automoto.ee foorumid

Austatud ksf! Tift,

Ole nüüd seepärast mureta, meil need vineervidinad veel kestavad ja kui häda käes, küll lahenduse leiame.

Vahepeal, .... kui midagi muud pole saanud teha.., uurisin nende samade tähikute valmistamise võimalusi ja leidsin paar sellist linki:

Muide, fluorplast tundub tähikute puhul ka päris sobiv materjal olema.

http://www.frankos.ee/?id=2

Teevad treimis- ja freesimismeetodil ka erinevaid vidinaid.
Iseasi, palju valmistehtud detailide eest ka küsitakse, ei tea, pole veel küsinud.

Materjalid:
http://www.tameo.ee/template.php?master=...ed&sub=018

http://www.tplast.ee/index.php?group_id=67&page=312

Tervitades, IP

http://www.kuldnebors.ee/search/soidukid...anguage_id= hetkel on viljandi poistel midagi käepärasemat

(12-03-2010, 11:33 AM)kavalpea Kirjutas: [ -> ]Kuna roomikuid nagunii ju niisama põõsa alt ei leia, siis nt. sellised ATV roomikud võiksid olla heaks algmaterjaliks traktori ehitusel.

Nagu avaras netimaailmas leiduv informatsioon näitab, on roomikute ehitus erinev, konstruktsioon sõltub tegija fantaasiast. Ja need on suht töömahukad asjad. Võib öölda - kui roomikud valmis - pool masinat valmis!
Igatahes, kõige rohkem kasutatakse transportöörilinti. Siinkohal märgin ära, et minu käest on huvi korral võimalik natuke seda materjali saada. Paksus 8 mm , laius 600 mm, tükid on 6m pikad.
Riidekihte on sees kas kolm või neli, praegu täpselt ei mäleta.

See on ksf! Tiftil väga hea materjal. Palju enamat, kui tänuväärt kraam:! 3-kihiline on.

Tervitades, IP

(07-03-2012, 22:34 PM)Isapull Kirjutas: [ -> ]See on ksf! Tiftil väga hea materjal. Palju enamat, kui tänuväärt kraam:! 3-kihiline on.
Tervitades, IP

No näed, hea sõna tekitab ka ..huvilisi. Lugupeetud IP on selle materjali ära proovinud ja teab, millest räägib .
Aga lisan täie tõsidusega, et kel on huvi, siis on paras aeg küsida, sest väga pikalt seda ei jätku. Kui on tarvis pikemat juppi, kui 6 m, siis on tarvis ette teada, veel saab lõigata. Soovid siis palun privaatselt, muidu muutub teise mehe teema turuplatsiks .

siin käis läbi teema nn. külgsiduritest
ehk siis mida keegi selle all mõtles ja kuidas paigaldus oli mõeldud

olen ise mõelnud kuidagi poolassi vahele pookida tavaline sidur (mootori ka kk.vahelt) ehk hooratas ja korv ühe võlli otsas ja ketas teise otsas aga ...

esimene mõte on see hooratas ja korv kohe difri korpuse lähedale panna ja poolass siis kettasse ühendada.
Sellist lahendust nägin ühes vene foorumis

veel mõtteid ?

(12-03-2012, 10:52 AM)MeelisV Kirjutas: [ -> ]esimene mõte on see hooratas ja korv kohe difri korpuse lähedale panna ja poolass siis kettasse ühendada.

Kui tulevad kasutusele külgsidurid ja -pidurid, siis pole ju mitte mingit diferentsiaali. Kui siis ainult teo ja taldrikuga peaülekanne.
Ei midagi isiklikku, aga eksitavad siin mehed algajaid leiutajaid.

ok ok jah siduri kasutusega ei saa olla kasutuses klassikaline vabadiffer
mõttes oli sama asi lukustatuna siiski.

tähelepanekud on alati teretulnud - eksivad kõik ja isegi enesestmõistetavate asjade kohalt

Väga häid, töökindlaid, suht kergeid ja eraldi al korpuses sidureid(käigukasti reversis 2 tk + 1 lõikeaparaadi lülituses, kus kannatab päevi lahutatuna olla) ja hüdrauliliselt juhitav variaator ( mis kannatab piduri peapumbale ringi teha) liikurniidukitel E 301, 302 ja 303. Praegu just selline aeg, kus E`d hakkavad Kuusakoski kogunema... SDV ja Forschritt on ajalooks saanud, masinadki pole igavesed,

(12-03-2012, 12:01 PM)MeelisV Kirjutas: [ -> ]ok ok jah siduri kasutusega ei saa olla kasutuses klassikaline vabadiffer
mõttes oli sama asi lukustatuna siiski.

Põhimõttelist joonist on teha väga lihtne, eks ju. Tehnilist lahendust välja mõelda ja valmistada aga hoopis teine teema.
Lukustatud diffrit saad kasutada põhimõteliselt siis lihtsalt selleks, et alandada käiku ja on nagu nurkülekanne.. Keegi rääkis siin mingist bemari difrist, millest poolteljed välja turritavad. noh, mis seal keskel majandab, ei olegi nii suur küsimus, teine teema on külgsidurid.
Ksf.pen.skar`i pakutud E-de tehnikast ma suurt ei tea, vahest midagi sealt isegi sobib. Mõtlen hoopis sellise variandi peale, mida saaks lihtsamalt ja ise teha. Ega neid E-sid vanarauda iga päev viida..
Sidur koosneb kahest poolest, võll, mis tuleb ..ütleme, diffrist. Sel peaks olema ots teatud ulatuses nuutidega, neljakandiline vms. Sellel otsal siis liigub näiteks siduri üks pool (vedav pool), maitea - ketas vms. Vastus aga (noh, hooratta moodi plaat, või näiteks ketaspiduri ketas) on fikseeritud/kinnitatud veetavale võllile, mille teises otsas tähik paikneb. Vedav pool peaks olema mingi mehaanikaime läbi surutud vastu veetava poole ketast ja mingi teise ime läbi ka sellest lahutada saama. Hmm, nuputamist on... Arvatavasti peaks põhimõtteliselt kopeerima tavalist auto vms. sidurit, mille juhtimine (lahutamine) toimub kahvliga...
Hmm, ma kahtlen, et keegi sellise nuputamise ette võtab . Kas poleks lihtsam minna seda teed, nagu vene kuliibinid juba ka korduvalt teinud on - tagaveolise tagasild, ketaspidurid pööramise tarbeks ja asi korras? Nagu valmisehitatud masinad paljudes vidiotes näitavad et liiguvad küll .

Selle ise leiutamise juures veel see jama, et auto sidur töötab tavaliselt 1000-3000 pöörde juures. Seal lõpp ülekandes on pöördeid vähem, ja siduriketastele rakenduv veojõud kordades suurem. Lahenus oleks siis, et peale sidurit on meeletu aeglustus ja käigukastist sidurini jõuab 1000 pööret muidu hakkab sidur libisema.
Parandage mind kui eksin.

(12-03-2012, 21:34 PM)maisalup Kirjutas: [ -> ]Selle ise leiutamise juures veel see jama, et auto sidur töötab tavaliselt 1000-3000 pöörde juures. Seal lõpp ülekandes on pöördeid vähem, ja siduriketastele rakenduv veojõud kordades suurem. Lahenus oleks siis, et peale sidurit on meeletu aeglustus ja käigukastist sidurini jõuab 1000 pööret muidu hakkab sidur libisema.
Parandage mind kui eksin.

Täiesti õige mu meelest - see tähendab siduri teistsugust ehitust. Mitu ketast, teistsugused läbimõõdud..? Krt, peab ennast vist harima ses suhtes. On ju ilmas selliseid lahendusi juba olemas

leidsin lunohodov.net lehelt sellise pildi



siduriga selline mõte, et see libisemine võib ette tulla kui jõud on taga aga samas on libisemine nii "lahutamisel" kui ka "liitmisel" ju päris suur kui sidur on tavaolukorras mootori ja kasti vahel - sest pöörded on kõrged.

jah lihtne on minna vaid pidurdamise peale ja ... aga äkki siiski - vähemalt mõttes võiks asja arutada saaks targemaks

millised on need "E" sidurid millest siin juttu olid ?

Tere,

Mul läks taaskord mõte kinnipidurdatavate planetaarreduktorite peale. Umbes selliste nagu on MTZ jõuvõtuvõlli käitamiseks. Pidurilint hoiab planetaari välist trumlit kinni ja vedu toimib. Sellised saaks esiveolise ristiasetseva mootori veovõllidele otsa panna ja otse roomikutähikule. Tõmbaksid ka pöörlemiskiirust alla ja annaks reduktorile kohaselt väänet juurde. Difri peaks sel juhul kinni laskma. Säärane mõte on ka siin foorumis korra läbi käinud. Ei tea kas keegi proovinud on.

Tervitades, IP

MeelisV pildil on lahendus tehtud - külgsidurid, nagu ma rääkisin, kahvel toimetab siduri kallal ja tõenäoliselt asi toimib . Kas seal peenemalt pold näidatud, kuidas siduri sisemus välla näeb?

ei kahjuks rohkem pilte ei leidnud
see foorum ongi selline huvitav et mõnest mõtetust asjast on ropult pilte ja teisest erilisemast on vaid pilt mis tehtud peegli abil nurga taha ja seegi udune.

soovitan kolada sellele lehel ringi www.lunohodov.net

Mul natuke hallollus liigub.. põhimõtteliselt võikski külgsiduriks kasutada mõne auto sidurit - hooratta asemel mõni sobiv taldrik, seal küljes korv, siduriketas istub vedava võlli otsas taldriku ja korvi vahel, vedav võll on toru sees, mida mööda libiseb survelaager...survelaager võib olla tugevam tegelt.. hmm, keerulist pole midagi. On loogiline, et kui masina kaal on kopsakas, siis peab mõtlema suurema sidurikonstruktsiooni peale .

aga miks hooratas asendada ?
lihtsam on võtta ju komplekt kus hooratas ja korv on koos

suht suvaline pilt suvalisest bmw diffrist



selle flantsi külge kuhu muidu polditakse poolass paned hooratta ja korvi ning kettast võtad nuutvõlliga välja uue poolassi
jah ketasse minevale võllile on vaja laagripukk vahele panna mis oleks tsentris difri võlliga

ega ma pole kindel KUI vajalik see sidur seal oleks aga selline arutelu viib rohkem tõeni kui ise pusimine

vältimaks veel otse sõitmise puhul masina iseeneslikku keeramist kuna veab vaid üks lint ja teine jookseb kaasa (kui on vabadiffer ja ainult piduritega pööramine) siis tekis mõte kasutada ehk lukustatavat silda.
sõidad otse on lukus ja kui hakkad pöörama avab luku ?

Nu, vaata, MeelisV, kui sedapidi majandada - selline differ, see TULEB kinni keevitada. Siis sinna mõlemale poole, nagu sa mõtlesid, tulekski tekitada külgsidurid. Ja ongi asi valmis. Töötab sünkroonis ehk põhimõtteliselt peaks masin otse liikuma. Difrile masinat pöörates survet ei avaldata, sest sidurit lastakse ju järgi . Mulle tundus, et hoorattad on vahest liiga massiivsed, seepärast on vahest nats õhemad kettad asjalikumad.

eks treipink avitab seda massi vähendada kui peaks olema vajalik
ikka lihtsam kui nullist uus ketas teha.

jah sellise sidur+pidur lahenduse puhul nagu ka enne öeldud peab difri varustama kemppi lukuga

ok lahendus sidurile oleks nagu olemas - vähemalt mõte kuidas seda võiks teha aga nüüd see põhimõtteline küsimus - mida see üldse ja kui palju annab seal
kuna praktikas on palju leidnud tõestust lihtsalt piduriga pööramine siis mis "+" oleks nende sidurite lisamisel süsteemi.