Kas miski viskoosdiffer? Et siis pole külgsidureid vaja, ainult külgpidurid? Kas nii saaks? Kui jõud liig suured viskoossiduri jaoks, võiks siis külgülekanded olla, kasvõi planetaarid (bulgaaria diiseltõstuki alt). No läheb vist liiga akadeemiliseks.
Ma pole nüüd küll mingi asjatundja aga, mis lihtsalt pidurite kasutamisel viga on. Mõlgutan ise ka mõtet, et kui üksäkki peaks metsikutes kogustes aega üle olema, siis võiks ka ühe roomava iseliikuri teha. Mõte oleks selleks üks olemasolevatest T25'st ära kasutada. Tagadiffrist tulevad võllid välja, neile kinnituvad pidurikettad/trumlid, millel libisevad pidurilindid. Sellest edasi jääva aeglustusülekande võtaks ära ja sama võlli otsa mis diffrist tuleb läheks linti vedav tähik. Teeks siis sellise ülaveoga lahenduse, mingitel täiesti subjektiivsetel põhjustel selline lahendus mulle sümpatiseerib rohkem.
(13-03-2012, 21:29 PM)Etsike Kirjutas: [ -> ]Ma pole nüüd küll mingi asjatundja aga, mis lihtsalt pidurite kasutamisel viga on.
Differ piduritega ei pea otsesuunda, iga pisem takistus keerab kursilt. Viskoosdifril oleks miski takistus, mille ületamisel ikkagi kaoks suunapüsivus. Aitaks siis viskoosdifris mõjuvate jõudude vähendamine külgülekannetega.
Tere,
Väike kõrvalepõige tankiehituse valdkonda:
Planetaarride töö (inglisekeelne video)
Mulle pakub planetaaride kasutamine suurt huvi. Iseasi, kas oleks võtta väiksemat sorti pl. reduktoreid, mida kasutada saaks. Ilmselt on väiksemate roomikmasinate puhul külgsidurite-pidurite, või läbi-difri pööramise kasutamine oma lihtsuse ja kerguse tõttu rohkem õigustatud.
Sidurite ja piduritega pööramise puhul tuleb arvestada asjaoluga, et osa veojõudu kaob pööramise ajal ära, ehk ei kanta roomikutele edasi.
Tervitades, IP
See planetaaride kasutamine on vägahea mõte kui on plaanis masinaga raskemaid vedusid tegema hakata nagu omale puid talvel metsast tuua, samas jah annaks ka aeglustava efekti. Minul lõi igatahes lambi põlema, miks ma ise selle peale tulnud pole?
Vaevalt, et see kallimaks läheb kui auto siduritest ehitada.
(13-03-2012, 23:25 PM)Isapull Kirjutas: [ -> ]Mulle pakub planetaaride kasutamine suurt huvi. Iseasi, kas oleks võtta väiksemat sorti pl. reduktoreid, mida kasutada saaks.
Sellise 3,5 tonnise balkancari all on planetaarid veosilla otstes. Vanaraua kokkuostust peaks otsima.
Siin ka üks tõeliselt väike roomik
Puust roomik? Nojah, küllap liigub ka see. Kuni vamm sisse pole löönud!
See on ujuv tank
IP
(14-03-2012, 20:05 PM)Isapull Kirjutas: [ -> ]See on ujuv tank
IP
Õigust räägid... kui veest välja julged tulla, lasevad süütekuulidega roomikud põlema.
Lugupeetud IP tabas märki. Ongi ujuv tanki moodi asi, mis valmistatud koolipoisi poolt ja läheb võistlema Stokkeri mudelite võistlusele, tingimuste kohaselt peab masin sõitma nii maal kui vees.
(14-03-2012, 15:51 PM)aavu Kirjutas: [ -> ] (13-03-2012, 23:25 PM)Isapull Kirjutas: [ -> ]Mulle pakub planetaaride kasutamine suurt huvi. Iseasi, kas oleks võtta väiksemat sorti pl. reduktoreid, mida kasutada saaks.
Sellise 3,5 tonnise balkancari all on planetaarid veosilla otstes. Vanaraua kokkuostust peaks otsima.
Planetaarülekandeid on ka Bulgaaria talide reduktorites.Suurus sõltuvalt tõstejõust.
(14-03-2012, 21:59 PM)metsakohin Kirjutas: [ -> ]Lugupeetud IP tabas märki. Ongi ujuv tanki moodi asi, mis valmistatud koolipoisi poolt ja läheb võistlema Stokkeri mudelite võistlusele, tingimuste kohaselt peab masin sõitma nii maal kui vees.
Usun, et see tubli koolipoiss ehitab aastate pärast omale ka suurema roomikmasina. Palju edu ja pealehakkamist koolitöös ning meisterdamisel!
Terv, IP
[/quote]
Planetaarülekandeid on ka Bulgaaria talide reduktorites.Suurus sõltuvalt tõstejõust.
[/quote]
Planetaare on erinevaid. Need, mis telfrites ja rattarummudes, on tavaliselt statsionaarse ehk paigalseisva välise hammasvööga, mis võib olla ka osa reduktori korpusest. Veovõlli peale siduriks ja piduriks sobiks selline planetaar, mille väline hammasvöö või satelliidihoidja oleksid kinnipidurdatavad. Umbes midagi taolist kujutab endast MTZi jõuvõtuvõlli ajam. Sel veel lisaks ka väljundvõlli pidurdamise võimalus. Ilmselt ka kõige kättesaadavam (leitavam, kusagil saidil oli hinnaks 67 $) jubin, mis tuleb komplektis koos pidurilintidega. Peab seda asja veel uurima.
Tervitades, IP
Kui kasutada planetaarülekandeid, siis on vaja kahekordset (võrdluseks akutrellis olev). Ühekordset saab muidugi kasutada, kui väline vöö on pidurdatud, siis veab; lased vabaks, siis ei vea. Töötab nagu sidur - lülitad sisse ja välja, lisaks vähendab kiirust ja suurendab veojõudu.
Vanemas sõjatehnikas oli kummalgi pool kahekordne planetaarülekanne, mida sai pidurite abil juhtida, andis võimaluse üks roomik 2x aeglasemalt liikuma panna või välja lülitada. Uuemates harilikult kaks paralleelselt töötavat käigukasti.
Eriti huvitav oli sakslaste Tiger ja Panther, neil oli võimalik valida kolme erineva pöörderaadiuse vahel ja alati kanti veojõud üle mõlemale roomikule.
Olen kunagi selle võimaluse peast läbi lasknud. Oli juba aastate eest soosõiduki plaan peas, aga karakati laadne asi. Kuna mul on 2kW bensiinigenekas olemas, siis energiaallikaga OK. Sobivad mootorid ja reduktorid leiaks ehk ka. Aga ma pole kindel, kas tahan märja ilmaga ja poris kümmeldes 230V elektriga "ühte heita". Ja 2kW on ikka vähe.
Teine variant eeldab akusid, mis on rasked ja sigakallid.
Kõik on teostatav, aga mõned miinused on asjal. Seega isiklikult jääksin sisepõleka juurde. Aga kui keegi asja ära teeb, siis soovin edu!
Tuli päeval veel üks huvitav võimalus pähe. Kui kasutada kahte kaubarolleri ET-1,5 reversikasti, siis saaks ühe või teise poole roomiku lahutada ja vajadusel ka tagurpidi töölepanna. Eriti hea kannakaid teha
Huvitav millisele koormusele need vastu pidada võiksid.
Neile, kes pole nimetatud kasti anatoomiaga kokku puutunud: kastis on kaks sidurit, kui üks on ühendatud, siis teine lahutatud; üks sidur ühendab hammasülekande, teine kettülekande, seega võimalus hästi kiiresti pöörlemise suunda muuta.
(08-01-2012, 15:34 PM)Janka Kirjutas: [ -> ]Kõik on maruvahva, aga need suunajad ei anna oma teravate otste tõttu rahu.
Olles ise Terriga poolteist aastat tööd teinud, mäletan liigagi hästi kui saatuslikuks sai kasvõi üks teravaks kulunud suunaja masina õhukummi baasil olevatele rehvidele.
Mitu maad selle masinaga juba mõõdetud on, isand empudogy ja kas mu kartused on Teie poolt omandatud praktika põhjal alusetud?
Teie kartus läks täide, ehk siis käisin täna lumehunnikutes möllamas, ning sain 2 rehvi puruks! Kui lumi sulab, siis läheb see asi parandamisele, keevitan igale lindi suunajale armatuuri lisaks, ehk siis teen sinna ümaramad otsad.
Nende roomikute suunajatel pikkust nagu oli. Ehk annab neil otsad väljapoole kumeramaks keerata, et kummi ei torkaks, kui nad sirged püsiva ja tugevdamist ei vaja. Lisade keevitamine on suur töö, kui veel roomik pulkadeks vaja seepärast võtta.
Käisime paar päeva tagasi Territ uputamas, kopratammisid lahti harutamas. Peal kerge lumi, all õhuke jää ja selle all üle poole meetri vett ja turvas. Algul jää kandis, siis hakkas jant pihta, kui läbi vajus. Sumpa mulistas vee all. Oma vintsita poleks välja roninud. Õnneks jäi kõik terveks. Selles suhtes on ujuv roomikmasin üle prahi. Terri kahjuks ujuda ei oska.
Tervitades, IP
(23-03-2012, 23:22 PM)Isapull Kirjutas: [ -> ]Selles suhtes on ujuv roomikmasin üle prahi. Terri kahjuks ujuda ei oska.
Tervitades, IP
Hmm, alati on võimalus üks sihuke ujuv versioon endale valmistada
..! Sihuke..pisike.. roomikutega paadike.