS/ZILi R6), selle baasil armastati Vene ajal kompressoreid teha. Huvitavaks detailiks on veljed, mille poldiäärik on GAZ 51-52-53 oma, kuid mille servas on ZIL-130le omaselt neli madalat auku. Minu valduses on ka sellised veljed ja küll ma murdsin pead, mille pagana asja alt need on tulnud...

Mis neljapütalisse kompressorisse endasse puutub, siis see oleks magus tükk liivapritsi evitajatele, kus on just vaja suurejõudluslist. Aga Kiltsi lossi taastamisel (taustal paistavad lossi soklikorruse aknad) on seda ka väga vaja Wink
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 110 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud R,L,P kella 11-18







Vasta
#75
Mähel siis selline asjandus.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#76
Täna käisime Marttiga Mustamäel ja nägime ühte Vaz 2101-st valmistatud järelkäru.
Eriti koom näeb välja igatahes. Big Grin


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           
Vasta
#77
Oh sa, seda on vahepeal tuunitud vägevalt - kroomitud rattakoobaste ääredSmile Igal juhul hea, et asi \"tulevaste põlvede jaoks\" jäädvustatud sai - enda mõte seda teha (mõni aasta tagasi sai ise suht tihedalt sealkandis liigutud) kahjuks ainult mõtteks jäigi.
Vasta
#78
Spetsiaalselt maaparandajatele mõeldud vagunelamuid tootis nõuka ajal Kose-Uuemõisas asunud EPT osakond. Ettevõtte täpne nimetus oli \"Eesti Põllumajabdustehnika\" Kose osakonna remonditöökoda. Millised need vagunid täpselt välja nägid, ei tea öelda.
Vasta
#79
Aga minul oleks küsimus nõuka-aegsete eriveos-poolhaagiste kohta...
Kas keegi mäletab neid trossidega juhitavaid poolhaagiseid, mis olid mõeldud eriti pikkade veoste jaoks? Trossid kinnitati veduki raami otsa külge ja vastavalt sellele, kuidas veduk ees keeras, pöörasid ka haagise rattad vastassuunaliselt...
Kas keegi teab, kuidas nägi välja nende haagiste konstruktiivne külg? Kuidas trossid tõmbasid haagise telge? Kas nad olid prostalt haagise telje küljes või oli seal veel mingi lisakonstruktsioon?
Vasta
#80
martinmannik Kirjutas:Aga minul oleks küsimus nõuka-aegsete eriveos-poolhaagiste kohta...
Kas keegi mäletab neid trossidega juhitavaid poolhaagiseid, mis olid mõeldud eriti pikkade veoste jaoks? Trossid kinnitati veduki raami otsa külge ja vastavalt sellele, kuidas veduk ees keeras, pöörasid ka haagise rattad vastassuunaliselt...
Kas keegi teab, kuidas nägi välja nende haagiste konstruktiivne külg? Kuidas trossid tõmbasid haagise telge? Kas nad olid prostalt haagise telje küljes või oli seal veel mingi lisakonstruktsioon?
Ega nad otse telge ei tõmmanud, tirinudki.lihtsalt haagise tiisel andis haagise suhtes liikuma,nii.et sild(sillad koos vedrutuse ja raamiga toimisid omaette pöördvankrina.Poolhaagise puhul aga olidki sillad omaette pöördvankril. Trossid haagise ja veduki vahel olid X-kujuliselt
Lugupidamisega,Flanagan
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne