[IIIFFFAR]

Nn kolhoosimuuseumi idee on originaalne ja oma unikaalsuses isegi teostamist vääriv. Oleksime siis Baltimaades ja ühtlasi kogu maailmas esimesed. Projekti majanduslikust efektiivsusest pole mõtet rääkida, kuna ükski kultuuriasutus ei toimi dotatsioonideta - seda enam muuseumid. Pigem saab takistuseks ideoloogiline külg. Vaevalt annaks Kultuurkapital või mõni "eurotoetuste" komisjon oma raha kolhoosi jaoks. Tähendab ju Nõukogude okupatsioon enamlevinud ajalookäsitluse järgi tugeva miinusmärgiga epohhi ning kollektiviseerimist loetakse Nõukogude Liidu inimsusevastase repressiivpoliitika komponendiks. Ka parempoolne meedia hammustaks loojast ilmselt tubli suutäie...

Rahva ajaloomälu (folkloor) ei pruugi kattuda ametliku ajalookontseptsiooniga. Ei vaidle vastu, et mitmete põlvkondade kolhoosidele-sovhoosidele pühendatud elu tähendas Eesti põllumajanduse arendamist tingimuste kiuste ja kohati saavutati maaelu edendamisel päris häid tulemusi. Vanemate generatsioonide pärand vajab väärtustamist. Ainult kes oleksid teoreetiliselt loodava kolhoosimuuseumi külastajad? Kõik need, kelle jaoks kollektiviseeritud põllumajandus oli igapäevane reaalsus? Või praegused ning tulevased noored, kes sageli ei mõista sõna "kolhoos" tähendustki? Jään skeptiliseks.

Vastused:
Originaalset mitte sittagi.

Ajastu oli ikka täitsa sit t

Kogu teema on nagu Eesti film (raagus puu ja mõtlik pilk suunat kaugusse, taustaks Ülo Vinter või näit. Veljo Tormise "Raua needmine") ehk, tuntud filmikriitiku sõnul, "nagu oma sit t" (ikka vaatad ju).

Ehk siis, mõistlikkust ei kopka eestki, ent tükike ajalugu, millest meiegi sündinud oleme. Maha salata me seda ei saa, isegi kui keegi üritaks.

Mis asjasse puutub, siis külastajaid kodumaalt, ida poolt kindlasti ja muu maailm ei tea vatjohvkast ja taburetist kah sittagi, hea kui balalaika ära tunnevad.
(Teenima ei hakka lähema paarikümne aastaga sel teemal mitte keegi)

Edit: pistsin emotsioonidesse natu fekaale ka, sellepärast tühikud muidu sujuvas tekstis.
Ega põllal ka ilma hakkama saa.....