Belarus traktorid.

Siin üks video MTZ-80 käivitamisest:

http://www.youtube.com/watch?v=29UQ7aXc7fM

Mida arvata? Päris leidlik?
Vasta

Täiesti debiilne, mitte leidlik. Ma loodan, et taolised geeniused siiski Eestis ei ela vaid eestikeelsed kirjad on mingile suvalisele klipile külge poogitud.
Vasta

(22-08-2009, 21:52 PM)Eedu20 Kirjutas:  Siin üks video MTZ-80 käivitamisest:

http://www.youtube.com/watch?v=29UQ7aXc7fM

Mida arvata? Päris leidlik?

Ega see on sellina kahe otsaga asi.
See võib kurvalt lõppeda kellegile.
Ise ei soovita sellist lahendust.
Vasta

Eelkõnelejatega samal arvamusel.
Vasta

Soomest toodud belaruss MTZ-526 1992 väljalase , oma vanuse kohta väga heas korras.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta

(12-09-2009, 19:12 PM)E303 Kirjutas:  Soomest toodud belaruss MTZ-526 1992 väljalase , oma vanuse kohta väga heas korras.
Keegi tark on esirattad omavahel ära vahetanud
Vasta

tark on jahh! rehvid kuluvad vähem ,kui nad teistpidi alla panna! nagu antud pildil!! mäletab seda kolhoosi ajast!!
Vasta

(12-09-2009, 23:41 PM)guits112 Kirjutas:  tark on jahh! rehvid kuluvad vähem ,kui nad teistpidi alla panna! nagu antud pildil!! mäletab seda kolhoosi ajast!!

Kõval pinnal pole pidamises vahet, aga tagurpidi mustriga pori vms sisse sattudes pole esisillaveost erilist kasu ka, kui mustri täis tõmbab...Wink
Vasta

(12-09-2009, 23:41 PM)guits112 Kirjutas:  tark on jahh! rehvid kuluvad vähem ,kui nad teistpidi alla panna! nagu antud pildil!! mäletab seda kolhoosi ajast!!
Kui traktor on asfaldil sõitmiseks siis võid ju auto rehvid ka alla panna - kuluvad veel vähem
Vasta

(12-09-2009, 19:47 PM)tiit Kirjutas:  Keegi tark on esirattad omavahel ära vahetanud

Kusjuures enamusel soome akvaariumitest mida olen näinud - rattad nii all.
Vasta

(13-09-2009, 09:43 AM)tiit Kirjutas:  
(12-09-2009, 23:41 PM)guits112 Kirjutas:  tark on jahh! rehvid kuluvad vähem ,kui nad teistpidi alla panna! nagu antud pildil!! mäletab seda kolhoosi ajast!!
Kui traktor on asfaldil sõitmiseks siis võid ju auto rehvid ka alla panna - kuluvad veel vähem

aga tehti ju zil autu veljest russidele esirattaid! kuna olid vähe saada neid rehve!! ja kui saidki rehvid ,soovitati need tagurpidi alla panna!! aasta siis oli 1988
(13-09-2009, 09:20 AM)CORRADOg60 Kirjutas:  
(12-09-2009, 23:41 PM)guits112 Kirjutas:  tark on jahh! rehvid kuluvad vähem ,kui nad teistpidi alla panna! nagu antud pildil!! mäletab seda kolhoosi ajast!!

Kõval pinnal pole pidamises vahet, aga tagurpidi mustriga pori vms sisse sattudes pole esisillaveost erilist kasu ka, kui mustri täis tõmbab...Wink

edaspidi söites jahh tömbab täis, tagurpidi lööb puhtaks jälleSmile
Vasta

Jahh, ja esisild ei lükka Russi mitte kuskile tagurpidi. Nina on niikuinii nii kerge, et sellel õiget haardumist ei ole ja seepärast ei ole nendest rehvidest mis valepidi all on ka mingit kasu.
Vasta

Lisan ka ühe korraliku töölooma. Lükkab lund ning talvel lohistab puid metsast õuele.
Mootor vahetatud uuema D-240 vastu.
(kliki pildile)
[Pilt: 003-IMG_2439.JPG.medium.jpeg]
Vasta

aga tehti ju zil autu veljest russidele esirattaid! kuna olid vähe saada neid rehve!! ja kui saidki rehvid ,soovitati need tagurpidi alla panna!! aasta siis oli 1988


Mul äiapapal on MTZ-82,millel esirattad gazooni rehvidele tehtud. (9.00 R 20 "rombikud").Traktori velje südamik on keevitatud gazooni veljele. Trakal on frontaallaadur,mida äi kutsub "kunniks",see pill teenis Lenini-nimelise kolhoosi suurfarmis ja veoautorehvidele tehti seepärast, et traktori originaalrehvid ei pidanud raskuste tõstmisele vastu.
Kalasabamuster aga võib vabajooksuteljel olla mõlematpidi.
Vasta

Rehvid pidasid vastu ikka. Aga veljed kippusid laudatraktoritel kole kiiresti surema. Eks oma osa oli siin nii juhtivkoosseisul, kes tihtipeale oli üsna madala kvalifikatsiooniga (ning, olgem ausad, ka motivatsiooniga). Küll olid mutrid-poldid lahti, küll oli õhurõhk rehvis olematu. Nähtud neid traktoried küll, mille õhku oli vaid nii palju, et hoida velg maaga kokk puutumast. Kui nüüd sinna koppa poolteist tonni silo ahmata (ja umbes nii palju suudab üks parasjagu peetis russi pump tõsta nende silindritega, kui kaitseklapp vahelt välja visata) ning selle kopaga paarutada mööda külmunud rööpaid, siis pole imegi, et need veljed alla annavad.

Andsid ka väiksema tapmise juures, kui rattamutrid juhtusid lõdvenema. Päevake tõstmist ja kilp oli pragusid täis.Sad Ise tegin...

Kiisu vejed talusid seda tapmist paremini. Kas oli materjal parem või mängis siin oma osa keeviskinnitus poltkinnituse asemel - pinged jaotusid ehk ühtlasemalt. Igatahes tehti väga paljudel kopaga russidel esirattad ringi.

Kalasabamuster on ühtepidi isepuhastuv - surub pori krihvide vahelt väja pöörlemisel. Ainus põhjus esirattad teistpidi pöörata, on taguripidi sõitmisel veovõime parandamiseks - siis puhastub esirataste muster tagurpidi liikumisel ka. Sisulist eelist see ei anna - murtud sillaga russi esiratas on nii kitsas ja väike, et uppunud traktori korral suurt eelist sealt enam ei saa. Ja tagasi russ üldiselt minna ei taha, ikka edasi...
Vasta

(21-10-2005, 23:24 PM)Sillu Kirjutas:  See väga korralik kumera ninaga MTZ-50 kultiveeris Viljandi lähedal põldu 2005. aasta mais:
Vaatasin teema läbi ja keegi on minu tsraktori ka pildile püüdnud aga nüüd on seda masinat vähe kohendatud paremaks ja komplektsemaks.
Vasta

Üks Belarus


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta

Import Belarus, asukoht Kihlevere.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta

Oli vaja põld kividest puhtaks saada. Täna sai laenatud teiselt talunikult Mtz 80, vene korjaja UKP-06 sabas. Sa issa rist, kuidas küll sellega omal ajal tööd sai tehtud! Kabiinis (mitte "akvaarium") kõik nurgeline-kandiline, sisse-väljaminek rebib riided puruks. Ukseauk alt kitsas ja trepp jääb kabiini alla, vinna end kätejõuga sisse. Kapoti küljel rippus traadijupp- no muidugi ukse avatuks sidumiseks suvel. Et ees Kun-kopp, tuli kivikorvi tühjendamiseks voolikud ümber tõsta(lukud keermega) ja kohe tagasi. Pole ma pikk aga korralikult välja nägemiseks hoia kael kõveras, iste taob põhja, raudraamil padjaks auto ilupadjajäänus. Kivid läksid järve äärde minevale teele, tuli alla tagurdada. Et pidurid täiskoormat ei pea, tuli aeglase grupi I käik sisse panna ja vabajooksuga alla tagurdada. Kui hoogu pidurdada vaja- sidurit veidi üles. Siis jagaja hoovad - taga kivi sihtides koba kuidagi roolipulkade vahelt. Väikse nõksaku tegemisel vahel fiksaator hoiab tugevalt, vahel mitte - läheb üle ujuvale ja piid kukuvad tagasi alla. Kivi veereb maha, püüa jälle. Ja UKP-06 esiraam varjab pealevõtmisel toimuva, tõstes alles näed kas kivi jäi piidele. Aga turbota mootor üllatavalt sitke vedama. Ühe sõnaga- endised päevast päeva Mtz mehed mu silmis nüüd kangelased, andku andeks mõni noomiv sõna mis suust omal ajal tuli, kui "antvärk " sai oldud... Ja endisel roomikmasinal- no seal täiesti kaine peaga tõesti päevi vastu ei pea...
Kui nisu nüüd maha saab, siis võib talumees rahulikult talveunne jääda...
Vasta

Ja endisel roomikmasinal- no seal täiesti kaine peaga tõesti päevi vastu ei pea...
[/quote]

Vanasti olid kõvemad mehed ka.Näiteks minu isa oli 9 (loe üheksa ) aastat DT-54 peal.Ja 50 -60 ndatel mingit logelemist kolhoosis polnud.Traktoreid oli üks ja sellel oli kogu aeg tuli ahjus.Ei olevat aega isegi traktorist välja sööma minna.Ühes käes kang ja teises võileib.
Isa on praegu 78 aastane.Eriline viinanina mu isa ka põle olnud.Niikaua kui mäletan,on ta karskete eluviisidega olnud. Ma ise ka imestan,et kuidas tollel ajal suudeti nii kaua lindi peal töötada..Juba üks päev lindi peal olla on paras katsumus.Pärast mul põlved valutavad pedaalidel sõkkumisest ja käed oleks nagu pikemaks veninud...
Kui juba DT-75 peale saad siis on juba teine tera.Seal võib juba ellu jääda.Olen ise selle peal 15 a.oma põlde harinud.Nüüd kahjuks enam mitte.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 8 külali(st)ne