[olli]

Ehitajad ei taha jah penot kasutada kuna see ei "hinga" ja ei lase niiskust läbi.
Kuid villale peab kindlasti mingi kile panema et vill niiskeks ei läheks.

Kas kile siis hingab?

Mina ei tea, kummalgi kopse ei näe.

Palun harige mind.
Kuna muidu on mul arusaam, et eelistatakse villa kuna selle paigaldamiseks kulub 2x rohkem töötunde ja igasugu lisakihte.

Ei ole see asi nii mustvalge, et "hingab" või "ei hinga". 
Õppematerjal. Läheb üsna tehniliseks ära, aga juhib tähelepanu ka põhilistele asjaoludele.
http://www.tarmatrade.ee/wp-content/uplo...RVUTUS.pdf
Seal on ära toodud ka üks olukorda hästi iseloomustav näide:

Välispiirdeks on kolmekihilise klaasiga aken. Talvel on akna sisepind kuiv, st et piire on hea. Klaas veeauru läbi ei lase. Katseks võib kolmekihilise klaasiga aknale panna sissepoole 10 cm mineraalvilla. Kui talvel nädala pärast klaasi ja villa vahelist pinda kontrollida, näeme kondensatsioonivett.

Kas sellest võib järeldada et vill on halb materjal? Või hoopis klaas on halb materjal? Ehk siis ei ole nii, et üks materjal on hea ja teine halb. Oluline on tervik. Oleks see sama vill teisel pool klaasi, oleks jällegi olukord hoopis teine.

[maaks]

Niiskustõke (kile) paigaldatakse ikkagi konstruktsiooni suurema õhuniiskusega poolele, aga mitte ei pakita sisse kogu soojustust.
Villa KVALITEETNE paigaldamine on mõnevõrra lihtsam - andestab karkassi ja aluspinna mõningase kõveruse kuna on painduv. Kui "vahuga" tahta kvaliteeti, siis tuleks vahupidu kohale tellida 
Piirdes olev kivivill kvalifitseerub lisaks ka tuld-tõkestvaks.

[isandpauk]

...
Võtan diiselpuhuri ja termokaamera rendist ja teen uuringud.
Kütan ruumi kuumaks ja siis vaatan väljast esialgu, kuskohast lekib.
...

Miks ainult väljast? Kui sul on tuba soe, siis ei tähenda see veel, et sealt midagi ei paista. Näed samamoodi seest, kus on külmasillad.
Soojakskütmise mõte on tuua külmasillad suuremate temperatuurierinevuste tõttu paremini esile nii sees, kui väljas. Külmaga piisab, kui hoiad +20 toas nii umbes pool päeva. Saunaks tuleb kütta siis, kui soovid sama pilti näha suvel.

[PlyVal64]

Sest niiskus ei pääse peno sisse. Erinevalt villast.

Küll ta pääseb - kui sa just ei kasuta Styrofoami. Isegi nn kinnise pooriga, EPS perimeeter Prluss imab endasse niiskust, kuigi on mõeldud vundamentidesse ja põranda alla.
Ega muidu ehitajad ütle, "Enda majal kasutasin Stüroksit aga kliendile piisab Perimeeter plussist!

Siiski saab vee sissepääsu penosse lugeda "tõendatuks" vaid otseses vees vedelemise puhul ja sedagi siis pikaajalise protsessina! Jälle, tulles elukogemuste juurde veesõiduklitega, siis vanimad penod on olnud just nendes. Nõukaaaegne roosa jubedus kaaarhallides ei kvalifitseeru penoks  Oma jahil siis aastast 1991 Piiteris toodetuna ja läks 2007 väljavahetamisele. Oli osaks varuujuvusest ja oluline osa kerejäikusest, mille asendasin siis eposse lamineeritud "sinisega". Võis olla ka viga!  Ja isegi siis ei olnud see vana nõukogude suureteraline EPS lõpuni läbivettinud vaid pigem niiske! Küll on lõputult nähtud silmini vett täis kahekomponentseid väidetava "kinnise" pooriga XPS-rõlguseid! Ehk see vee imavus jms on LABORI teema, reaalelus on asjad vähe teised! Kusjuures on tehtud ka loomkatseid, kus peno tükk on ära kaalutud, siis mingisse vette mingiks ajaks surutud ja pärast uuesti kaalutud. Konkreetne selge imavuse teema ülitäpselt mahulislet ja kaaluliselt mõõdetav! Mingid testis olid 15 aastaga alla 5% mahust imas EPS endasse vett ja kaotas r-arvus olematult. Ja XPS, mis peaks olema "veekindel", ei ole seda pikas leotamises teps mitte ja kaotab poole oma omadustest, eelkõige soojajuhtivusest! Vettibki läbi kuigi "ei tohiks"...

Ehk kõike moodsat "tõde" tuleb ikka paraja reservatsiooniga võtta ja oh jama, väheke ka "oma peaga mõelda"  See on sama asi mis klaasplast elik GRP. Klaasplast on kapillaarne materjal ja tõesti laseb lõpuks mingi olematu mahu vett läbi. Soolases vees tekib nii osmoos läbi osmootse rõhu ja soolade ladestumise. Tekivad kuivades villid, uuesti vett imades paisuvad ja pressiva dlaminaadi kihid lahti. Kõik õige ja ka seda elus nähtud ja nuusutatud, see ongi äädikahais vanades jahtides! Aga isegi osmoos plastist veesõiduki kerel on üüratu pikk protsess ja vajab ikka päris soolast vett selleks. Haisenud on aastakümneid ookeaniveega lähisuguluses vetes olnud alused... Minu jahil, Pärnu ja Haapslau lahe kartulikeedu riimvees 15+ aastat suilistanul, puudus igasugune osmoosi alge... 
See on siis üks paljudest testitulemustest EPSiga. Võtta tõena või mitte, igaühe oma otsustada. 

[klemm]

Ehitajad ei taha jah penot kasutada kuna see ei "hinga" ja ei lase niiskust läbi.
Kuid villale peab kindlasti mingi kile panema et vill niiskeks ei läheks.

Kas kile siis hingab?

Mina ei tea, kummalgi kopse ei näe.

Palun harige mind.
Kuna muidu on mul arusaam, et eelistatakse villa kuna selle paigaldamiseks kulub 2x rohkem töötunde ja igasugu lisakihte.

Pole halba ega head. Igale ehitisele tuleb läheneda erinevalt. Paljusid vanu ehitisi ei saagi õigesti soojustada ja paljusid pole majanduslikult mõtekas.
Näiteks ühekordne tellis sein on täpselt sama külm kui odav pakettklaas. Paljud uksed ei hoia eriti sooja jne.
Kui raha palju võib kasvõi uue maja ümber vana ehitada. A kui aastas läheb küttele  X summa siis ju lihtne arvutada kas ikka on mõtet.
Minul näiteks läheb ca 3-400.- aastas. 100 aastat 30-40 000.-  polegi ju midagi

[oliveer]

Trügin muu teemaga vahele - Nõuka garaaziboksi uksed on metallist ning tundub, et garaaz ise üpris niiske, sest seespool on uks külmade ilmadega niiske ning tänase miinuskraadiga täitsa jääs. Kas aitaks ja oleks ka hea kui panna vill otse vastu metallust seestpoolt? Hakkaks ikka villa all niiskust koguma ning siis seal rahulikult oma elu elama?

[Marko]

 Kas aitaks ja oleks ka hea kui panna vill otse vastu metallust seestpoolt?

See on kõige halvem asi, mis seal välja suudaks mõelda, põhjendasid juba ise!

[hobiautod]

Kastepunkt .Seestpoolt kivi/metalli soojustamisel. Mõtettu jauramine käib.

[pannkook]

sinna võid kleepida peno, nii et õhuvahet vahele ei jää  Siis on uks ikka külm, aga ei teki enam nende vahele voolavat vett, vaid külmumispunkt on lihtsalt kusagil, sõltuvalt ilmast,.

[PlyVal64]

Kui kahe pleki vahele on pandud liimaineks moodne vaht ja liimuvusega tekitatud sändvits-paneel, siis... Kuidas erineb selelst plekist garage uks? Kusjuures nenid tehakse ju EPS, PIR, PUR kui MW'ga ehk siis mineraalvillaga. Mis pagana LAMBA jutt siin pidevalt käib? Lihtsaim küsimsu: kas teil kodus külmiku sügavküm tilgub ja mädaneb??? Mis LAUSLOLLUST peab siin viimastel aastatel pidevalt lugema??? Suhteliselt värske Eesti Meeste teadustöö mineraalvillaga sändvitside kuivamisest. Google tõlge riigikeelde on ka täiesti mõistetav. 

Mingi lolluse hullus on tabanud Eestimaad... See võimalik väike niiskus peab saama lihtsalt välja aurata ja väljuda konstruktsioonist, umbne kilekott on kõige halva aluseks! Ja teine asi on ikkagi igasugsue otsese vee konstruktsioonidest eemal hoidmine! Nii tomivad KÕIK sändvitsid ja jälle üks vanemaid core-ehitusega asju on oh imet - purjekad! Täiteaineks balsapuu ja kahel pool laminaat, see oli 60 aasta tagune asi, täna on uued vaakumile "alluvad" vaht- ja kärgmaterjalid.  Miks oli ja on balsakerede ja tekkide läbiviikude tegemine eriliselt keeruline ongi täieliku veetiheduse saavutamine! Kuigi GRP on kapillaarne, ei ole ta piisavalt hingav et vett balsast välja auruda lasta. Vee- ja tuulekindlusega on üks ja sama häda olnud - nad ei "hinga" kuniks leiutati tänased tuuletõkkekangad. Kunagine ruberoid ka aga moodne lihtsalt on parem. Ka siin on arengud meeletud, kui algselt olid lihtsalt poorsed kangad, kes pealset veekindlust tagasid veetilga pindpinevusjõu kaasabil aga teatud tingimustel ikkagi hakkasid märguma ja auru läbilaskvus muutus lõpusk tavakileks, siis uued on mittepoorsed kangad. Jah, kõvasti kallimad aga ka mitu korda paremad ja ei märgu nii lihtsalt ning auru difusioon on kiriem ja kergem sest takistus on väiksem.  
Kõik sama mis tavariietusest tuttav. Ega MAJA on samasugune "asi" kui inimkere! Täpselt samamoodi on mõlemal vaja kihilisust, veeauru välisõhku hingatavust, vee- ja tuulekindlust! Lõpuks on see ikkagi seesama koolifüüsika. Ja kõige selle juures unustatakse ära Maa kõige tähtsam reegel ehk Energia Jäävuse Seadus. Kusjuures kapitalistlikus ilmakorras, kus kõik tahavad rikastuda, on päris kindel ka see et näiline energia"tõhusus" on räige rahaline kulu kohe ja ka pikas perspektiivis! See on teine probleem: totaalne arvutusoskuse puudumine! Ei suudeta seda kulu/kasu kaalupunkti leida. Kui kulu on vaid oma aeg ja töö, on üks asi. Rahaline kulu ja võetavad kohustused aga täiesti teine! 

Kuna selle nõukaaegse garaažiboksi raudukse puhul ei ole täpsemat kirjeldust, siis see kõlab klassikalise maa-aluse asja tõstetav vinklile keevitatud plekist asi, mille võib rahumeeli kasvõi odavaima ballonivahuga ära soojustada! Ja sissepoole ehk tuntavale küljele võimalikult VÄIKESE soojusmahtuvusega materjal, mis on siis "soe" ehk kiirgab jahedust kõige vähem. Klassikaline penost Biolani prill-laud, mis on võrdselt "soe" ka -20 või +20  peale istudes. Materjali soojamahutavus on nii olematu et pinnatemp ühtlustub tagumendi naha omaga peaaegu koheselt. 

PS: kõigi siinsete ja üldse  levinud ehitusteadlaste-tuumafüüsikute arust on SIP üldse saatanast ja peaks enam-vähema kuu ajaga lõpuni maha mädanema...

[Marko]

Palju tühja vahtu taas...
Inimene küsis konkreetselt - kas võib panna villa sissepoole vastu ust? Vastus on ka konkreetne - ei tohi! Niiskus läheb läbi villa ja jääb selle taha lõksu.

[edvard]

Loen seda head teemat ja : "Nõmme Priit" raiub kui aksioomi et XPS , PUR ja teised analoogsed vahud ei sünni soojustamisel kasutada , et rüüpavad täiel mahul niiskust endasse et õige on EPS , kas ma pean nüüd värskelt ostetud Recticel PIR plaatidele mahakandmisakti vormistama või vahetama EPS i vastu ?

[huvi5]

EPS on samuti hügroskoopne. jätke vihma kätte ligunema tükiks ajaks ja tõsta ei jõua pärast.

[edvard]

Minu plaan ei näe ette materjalide leotamist vees , ikka soojustuseks põrandale ja seina ning eluruumidesse , Priidu kategoorilised väited panevad materjalide müüjate väidetes kahtlema .

[klemm]

Minu plaan ei näe ette materjalide leotamist vees , ikka soojustuseks põrandale ja seina ning eluruumidesse , Priidu kategoorilised väited panevad materjalide müüjate väidetes kahtlema .

Materjalidel pole häda midagi. 
Tuleb lihtsalt õiges kohas kasutada ja õigesti paigaldada.

Ps.  Juutuubi ärge päris tõsiselt võtke. Seal ikka kõvasti  fekaali tehakse.

Näiteks mina ei tea siiani kas avatud pooriga pur on tuulekindel või mitte. Olen küsinud, uurinud kõikvõimalikest kohtadest ja vastused on 50-50 ei ja jah.
Veekindel ei ole. Ühe kilosest tükist (umbes kuupmeeter) on aastaga saanud ca 100 kilo.

[v6sa]

Need on poorid, mille üle siin vaieldakse.

Tasub meeles pidada, et kihtpaneelide tootmisel kleepub vaht ühtlaselt metalli pinnale ja veele pesasid ei jää. Vahtplaate kleepima asudes on kuratlikult keeruline tagada kogu pinna katmist liimiga. Aga iga materjalidevaheline tühimik, kus on ruumi veetilgale, muutub iga jäätumistsükliga järjest suuremaks. Praegu on just hea aeg jälgida, mis juhtub materjalidele kondenseerunud veetilkadega.

Ühtlasi ei tasu üle mõelda: teemapüstituse kontekstis on eesmärgiks saada tuba mõistlike kuludega soojaks. Hakata siin jahuma selle üle, kas saja aastaga vaht läbi vettib, on lihtsalt kohatu.

Sama kohatu on hakata multitalendi küsitavate ekstrapoleeringute peale (lamineeritud paat EI OLE kustkilt ostast garaaži silikaatsein pluss peno) soetatud materjale utiliseerima

[Daff]

Trügin muu teemaga vahele - Nõuka garaaziboksi uksed on metallist ning tundub, et garaaz ise üpris niiske, sest seespool on uks külmade ilmadega niiske ning tänase miinuskraadiga täitsa jääs. Kas aitaks ja oleks ka hea kui panna vill otse vastu metallust seestpoolt? Hakkaks ikka villa all niiskust koguma ning siis seal rahulikult oma elu elama?

Ma panen ka siia teemasse  viis kopikat oma maailmast, autot eeskujuks võttes.    Volvo kabiin (Rootsis toodetud)  teatavasti on ka metallist. Soojendatud villaga. Vill on keevitatud kilesse ja need paneelid on liimitud metalli külge. Ei mingit higistamist ei suvel ega talvel. Kuniks kõik on tehaseseades.
Kui nüüd kuliibin vedas antenni või lisatulede juhtme kuskilt otse ja lükkas esmalt ZIL-i õlimõõtevarda kogu kompotist läbi ja tõmbas sellega juhtme paika on hanaa. Nagu sügis tuleb on vesi taga ja seinad märjad ning külmad. 

Et siis võiks garaaži ukses ka sama tehnoloogiat kasutada. Teha villast paneel ja see kilesse keevitada ning servadest kinni liimida, et õhk ei saaks väljast sisse ja vastupidi liikuda.

Mul katlamajal soojustatud hiina metalluks. Ei ole kuskilt härmas. Seestpoolt on plekk täitsa soe talvel. Ainult link läheb härma.  Kuidagi see isotatsiooni asi seal sees toimib.

[edvard]

Olen püüdnud purjekate teemast end eemal hoida kuid mõnede ehitamisel oma kätega osalenuna võtan julguse kokku ja mainin : EPS eesti ajal keerati sünteetilise joonestuskalka sisse mis ilmselt on diffusiooni kindel materjal , kui kindel selle liimimisel kasutatav kleeplint võis olla , ei tea , ensv ajal vahtpolüstüreeni mingi kile sisse ei mähitud , kui oli siis mingi nn. vorst mille läbimõõt klappis ja mis oli sileda pealispinnaga .

[A.V.S.K]

Sketchupis tegin virtuaalse seina.
1200 kipsi ja 600 sammuga karkass (50x50 pruss) ei klapi kuidagi penoplastiga.

Peab hakkama penoplastist ribasid tegema.

Penoplast mis müüakse on 500mm lai.
Üks lahendus on panna kipsi servadesse topeltpruss, aga see on mõttetu materjali kulu ja lisaraha.

Kas ilma ribadeta ei saa tõesti?

Kips panna mitte püsti, aga "pikali" äkki?

[Lauri_L]

Sketchupis tegin virtuaalse seina.
1200 kipsi ja 600 sammuga karkass (50x50 pruss) ei klapi kuidagi penoplastiga.
Ehitamisel ei klapi kunagi midagi täpselt. Kipsplaadi laius on 1200mm. Prussid paned tsentrist 600mm sammuga, st et kahe prussi füüsiline vahe seinas jääb 550mm 50mm prussi korral. 500mm peno puhul jääb mõlemasse äärde 25mm ruum, mis on peaaegu võimalik juba vahuga tihedaks lasta. Tahad mugavamat lahendust paigaldamisel, ostad 50x75 prussi. See jätab sulle juba ideaalse (teoorias 12,5mm) vuugi vahuga täitmiseks.

Peab hakkama penoplastist ribasid tegema.
Penoplasti lõikamine on lihtne ja ja kiire, seda kindlasti kartma ei pea. Nii või teisiti pead lõikama...

Penoplast mis müüakse on 500mm lai. Üks lahendus on panna kipsi servadesse topeltpruss, aga see on mõttetu materjali kulu ja lisaraha.
Ei ole topeltprussi vaja. Topeltprussiga kaotad vahuga tihendamise ruumi ja kuna puit mängib ning sina ei suuda prussi ideaalselt seina panna, siis võib juhtuda, et peno tahvel enam vahele ei mahugi. Pead väikese vuugi vahele jätma, mille liimvahuga tihedaks lased. Lisaks on ruum väike ja pruss ei ole suur lisakulu. 

Kas ilma ribadeta ei saa tõesti?
Riba ei ole päris õige väljend. Ütleme nii, et ilma materjalide lõikamiste ja sobitamiste ei saa. Ja esmase ehitamise puhul ei saa ka vigade ega kirumiseta. Paratamatus. Muud moodi kogemusi ei tule.

Kips panna mitte püsti, aga "pikali" äkki?
Kipsi võid panna nagu sulle mugavam tundub. Lõikama pead karkassi (prussi), peno ja kipsplaati ennast igal juhul. Ära siis unusta ka kaableid, mille jaoks peab väga täpselt avad välja lõikama, kohti valgustitele, tugevdusi sinna kuhu vaja ning ka seda, et kips peab igast küljest olema vastu aluskarkassi tõmmatud. 

Parema ülevaate paigaldamisest ja ka häid ideid saad otse detailsest kipsplaadi paigaldusjuhendist:
https://puumarket.ee/wp-content/uploads/...review.pdf