[marti184]

Leidsin hiljuti mõningat 2. ms aegset tehnikajuppe ja nüüd tahaks asja lahti võtta. Probleem on selles et tegu on vene rauaga mida on näha et on püütud lahti saada ja natuke mõnda kruvi kahjustatud. Mitte palju kuid siiski natuke.

Niisiis oleks vaja ülitõhusat keemiat detaili lahtileotamiseks sest WD-40st jääb tõenäoliselt väheks.

[IIIFFFAR]

Häid nõuandeid

[valdo]

Tuleks eristada kolme asja:

1. Kokkuroostetanud asjade lahtiajamine. Selleks sobib MoS2 Penetration Oil (midagi paremat pole ma veel kohanud; tänud Ivarile minu varasemate kommentaaride peale viitamisest). Ainult aega ja kannatust vaja - tugevalt kokkuroostetanud asju olen mina laskunud liguneda mitmeid kuid.

2. Pindrooste eemaldamisel detaililt (mida mehaaniliselt ei saa maha), tuleb kasutada ortofosfohappe-põhiseid roostemuundajaid. Pärast tuleb muudatud asi üle värvida. Soovitan enne kruntimist kasutada kõikide tugevalt roostes olnud asjade puhul.

3. WD-40 sobib liikuvate detailide õlitamiseks ja roostetamise vältimiseks neis paigus. Juba olemasolevat ta maha/lahti ei võta.

[Soobel]

Kas MoS2-l ja MoS2-l on vahe ka? Nägin neid mitme firma pudelites, ostsin kôige väiksema.

[valdo]

Kas MoS2-l ja MoS2-l on vahe ka? Nägin neid mitme firma pudelites, ostsin kôige väiksema.

Toimeaine sama, seda vahet ei tea. CRC oma kipub pikaperioodilisel tagasihoidlikul kasutusel düüsi ummistama, Valvoline\'i omaga ja Motip\'i omaga ei ole seda jama olnud.

Motipi oma ostsin muide Riiast, Eestis ei ole seda näinud.

[hulgus]

On olemas miski MoS2 sisaldav vedelik, 1l pudelis mis leotamiseks ette nähtud. firmat ei mäleta, kunagi sai soetatud. piisavas koguses petrooliga (mis ka väga hea asi lahtivõtmiseks) segatuna, annab leotamiseks hea segu. väiksemate asjade jaoks on nurgas vana vann, kuhu midagi poetada. (Kahju ainult et auto raam sisse ei mahu, tuleb polte hakata välja puurima.)
Aerosoolidest: sisu on kõigil pea sama, k.a. WD jms. Erinevused lihtsalt kontsentratsioonis ja lisades, mõnedel on määrivaid manuseid sisse pandud, teistele mitte. Ühine tunnus neil kõigil on imalalt magus lõhn. Erinevaid aerosoole palju läbi käinud ja mingit erinevust pole tajunud.

Ise kasutan WD-d pistikute jaoks, lahustab hästi \"rohelist\" ja tekitab kaitsekihi klemmidele. raskemate juhuste jaoks miski WÜRTHI kontaktipuhastaja.
Headest asjadest veel Valvoline \"white grease\", hea määre kitsastesse kohtadesse ja \"copper spray\" e. vasemääre, akuklemmidele, keermesühendustele, mida veel vaja kunagi lahti saada jms. (sigakallis on ainult)

[valdo]

On olemas miski MoS2 sisaldav vedelik, mis leotamiseks ette nähtud.
[...]
Kahju ainult et auto raam sisse ei mahu, tuleb polte hakata välja puurima.

Aerosoolipõhisel MoS2 mögil on omadus uuretesse pugeda, kuhu siis see eraldusaine pidama jääb ja asja tasapisi lahti leotab. Kui protseduuri nt nädalaste vahedega mõned korrad korrata, siis peaks andma ligilähedase efekti, kui sama jubin oleks vannis leos samakaua olnud.

[valdo]

... tuleb polte hakata välja puurima.

Mina olen mugavuse ja efektiivsuse tõttu paljudel juhtudel eelistanud puurimisele ketaslõikuriga lõikamist, mida viin läbi alljärgnevalt.

1. Kui pääseb kettaga ligi mutrile, siis lõikan mutril pealispinnalt maha kaks kanti nii, et lõikepind puudutab poldi keermelist silindriosa. Kui mutri all seib (ja seda ei ole kahju lõhkuda), siis olen teinud lõike lõpuni, vastasel korral olen lõpetanud ca 0,5 mm enne mutri lõppu, et all olevat detaili mitte lõhkuda.

2. Punktis 1. moodusel \"nuditud\" mutter (täpsemalt öeldes selle kaks poldi külge jäänud osa) eemaldub poldist kõvasulampulga abil kergete vasaralöökidega.

3. Kui lisaks alusdetailile tuleb terveks jätta ka polt, siis olen teinud p 1 mainitud lõiked ca 0,5 mm poldi keermesosast väljaspool, st lõiganud lihtsalt mutri kahest küljest \"õhukeseks\". Sellisel juhul saab tavaliselt kõvasulampulga ja vasaralöökidega \"töödeldud\" (õhukestest kohtadest venitatud) mutrijäänused lehtvõtmega vm asjaga torupikenduse abil maha keerata.

4. Kui p.1 kirjeldatud lõike sab piiratud ligipääsu tõttu teha vaid ühele poole, siis saab tihti ühest küljest õhukeseks lõigatud mutri pulgaga/vasaraga \"töödelduna\" maha keerata.

5. Kui ketaslõikuriga pääseb ligi vaid poldipeale (mutrile mitte), siis olen võimaluse korral (kui pääseb küljepealt kettaga ligi) lõiganud maha poldipea - kui all seib, siis seibi pinnalt, kui all ei ole midagi siis terveks jätnud ca 1 mm poldipead, mille lööb torni/vasaraga välja.

6. Kui poldiga ristisuunas ei saa poldipead lõiga, st sellele pääseb kettaga ligi vaid otsast, siis olen teinud 2-3 lõiget õhukese lõikekettaga ning nendevahelise materjali eemaldanud paksema käiakettaga. Kui poldipea all on seib (mida raatsin lõhkuda), olen lõiganud seibini välja. Kui ei, olen terveks jätnud jälle miski 0,5 kuini 1 mm ja löönud poldiköndi pulgaga välja.

7. Kui avanematul poltliitel on tarvis tingimata terveks jätta mutter, mitte polt (nt on olemas keermelõikaja või vastava keerme valmistamisvõimalus treipingis poldi jaoks, kuid puudub keermepuur mutri jaoks), siis olen igal juhul purustanud poldipea. Seejärel saan kätte poldiköndi koos mutriga, mille panen MoS2-likku ja poldiköndi otsa käian lapikuks. Teatud aja (nädalad või kuud) seismise järel panen köndi lapikut otsa pidi suurte kruustangide vahele ja keeran mutri tugeva padrunvõtmega torupikendust kasutades otsast maha.

Mõne katse järel omandub vilumus, st tekib tunnetus, kuidas tuleb lõigata, nii et poltliide avaneks, kuid detaile lõikekettaga ei lõhuks.

[hulgus]

Kui terve auto peale on u 4 kg polte mutreid keermesühendusi mis avanevad \"kriuksuga\" ja siis tuleb 4 polti (vastus e. mutter raami sisse keevitatud) mis nagu tuleks lahti, aga tegelikult pooleks murduvad, siis tuleb ikka kõvasulam pulgaga kallale minna. aga jah lolli pea ja tugevate käte miskistest seostest on siin foorumis ennegi räägitud.

Ettepanek: tekitaks tehnika alla mõne sticki, värvimise ja korrosioonitõrje; kere ja plekitööde põhitõdede kohta. miks ka mitte nende pagana keermesühenduste kemikaalide jms kohta?

a, jõudnud värvimisteni.

[autorestauraator]

Julgeks sooviytada veel ühte võimalust: kuumutamine. Kindlasti ei sobi see igale poole, tuleb arvestada metalli struktuuri muutumist, katete põlemist jne. Ise olen küll atsetüleenileegist palju abi saanud.

[hullmaks]

ennem lahtikeeramist paar kõksu haamriga vastu poldipead(polt on keermestatud augus) aitab päris hästi teinekord. Kui polt juba sisse katki keeratud, olen keevitanud sinna otsa vana mutri(ühtlasi kuumutab ka murdunud osa) ja lahti saanud

[heikson]

Erinevatest MOS2 tüüpi vedelikest on tundus olevat üks tõhusamaid \"kleen-flo\" penetrating solvent QUIK
Maaletoojaks \"Tevalo Keemia OÜ\" ja ostsin seda LUKOILI tankla
poest.

[A.V.S.K]

Pole mõtet uut teemat teha, sest jama sama.

Autol ketaspidurid ees ja pidurisupport kahe poldiga kinni.
Poltide pead on suht tuksis (pehmelt öeldes). Ja võti enam ei võta.
Poldipea ise 16mm, toruvõti sai ostetud aga liiga hilja. Enne sai pea rikutud
tavavõtmega, sest nad on niivõrd tugevalt kinni. Ühe poole sain ilusti tavavõtmega lahti ja asi sujus. Teise poole omadega jama. Küll neid on leotatud, taotud ja keeratud mitme erineva võtmega, isegi tegin ühest poldipeast nüüd 15mm pea, aga ikka võti lahti ei keera. Piduriketta ja klotside vahetus seisab nüüd nende kahe poldi taga.
Vaatasin eelnevad nõuanded läbi, aga on ehk kellegil veel ideid?
Hea oleks, kui poldid ise terveks jääks, aga kui ei jää, siis ei jää.
Olen proovinud ka suurte torutangidega (millel suured hambad), aga poldid on niivõrd tugevalt kinni, et rikuvad isegi need hambad ehk need kukuvad lihtsalt ära tükikaupa. ja polte üritan lahti keerata ikka õiges suunas, olge kindlad.
Kui pea maha lõigata, kas siis on võimalus, et saab selle ilma peata poldi sealt kätte? Või on targem, ikkagi üritada teda võtmetega keerata. Võin pead maha lõigata, aga siis ei saa ma autoga enam kuskile minna. Enne kui poldiaugud vabad ja uued poldid käepärast. Tegu siis esipiduritega ja ligipääs piiratud. Ainult niipalju, kui rattaid välja saab keerata.

[Molotov51]

Ainukese varjandina pakun mina välja KEEVITUSE. Kui endal pole ja ei saa ka kuskile keevitusse viia, siis keera käändmik alt ära ja vii paljalt see ja tehakse asi puhtaks, niiet ei kahjusta supporti.

[A.V.S.K]

Tegelt üks mõte tuli veel peale keevituse.
Et võtaks käändmiku ära, et ta oleks mul käes koos nende poltidega, siis kinnitaks selle kuidagi kruustangide vahele ja üritaks siis taas jõuvõtteid suurte tangidega.

[Tambets]

Mis autoga on tegu?
Kardan, et ülemist polti ei pane sa kuigimoodi kruustangid vahele. Keevitamisevariant vast jahh kõige kindlam.
Usun, et "püstaku" mahavõtmisel tekib sul veel taolisi probleeme. Näiteks usun, et lõhud ära ka piduritoru, sest ka need ei kipu väga lahti tulema.

OT: Kunagi, ei usu, et enam saada on, oli olemas miskine suusamääre/tõrv, mida poltide vahele pandi. Enda ühel autol oli ühele poole pandud, ja poldid tulid lahti kergesti. Teisel pool sai samamoodi kurja vaeva nähtud.

PS! Mutrid/poldid, mis on tugevalt kinni, keera alati lahti padruniga või silmusvõtmega.

[IIIFFFAR]

OT: Kunagi, ei usu, et enam saada on, oli olemas miskine suusamääre/tõrv, mida poltide vahele pandi.

Sedasinast suusatõrva kasutati keermesliiteid koostades. Toimis küll, ent tänapäeval on vabalt saada tõrvast oluliselt paremini toimivat vasemääret. Seda nii tuubis kui spreina.

[Tambets]

Kisub väega OT-ks jälle, aga mitte ei saa küsimatta jätta. Kas selle vaskmäärdega pikaajalisi kogemusi ka on ja kas suusatõrvast tõega parem? Küsimus ajendat sellest, et suusatõrva üle olin küll hämmingus...

[IIIFFFAR]

Kisub väega OT-ks jälle, aga mitte ei saa küsimatta jätta. Kas selle vaskmäärdega pikaajalisi kogemusi ka on ja kas suusatõrvast tõega parem? Küsimus ajendat sellest, et suusatõrva üle olin küll hämmingus...

Vat, ei julge öelda. Tõesti pole mitmekümneaastaseid vasemäärdega liiteid ette juhtunud.
Kas ta kestvus väga parem on aga teda hõlpsam kasutada.
Kui Sa aga kangesti tõrva tahad, siis kui suusapoes ei ole, vaata ehituspoest. Vundamentide isoleerimiseks suht vedelad pigimöginad. Peaksivad üsna sarnaselt käituma.

[korvimees]

Kui Sa aga kangesti tõrva tahad, siis kui suusapoes ei ole, vaata ehituspoest. Vundamentide isoleerimiseks suht vedelad pigimöginad.

Tõrvaspray on ka tänapäeval täiesti olemas. Näiteks veokate rattamutrite juures suht igapäevane toode.