Paistab, et nn nipernaadi-Husqvarnat on kunagi kellegi poolt "ilustatud"
Fotol on kujutet tüüpiline 1930ndate teise poole meeste-Husqvarna eksportvariant - kroomporilauad, Lepper-sadul, rantrehvile mõeldud kroomitud veljed jne. Aga... rattal on küljes palju detaile, mida 1930ndate teisel poolel ühelegi Husqvarnale külge ei pandud tehases:
a) esipidur - ei iial ühelgi Husqvarnal ei ole olnud kangidega esipidurit;
b) püstine tööriistakott - kõigil meeste-Husqvarnadel oli see nn "lamav" kott, kahe lukuga;
c) leistangi kummotsad - tüüpilised 1930-590ndate otsad ainult et... Husqvarnal ja teistel rootslastel olid leistangiotsad eranditult metallotstega ja taga asuva metallvõruga.
Näib, et keegi on kunagi ratast ümber ehitanud või ümber komplekteerinud. Kas filmi tarbeks või kunagi varem, seda mina ei tea...
Tsitaat artiklist, palju selles nüüd tõde on?
Tsitaat:Rekvisiitori hangitud saksaaegne nikeldatud jalgratas oli efektne, aga lisas niigi tiinele võtteplatsile adrenaliini – rattakummi mustrid joonistasid teeliivale kaks rida haakriste. Üks inimene, režissööri assistent oligi pandud vitsakesega rattajälgi ära pühkima. Kaljo Kiisk nõudis rekvisiitorilt uut ratast ja lubas Saksa jalgratta oma käega maatasa teha.
Kas tohib küsida, kust see artikkel pärit on?
Edit: Kõlab kuidagi slõhtulehe moodi...
speedsta Kirjutas:Tsitaat artiklist, palju selles nüüd tõde on?
Tsitaat:Rekvisiitori hangitud saksaaegne nikeldatud jalgratas oli efektne, aga lisas niigi tiinele võtteplatsile adrenaliini – rattakummi mustrid joonistasid teeliivale kaks rida haakriste. Üks inimene, režissööri assistent oligi pandud vitsakesega rattajälgi ära pühkima. Kaljo Kiisk nõudis rekvisiitorilt uut ratast ja lubas Saksa jalgratta oma käega maatasa teha.
Tõde on ehk niipalju, et paljude rehvitootjate 1930ndate rehvid sisaldasid oma mustris rehvi tootja nime. Nii võis pärast poris lugeda NOKIANOKIANOKIA... või DUNLOPDUNLOPDUNLOP...
Tõin need kaks firmat näiteks seepärast, et säärase mustriga rehvid mul mõlemad olemas. Usun, et keegi oli toona sellist rehvi näinud ning see jutt moondus aja jooksul nimetet looks
Haakristiprotektoriga rehvid kuuluvad igal juhul ulme valdkonda. Neist niipalju, et militaarfoorumis müüdi miski aeg tagasi arvatavasti miskite USA natsifännide toodetud kaasaegseid saapaid, mille mustri moodustasid haakristid ja SS-märgid. 1933-45 sellise mustriga rehve Saksamaal kindlasti ei valmistatud, tehnika ja ideoloogia olid seal siiski sedavõrd lahus.
HITLERHITLERHITLERHITLERHIT...
irww.
Sillu Kirjutas:http://www.epl.ee/artikkel/406458 Teema avapostitusest selgub, et artikkel on Eesti Päevalehest.
Ja siit loo moraal: loe enne postituse tegemist kõik postitused veelkord üle. Aga aitähh ikkagi =)
Kadjakas Kirjutas:HITLERHITLERHITLERHITLERHIT... irww.
Kordan igaks juhuks veel kord üle - Saksa tehnikal (jalgrattad, mootorrattad, autod, tankid, sõjaväetehnika jms) ei ole aastail 1933-45 kusagil olnud tehasest tulles peal ei haakristi, Hitleri nime, SS-sümbolit ega muud natsionaalsotsialismile kui ideoloogiale viitavat tähist. Sõjatehnikale, muidugi, maaliti peale üksuse eraldusmärgid ja embleemid, mis nt Relva-SS üksustes sisaldas ka vastavat märki.
Ses osas on nt Rootsi olnud palju idologiseeritum maa - 1940-60ndate aastate Rootsi sõjaväeratastele oli paljudele detailidele sisse pressitud Rootsi vapi kolm krooni, 1939-42.a. Saksa sõjaväejalgrataste detailidel ei ole midagi säärast...
ma arvan, et nendel rehvidel oli sik-sak muster, hea kujutlusvõime korral on sealt võimalik SS välja lugeda küll.ja isegi kaks rida. haakristi sealt aga ei paista.
Rahu-rahu, katsume asju vahel ka läbi huumariprisma kaeda. Lihtsalt tekkis sellest veidrast haakristimustri-jutust kujutlus, kuis sügisesel porisel ajal on kogu küla teed kaetud kirjadega HITLERHITLERHI..., BORMANNBORMANNBOR... kirjadega. Sekka mõni tummisem DKW poolt jäet GOEBBELSGOEBBELSGOE...
Ja-jah, tean küll, et OT ja et vanatehnika foorumis surmtõsine peab olema...
Rebel, mis teha