14-05-2006, 20:19 PM
Kas keegi teab mis ostarbega punker asub Võrus Tamula tänaval? Pildid.
Maa-alune Eesti
14-05-2006, 20:57 PM
Tegemist peaks olema mingisuguste lasketiiru rajatistega, täpsemalt kahjuks öelda ei oska.
25-05-2006, 10:56 AM
Paigutan sellele lehele Peeter Suure kaitsepositsioonidest tehtud pildid
kui leiad naftat, lõpeta puurimine ja alusta pumpamist
urmas.raidlo@gmail.com
SKYPE: volvoclub
24-08-2006, 12:40 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 15-08-2007, 17:16 PM ja muutjaks oli Martti.)
Eelmisel nädalal käisin Virunurme metsavendade memoriaali juures, sealt paarsada meetrit metsa sisse jääb taastatud metsavendade punker.
04-11-2006, 01:23 AM
Artikkel Postimehest, mis osaliselt ka siia teemasse sobib: "Tartu maanteel käisid tööd suuresti maa all".
04-11-2006, 13:31 PM
Vahepeal tahtsin postitada linki sellest, et Tallinna Bastionid avatakse järgmisest aastast külastajatele, kuid ei leidnud teemat üles 
Vajad enda autost pilte ? Saame kokkuleppele ! Küsi varajasemaid töid.
20-02-2007, 00:34 AM
fic Kirjutas:Vahepeal tahtsin postitada linki sellest, et Tallinna Bastionid avatakse järgmisest aastast külastajatele, kuid ei leidnud teemat üles
See aeg on siis nüüd kätte jõudnud.
"Tallinn avab huvilistele maa-alused bastionid".
08-06-2007, 22:49 PM
Ärme laseme sel huvitaval teemal hääbuda.
Kas keegi teab häid linke,kus on pilte Tallinna Vanalinna alusest.
Just olen kuulnud, et vana kanalisatsioon pidavat väga huvitavaid asju endas peitma jnejne.
Jutukesi võib ka sellest rääkida, kuna töötan suvel vanalinnas värskes õhus (ei, ma ei ole ettekandja, või millega jagaja või küsitleja
) siis hakkas huvitama.
Kas keegi teab häid linke,kus on pilte Tallinna Vanalinna alusest.
Just olen kuulnud, et vana kanalisatsioon pidavat väga huvitavaid asju endas peitma jnejne.
Jutukesi võib ka sellest rääkida, kuna töötan suvel vanalinnas värskes õhus (ei, ma ei ole ettekandja, või millega jagaja või küsitleja
) siis hakkas huvitama.
Vajad enda autost pilte ? Saame kokkuleppele ! Küsi varajasemaid töid.
10-06-2007, 00:10 AM
Mõned aastad tagasi sai Pärnus kaablit maasse aetud. Kraavi tõmbasime risti mingist tunnelist läbi, mis oli tehtud punastest tellistest. Asub Kampolist kesklinna poole jääva lammutatud hoonetega platsi aia ääres, puude rea kõrval. Ühesõnaga pikki Suurejõe tänavat.
Et mis värk seal siis jookseb?
Et mis värk seal siis jookseb?
10-07-2007, 20:05 PM
Eelmisel nädalal käisin koos Lypsikuga Pirita-Kose punkri põhjalikult läbi. 2005/2006 aastaga võreldes on punkris jäänud metalli vähemaks ent siiski mitte kõike pole ära tassitud, küll aga on ära viidud kasutaja dworkin mainitud paks metalluks, alles on jäänud raam ja kolm suurt hinge. Selliseid metalluksi on olnud kaks tükki ja need on eraldanud punkri välismaailmast, lisaks veel üks kollast värvi tihenditega metallist uks, mis tõenäoliselt on ka õhukindel.
Elektri ja soojuse jaoks on eraldi masinaruum, kus on alus kolmele diiselgeneraatorile, millest küll midagi peale tahmase ruumi ja mõne toru säilinud pole. Masinaruumi taga asub elektrikilbi ruum, kus on elektrikapi küljes säilinud huvitav lüliti ja sama kapi küljes on veel tabalukk, aga uks on puudu...
Ega keegi ei oksa öelda, mis otstarvet see punker omas. Punkri kohal maa peal on kaks numbritega ja poltidega betoonalust, võisid sinna käia antennid? Ühel ventilatsiooni torul oli peal plekitükk, millelt välja loetav kuupäev 01.06(8).55, ehk on see ka kogu kompleki ehitusaasta?
Ja veel huvitavam oleks teada seda, kas talumaja mille põlenud jäänused asuvad punkri peal, ehitati sinna peale ainult tähelepanu hajutamiseks, või suudeti kuidagi alles jätta ehitamise käigus?
Pilte tegin ka palju aga neid saab näha siis kui galerii korda saab. Praegu lisan siia väiksed pildid teksitis mainitud objektidest.
Elektri ja soojuse jaoks on eraldi masinaruum, kus on alus kolmele diiselgeneraatorile, millest küll midagi peale tahmase ruumi ja mõne toru säilinud pole. Masinaruumi taga asub elektrikilbi ruum, kus on elektrikapi küljes säilinud huvitav lüliti ja sama kapi küljes on veel tabalukk, aga uks on puudu...
Ega keegi ei oksa öelda, mis otstarvet see punker omas. Punkri kohal maa peal on kaks numbritega ja poltidega betoonalust, võisid sinna käia antennid? Ühel ventilatsiooni torul oli peal plekitükk, millelt välja loetav kuupäev 01.06(8).55, ehk on see ka kogu kompleki ehitusaasta?
Ja veel huvitavam oleks teada seda, kas talumaja mille põlenud jäänused asuvad punkri peal, ehitati sinna peale ainult tähelepanu hajutamiseks, või suudeti kuidagi alles jätta ehitamise käigus?
Pilte tegin ka palju aga neid saab näha siis kui galerii korda saab. Praegu lisan siia väiksed pildid teksitis mainitud objektidest.
10-07-2007, 22:00 PM
-AsjaPulk- Kirjutas:Elektrilüliti?Mis see muud ikka on kui elekrilüliti, lihtsalt selline huvitav ja vanaaegne, kahe viimase omaduse pärast mainisingi selle ära ja lisasin pildi ka.
http://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=26254
27-07-2007, 22:01 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 09-08-2007, 19:18 PM ja muutjaks oli Martti.)
Käesoleval nädalal käisime Lypsikuga Laagri radaribaasis, kompleks on tõeliselt suur ja päris kindlalt võib öelda et kõiki ruume läbi käia ei suutnud.
Maa-alla on ehitatud kaks angaari ja üks kandiline ehitis, angarid asuvad üksteise suhtes erineval tasapinnal, üks on umbes 10 meetri võrra sügavamal kui teine. Kõrgemal asuvas angaaris on ka üks suur saal, nii umbes läbi kolme korruse, tõenäoliselt asus selles ruumis ka suur euroopa kaart, kus jälgiti lennukite liiklust. Praegu pole sellest alles rohkem kui laes rippuvad üksikud metalliräbalad, sest ülejäänud, mis tehtud rauast, rändas 90. aastatel Emex-isse. Kaasa viidi ka kõik trepid, ja seetõttu tuleb praegu kõrgematele/madalamatele korrustele minemisel kasutada sinna ehitatud redeleid.
Kõigepealt käisime ära vanas komandopunktis(edaspidi KP), mis on ehitatud blindaaži ees asunud madalamaks kaevatud ossa, blindaaž kannab numbrit 1, ja neid on samas piirkonnas peale selle veel 5, sel päeval leidsime üles ainult 1; 2 ja numbrit 5 kandavad blindaažid.
Vanasse KP-sse saab väga lihtsalt, astud pääslast sisenedes kohe esimesse maja ja sealt lähebki trepp maa-alla, umbes 4-5 meetri sügavusele. Et jõuda ruumidesse tuleb minna läbi ukse, mis on kõige paksem uks mida näinud olen, umbes 50cm paksune, väljast metallist ja betooni täis valatud, liigutada seda igatahes ei jõudnud. Edasi oli pikk koridor, umbes 70 meetrit, kahel pool uksed ja ruumid, üldiselt on tegemist ühekorruselise ehitisega, välja arvatud ventilatsiooni ruumid, kuhu oli võimalik mööda raudredelit üles poole ronida, ja ka alla poole oli üks auk, kus paistis redel olevat, aga see oli ääreni vett täis.
Kuna vana KP oli ehitatud blindaaži külge, on hea eristada ehituskvaliteedi järgi, blindaaži ainuke puudus on laest alla kukkuv asfalt, selle pärast jäi ka mõnda ruumi sisse astumata. Varjendist sai mööda treppi laskuda veel umbes 5 meetrit sügavale pikka käiku, kohe trepi juures on toimunud varing ning paremale poole minek on raskendatud, vasakule on aga käik vaba.
Käigu põhjas on säilinud veel killustiku, mille sees või peal oli vagoneti tee, umbes 200m kaugemal on ka paar liiprit säilinud savi sees(viimane lisatud pilt), tunneli lõpp on kinni müüritud, muidu võiks väljuda u. 430 meetri kaugusel asuvast põõsast. Umbes 170 meetrit enne lõppu on üks väike u.6m pikkune tunneli osa vasakule, tundub et on jäänud lõpetama(aga kuhu see läinud oleks?), nagu ka ülejäänud tunnel(betooniga vooderdamata, kuigi algust on tehtud).
Alates maa-alla minekust kuni kaugema punktini on umbes 580 meetrit.
Kahes teistes (numbrid vastavalt 2 ja5) blindaažides on sissekäigud ühedustunnelisse õhkulastud või kinnimüüritud.
Rohkem ei oskagi selle objekti kohta rääkida. Mõned väiksed pildid lisan ka.
Maa-alla on ehitatud kaks angaari ja üks kandiline ehitis, angarid asuvad üksteise suhtes erineval tasapinnal, üks on umbes 10 meetri võrra sügavamal kui teine. Kõrgemal asuvas angaaris on ka üks suur saal, nii umbes läbi kolme korruse, tõenäoliselt asus selles ruumis ka suur euroopa kaart, kus jälgiti lennukite liiklust. Praegu pole sellest alles rohkem kui laes rippuvad üksikud metalliräbalad, sest ülejäänud, mis tehtud rauast, rändas 90. aastatel Emex-isse. Kaasa viidi ka kõik trepid, ja seetõttu tuleb praegu kõrgematele/madalamatele korrustele minemisel kasutada sinna ehitatud redeleid.
Kõigepealt käisime ära vanas komandopunktis(edaspidi KP), mis on ehitatud blindaaži ees asunud madalamaks kaevatud ossa, blindaaž kannab numbrit 1, ja neid on samas piirkonnas peale selle veel 5, sel päeval leidsime üles ainult 1; 2 ja numbrit 5 kandavad blindaažid.
Vanasse KP-sse saab väga lihtsalt, astud pääslast sisenedes kohe esimesse maja ja sealt lähebki trepp maa-alla, umbes 4-5 meetri sügavusele. Et jõuda ruumidesse tuleb minna läbi ukse, mis on kõige paksem uks mida näinud olen, umbes 50cm paksune, väljast metallist ja betooni täis valatud, liigutada seda igatahes ei jõudnud. Edasi oli pikk koridor, umbes 70 meetrit, kahel pool uksed ja ruumid, üldiselt on tegemist ühekorruselise ehitisega, välja arvatud ventilatsiooni ruumid, kuhu oli võimalik mööda raudredelit üles poole ronida, ja ka alla poole oli üks auk, kus paistis redel olevat, aga see oli ääreni vett täis.
Kuna vana KP oli ehitatud blindaaži külge, on hea eristada ehituskvaliteedi järgi, blindaaži ainuke puudus on laest alla kukkuv asfalt, selle pärast jäi ka mõnda ruumi sisse astumata. Varjendist sai mööda treppi laskuda veel umbes 5 meetrit sügavale pikka käiku, kohe trepi juures on toimunud varing ning paremale poole minek on raskendatud, vasakule on aga käik vaba.
Käigu põhjas on säilinud veel killustiku, mille sees või peal oli vagoneti tee, umbes 200m kaugemal on ka paar liiprit säilinud savi sees(viimane lisatud pilt), tunneli lõpp on kinni müüritud, muidu võiks väljuda u. 430 meetri kaugusel asuvast põõsast. Umbes 170 meetrit enne lõppu on üks väike u.6m pikkune tunneli osa vasakule, tundub et on jäänud lõpetama(aga kuhu see läinud oleks?), nagu ka ülejäänud tunnel(betooniga vooderdamata, kuigi algust on tehtud).
Alates maa-alla minekust kuni kaugema punktini on umbes 580 meetrit.
Kahes teistes (numbrid vastavalt 2 ja5) blindaažides on sissekäigud ühedustunnelisse õhkulastud või kinnimüüritud.
Rohkem ei oskagi selle objekti kohta rääkida. Mõned väiksed pildid lisan ka.
29-07-2007, 14:16 PM
Seda laest allasdanud asfalti olen näinud ka teistes blindaazhides, juba siis mõtlesime, et milleks on vaja lakke panna asfalti?
29-07-2007, 20:17 PM
vootele Kirjutas:Seda laest allasdanud asfalti olen näinud ka teistes blindaazhides, juba siis mõtlesime, et milleks on vaja lakke panna asfalti?Ehk sellepärast et vesi ja niiskus läbi lae ei tuleks, hoopis huvitav võib olla see, kuidas lae asfalteerimine välja nägi, või pandi lihtsalt saalungi põhja enne betoneerimist?
30-07-2007, 06:15 AM
vootele Kirjutas:Seda laest allasdanud asfalti olen näinud ka teistes blindaazhides, juba siis mõtlesime, et milleks on vaja lakke panna asfalti?Asfalti pandi sellepärast,et juhul kui pomm peaks langema sinna katusele,siis betooni killud ei tapaks inimesi.
Terasleht-asfalt-betoon oleks õige järjekord alt vaadates.
06-08-2007, 20:43 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 09-08-2007, 19:23 PM ja muutjaks oli Martti.)
Eelmisel nädalal, täpsemalt neljapäeval(2.08) viisime Laagris militaarobjektide pildile jäädvustamise lõpule. Kokku kulus pildistamiseks ja ringi vaatamiseks u. 18 tundi ning enamus sellest ajast sai veedetud maa all.
Neljapäeval enam radaribaasis ei käinud, ainult vanas komandopunktis tegime veel mõned pildid ja vaatasime ühe koha üle. Käisime otsimas põhiliselt Peeter Suure merekindluse blindaaže ja neid ühendavaid tunneleid, mis said ka kõik leitud.
Blindaaž nr1, nagu juba varem mainitud on sellele juurde ehitatud Nõukogude ajal komandopunkt ja kasutatud selleks ka enne I maailmasõda valminud blindaaži ruume. Seetõttu asub mainutud blindaaž täileikult maa-all ja maapeal võib näha ainult u. 1,5 meetri kõrgust muust pinnast kõrgemat küngast. Tunnelisüsteemiga on see ühenduses ka praegu, saab ilma roomamata maa-all liikuda umbes 430 meetrises sirges käigus, mille üks ots(sisse minnes vasakpoolne) ulatub eemalolevasse põõsasse ja on kinnimüüritud ning praeguseks prügiga kaetud ja rohi peale külvatud. Parempoolne tunneliosa on aga kinnivarisenud, ilma labidata ei oska selle kohta midagi arvata.
Esimene pilt on blindaažist nr1 (parempoolne sein on blindaaž, vasakpoole hiljem ehitatud komandopunkti üks sein) ja teine pilt on kinni müüritud tunneliotsast.
Neljapäeval enam radaribaasis ei käinud, ainult vanas komandopunktis tegime veel mõned pildid ja vaatasime ühe koha üle. Käisime otsimas põhiliselt Peeter Suure merekindluse blindaaže ja neid ühendavaid tunneleid, mis said ka kõik leitud.
Blindaaž nr1, nagu juba varem mainitud on sellele juurde ehitatud Nõukogude ajal komandopunkt ja kasutatud selleks ka enne I maailmasõda valminud blindaaži ruume. Seetõttu asub mainutud blindaaž täileikult maa-all ja maapeal võib näha ainult u. 1,5 meetri kõrgust muust pinnast kõrgemat küngast. Tunnelisüsteemiga on see ühenduses ka praegu, saab ilma roomamata maa-all liikuda umbes 430 meetrises sirges käigus, mille üks ots(sisse minnes vasakpoolne) ulatub eemalolevasse põõsasse ja on kinnimüüritud ning praeguseks prügiga kaetud ja rohi peale külvatud. Parempoolne tunneliosa on aga kinnivarisenud, ilma labidata ei oska selle kohta midagi arvata.
Esimene pilt on blindaažist nr1 (parempoolne sein on blindaaž, vasakpoole hiljem ehitatud komandopunkti üks sein) ja teine pilt on kinni müüritud tunneliotsast.
07-08-2007, 09:19 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 09-08-2007, 19:23 PM ja muutjaks oli Martti.)
Järgmine on Blindaaž nr.2, see asub endise koerte varjupaiga kõrval, umbes 50 meetrit põhja poole. See varjend on osaliselt õhku lastud, sest mis muud põhjustab 4 meetri paksusesse lakke 30cm laiuse prao ja sisse teistest eemal oleva suure betoonitüki. Plahvatuse järel tekkinud pragu on hiljem kasutatud prügiladustamise kohana ning seetõttu, on osa varjendist prügiga suhteliselt täidetud ja prügi sees elavad rotid. Sellest blindaažist on teoreetiliselt võimalik minna ühendustunnelisse, aga praktikas seda proovima ei hakkaks, sest selleks peab prügi sees roomama. (Diggers on seal muide sisse läinud: http://www.diggers.ee/laagri1-06.jpg ).
Blindaaž nr.3 asub nr.2-st ida suunas umbes 350 meetrit, selle lähedale ehitatakse küll juba maju, kuid ligipääs varjnedile peaks ikkagi säilima.
Sellest varjendist on võimalik väga lihtsalt pääseda kõige pikemasse tunnelisüsteemi Laagri piirkonnas. Maa all on seal võimalik kõndida natuke üle 1200 meetri, mis edasi-tagasi teeb juba 2,4km, lisaks sellele on võimalik veel kaugemale minna, aga selleks on vaja läbi roomata kahe varingukoha juurde kaevatud kitsast käigust. Kuna me mingit eririietust kaasa ei võtnud peale kummikute, siis jäi edasi roomamata. Üks 400 meetrine haru sellest tunnelisüsteemist(tunnelisüsteem nr1) ka prügiga kaetud sissepääsuni blindaaži nr2. Lisaks oli veel üks hargnemiskoht, mille ühes suunas oli varing(seinale kirjutatud "TREPP KINNI"), teises aga oli veel võimalik liikuda u. 400 meetrit(seina peale oli kirjutatud "LAAGRI") aga seegi haru lõppes varinguga, kuigi ka sealt oleks saanud läbi roomates edasi minna.
Blindaaž nr.3 asub nr.2-st ida suunas umbes 350 meetrit, selle lähedale ehitatakse küll juba maju, kuid ligipääs varjnedile peaks ikkagi säilima.
Sellest varjendist on võimalik väga lihtsalt pääseda kõige pikemasse tunnelisüsteemi Laagri piirkonnas. Maa all on seal võimalik kõndida natuke üle 1200 meetri, mis edasi-tagasi teeb juba 2,4km, lisaks sellele on võimalik veel kaugemale minna, aga selleks on vaja läbi roomata kahe varingukoha juurde kaevatud kitsast käigust. Kuna me mingit eririietust kaasa ei võtnud peale kummikute, siis jäi edasi roomamata. Üks 400 meetrine haru sellest tunnelisüsteemist(tunnelisüsteem nr1) ka prügiga kaetud sissepääsuni blindaaži nr2. Lisaks oli veel üks hargnemiskoht, mille ühes suunas oli varing(seinale kirjutatud "TREPP KINNI"), teises aga oli veel võimalik liikuda u. 400 meetrit(seina peale oli kirjutatud "LAAGRI") aga seegi haru lõppes varinguga, kuigi ka sealt oleks saanud läbi roomates edasi minna.
07-08-2007, 19:47 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 09-08-2007, 19:24 PM ja muutjaks oli Martti.)
Jätkame siis varjenditega.
Blindaaž nr.4 asub uuest komandopunktist u. 300 meetrit lõuna poole ja on üsnagi võssa kasvanud ja seetõttu raskemini leitav kui teised.
Igatahes oma eraldatuse tõttu on säilinud blindaaži välisküljel olevad veeplekid, mis peaksid kaitsema betoonseina otsese vee eest(kahtlen kas kaitses kunagi), teistel varjenditel pole vastavad plekid säilinud, mõnel üksikul on säilinud ilmastiku toimel väga õhukeseks jäänud metallkonstruktsioonid. Seina sees on muide sarnane metallist asi nagu vanasti pandi maja vundamendi külge ja sellel on kiri:"RP.IE 390"
Sellest varjendist on võimalik siseneda tunnelisüsteemi nr.3. Kunagi on olnud sissepääs kinnimüüritud, aga kellegi ettevõtlikud käed on sinna piisavalt suure augu lõhkunud et mahub normaalselt läbi. Sisenedes saab liikuda mõlemas suunas, paremale poole minnes on vee sügavus max 35cm ja üle kummiku ei tulnud, vasakule poole aga minna ei saanud, sest kummikud jäid selle veetaseme jaoks liiga lühikeseks. Parem pool lõppeb varinguga, nagu ka teisest süsteemides olnud tunnelid, aga selles tunnelis on siiani alles vagoneti(või vaguni) puidust raam, millel veel rattakinnitus värgid küljes. Samas tunneliosas voolas ka lae mitmest kohast vett kohinal, aga veetase on ikka suhteliselt madal.
Blindaaž nr.4 asub uuest komandopunktist u. 300 meetrit lõuna poole ja on üsnagi võssa kasvanud ja seetõttu raskemini leitav kui teised.
Igatahes oma eraldatuse tõttu on säilinud blindaaži välisküljel olevad veeplekid, mis peaksid kaitsema betoonseina otsese vee eest(kahtlen kas kaitses kunagi), teistel varjenditel pole vastavad plekid säilinud, mõnel üksikul on säilinud ilmastiku toimel väga õhukeseks jäänud metallkonstruktsioonid. Seina sees on muide sarnane metallist asi nagu vanasti pandi maja vundamendi külge ja sellel on kiri:"RP.IE 390"
Sellest varjendist on võimalik siseneda tunnelisüsteemi nr.3. Kunagi on olnud sissepääs kinnimüüritud, aga kellegi ettevõtlikud käed on sinna piisavalt suure augu lõhkunud et mahub normaalselt läbi. Sisenedes saab liikuda mõlemas suunas, paremale poole minnes on vee sügavus max 35cm ja üle kummiku ei tulnud, vasakule poole aga minna ei saanud, sest kummikud jäid selle veetaseme jaoks liiga lühikeseks. Parem pool lõppeb varinguga, nagu ka teisest süsteemides olnud tunnelid, aga selles tunnelis on siiani alles vagoneti(või vaguni) puidust raam, millel veel rattakinnitus värgid küljes. Samas tunneliosas voolas ka lae mitmest kohast vett kohinal, aga veetase on ikka suhteliselt madal.
07-08-2007, 22:41 PM
Martti Kirjutas:sellel on kiri:"RP.IE 390"
Huvitav, mida see võiks tähendada? Vene ajal ladina tähestiku suurt ei kasutatud ju! Oli siis mõne eesti/saksa rauameistri käest tellitud asi? Ja mis asi see on? Kuju järgi pakuks mingi köie/trossi kinnitusena...
« Järgmine vanem | Järgmine uuem »
Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne