automoto.ee foorumid

alumiiniumi kohta võib muu inf käia aga terase puhul m10 tahab auku 8,5mm ja 10x1 peenkeere tahab auku 8,8mm.
kui otsustad iso-le üle minna siis pead hoopiski auku suuremaks puurima, mitte ei jää puudu.
unc (jäme toll) ligem auk on 9,4mm ja 7/16" keermele.
unf (peenike toll) 8,5mm auku 3/8" keere.
edit:
isekeermestavaid müüb kindlasti luna või tänapäe on ta mingi b&b või midagi sinnakanti. kasutanud pole, välja näevad jah rohkem plekikruvide moodi.
kui ruumi oleks võiksid ehk augud läbi puurida ja panna m poldid koos nylock mutritega.

(20-10-2011, 20:01 PM)diesel Kirjutas: [ -> ]10x1 peenkeere tahab auku 8,8mm.
unc (jäme toll) ligem auk on 9,4mm ja 7/16" keermele.
kui ruumi oleks võiksid ehk augud läbi puurida ja panna m poldid koos nylock mutritega.

Peenkeerme jaoks ava mõõt enamvähem, aga alumiiniumi sees see vist ei õigusta?
Kas siis peaks augu puurima 9,4 mm peale, et keerata sisse 7/16?
Viimasest mõttest eriti aru ei saa. Need mutrid siis taolised nagu puidumutrid? Läbi puurida auk siis otse karterisse sisse?`
Nii tegelikult saaks ka veel, et puurida augud otse läbi karteri ja siis mutrid panna teisele poole. "Väike lisatöö" tuleks ainult sellega, peaks mootori laiali lammutama, karteri raamile külge panema ja siis uuesti kokku tagasi laduma

a kohleril on mulgud karterisse. selle peale ei tulnudki. briggsil on kõrvad ja ma kujutasin ette, et sul ka lihtsalt aukudeta kõrvad.
enne kui keermestama hakkad, peaks mõne pädeva metallispetsi käest uurima. minu nõu võib õite lahja olla. mudu on seuksed pulgad ka täitsa olemas, mis mõeldud umbse augu lõpuni keermestamiseks.
või õnnestub ehk kuskilt netist leida, mis mõõtu poldid sääl teoorias olema peaksid.

(20-10-2011, 19:18 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]

(20-10-2011, 13:53 PM)saarrand Kirjutas: [ -> ]Vene 10-se vindilõikaja jaoks on tegelikult see auk natuke liiga suur, õigem oleks toll sisse keerata, muidu jääb vint liiga madal. Ega see alumiiniumi sisse vindi ajamine on paras jama, äkki saad panan nii, et ülejäänud poldid paned isekeermestavad poldid ja rihma ratta oma aint teed ringi. Võibolla oleks kavalam sinna panan üldse spets vindiga puks sisse, oleks asi lahendatud. Kas sul iste edasi tagasi reguleeritav ei ole?

No jah, miskipärast oli ka endal selline tunne, et vene M10 sinna ei sobi päris hästi. Aga milline tollmõõdus keere sobiks sinna auku keerata?
Üks mootori kõrv on läbiva auguga, tuleks siis kolm ava põhimõtteliselt keermestada. Kuna ühe peab nagunii keermestama selliselt, et saaks panna pika poldi rihmaratta pingutuskanduri jaoks, siis ilmselt peaks saama ka ülejäänud kaks auku keermestada.
Kui mõtled sarnaseid vedrukeermeid, nagu küünlaavade taastamise juures kasutatakse, siis see tuleb küll kallis lõbu. Peaks vastava komplekti ostma. Vaevalt et kuskil töökojas nii väga M12 suurusjärgus seda leidub, põhiliselt olemas ikka küünla keerme mõõdud, need aga teise läbimõõduga.

(20-10-2011, 14:41 PM)Gravity Kirjutas: [ -> ]Ma pead ei julge anda kuna ühtegi pole hetkel vaateulatuses kuid tegemist võib olla selliste poltidega,millel on oma mõõt,keermesamm ning profiil. Alumiiniumisse tavalist meeterkeermega polti ikka nii sisse ei keera,et see jääks ka normaalselt pidama. Pole mõtet üritadagi.

Huvitav,et sa polte mootoriga kaasa ei saanud. Igatahes vut vut poodi.

Igasugune riskimine nagu ülepuurimine,et saaks M12 polte kasutada ei tasu riski ära ning korralikud keermelõikurid maksavad ka midagi koos poltidega.

See rihmaratta kinnituspoldi jutt jäi segaseks.

Millisest poest peaks selliseid polte otsima? Tegelikult ütlen ära, et minul sellistesse isekeermestavatesse poltidesse usku pole. Sobivad ilmselt plekkide kinnitamiseks mootori külge, mitte raske raua jaoks. Seda enam, et ei kujuta ette, mismoodi näiteks 20mm sügavusse sellega keermestada. Laast ei saa ju vahelt välja tulla.
See rihmaratta kanduri polt peab olema suht pikk. Polt ongi nagu teljeks, mille peal kandur pöörleb ja rihma ära pingutab. Siduri oma on see.
Eks tollmõõdus keermepuuride komplekt on jah kallis. Sugulane just uuris mingit nõks väiksemat mõõtu ja küsiti üle 100.- Kolme augu jaoks mõtetu kulutus.
Igatahes miinuspunkt Kohleri kapsaaeda, milline jama on tehtud. Juba nagu vene poolvabrikaadiga tegu, kui tahad kasutama hakata, hakka kõigepealt ringi tegema. Igatahes hakkab tekkima tahtmine sellest mootorist vabaneda ja vaadata õigete mõõtudega Briggs peale. Olgu siis kasvõi paiskõlitusega ja kolmandiku võrra kallim.

Ei ei. Ära nüüd valesti aru saada. Pole isekeermestavatel poltidel ka midagi viga. Neid kasutavad ka B&S ja Stihl.

Isekeermestav on võib olla natukene vale nimi sest tegelikult ta ei lõika nagu keermepuur vaid lihtsalt töötab samamoodi nagu puidukruvi. Muidugi metallikruvide jaoks peab auk ees olema.


See "jama" on ikka tehtud selleks,et oleks odavam toota ja monteerita. Samal ajal kui tehases näiteks mootor pannakse raami peale siis poldi keeramise ajal tekib sinna ka keere. Pole eraldi keermestamist vaja.

Suure tõenäosusega saad poldid sealt samast poest kust mootori said.

--------------

Eheee. Kas mujale pingutusrulliku "polti" ei saa panna? Lihsalt tavaliselt ei panda seda mootori külge vaid ikka kere külge. Pole mõtet riskida ka et miskit kuskilt ära murdub

No ei ole kerge see Kohleri paigaldamine sellele põkale.
Esiteks tuli siis ringi teha mootori katet toetav esimene kronstein- kõrgemaks ja toetusosa tahapoole. Esimene pilt.
Teiseks, kuna mootori silindrikaane osa juppmaad pikem ja jooksis akukasti ja paaki sisse, siis sai raami otstesse tehtud pikendused ja
stangeosa tahapoole viidud. Asi sai tehtud selliselt, et raami ega originaal kronsteine ei puutunud üldse. Tegin lihtsalt poltidega kinnituvad vahetükid vahele. Selliselt ei rikkunud tehase pulbervärvi ka ära, lisaks boonuseks veel see, et kui vaja, saab algse seisukorra kergesti taastada.
Teiselt pildilt ka näha, et õhufiltrit enam ilma ratast äravõtmata kätte ei saa. Lihtsalt ei mahu kaan vahelt välja.
Kolmandal pildil näha, kui väike vahe tuli jätta klapikambrikaane ja paagi-akukasti vahele, et üldse mootorikatte kaan pikkuse poolest peale mahuks.
Neljandal pildil siis näha, kui palju on mootor pikem ja palju kaane osa tuli nihutada mootori äramahtumiseks.
Viiendal pildil näha siis lõpptulemus.
Nüüd probleemidest, mis vaja veel lahendada.
Nimelt kuna kaane osa läks kõrgemaks, siis uus häda. Keerates jookseb istmenurk kattesse sisse. Eriti hullult veel siis, kui esi ja taga sild vertikaalis ka veel liigub. Näha see probleem kuuendal pildil.
Istme kõrgemaks tõstmisega asja ei lahenda, jalad ei mahu istme serva ja rooli vahelt enam läbi. Seitsmes pilt.
Ajutiselt sai pandud looreha iste. Sobib ideaalselt, kuna ta on tagant ümariku kujuga, istmenurk ei keera kattesse sisse. Kaheksas pilt.
Üheksandal pildil näha siis kahe istme erinevus. See polstri osa paksus võiks olla tunduvalt õhem, samuti, kui nurgad oleks ümarikumad, siis sobiks see iste ideaalselt.
Kuna see raideriga kaasasolnud iste on hoopiski Tööriistamarketis müüdav traktorile mõeldud, siis ega ta originaal mootorikatte kõrguse korral ka väga ei sobinudki, keegi on nurki juba enne mind äärtest maha käianud.
Vaatasin, et osadel murutraktoritel on kasutusel väiksem iste, mis alt nurkadest rohkem ümarik ja tuntavalt kitsam. Ilmselt seda saaks panna. Kümnes, üheteistkümnes pilt.
Veel olen mõelnud, et MF 70 käru iste on ka seljatoega ja vast päris mugav. Viimane pilt. Kellel olemas selline iste, võiks istme alumise osa pikkuse ära mõõta, samuti oleks huvitatud istme alumise poolringi diameetrist.
Või kui kellegil on põkal peal selline alt ümarikum iste, siis võiks oma margi siia kirja panna ja saab uurida, kas saab äkki sellist tellida. Vaatasin, Husqvarna murutraktoritel kõigil selline tagant alt kandiline iste, mille nurk saab takistavaks teguriks.
Leidsin, et Stigal on olemas ka selline iste: http://www.stiga-ersatzteile.de/2007/FRO...20709.html
Pildil Nr 1 iste. Kui järsku kellegil sellise istmega masin kodus olemas, siis võiks samuti mõõdud kirja panna. Maksab teine omajagu, ei tahaks huupi tellida. Selline peaks sobima vast teoreetiliselt ilusti, pole taga külgedel teravaid istmenurki.

Keegi äkki viitsib vaadata oma Kohleri mootori pealt, kas laadimisreleest tulev lilla juhe mootoripistikusse edasi läheb otse aku + või peab olema veel mingi relee seal vahel, et seistes aku ära ei tühjeneks generaatori kaudu?
Samuti, äkki kellegil silma ees, kust saada sellist vastupistmikku, äkki sobib näiteks mõni automaki oma. Ei saa kuidagi juhtmeid sealt edasi ühendada, maha ka ei tahaks lõigata, asi garantii all.

(09-11-2011, 10:00 AM)meli666 Kirjutas: [ -> ]Samuti, äkki kellegil silma ees, kust saada sellist vastupistmikku, äkki sobib näiteks mõni automaki oma. Ei saa kuidagi juhtmeid sealt edasi ühendada, maha ka ei tahaks lõigata, asi garantii all.

Sinna peaks minema selline Molex, seeria datasheet on siin: http://www.molex.com/molex/products/data...l=Products

Vaata ka joonist.

Ma millegipärast usun., et Kohler on ikka vaeva näinud oma plastvara ratsijate elu kibedaks tegemisel...

Ilmselt sobiks hästi mõne vanema MB skeemist lõigatud juhtmed koos pulkade-hülssidega. Pistikus paistavad ühendused olema silindrilised...

(09-11-2011, 14:02 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Ilmselt sobiks hästi mõne vanema MB skeemist lõigatud juhtmed koos pulkade-hülssidega. Pistikus paistavad ühendused olema silindrilised...

Kõik ei näi olevat silindrilised. Keskmine ülevalt ja äärmised alt oleks justkui "poolkaarega" tsentri poole ja kandilise äärega väljapoole. Silindrilised pulgad muidugi läheks sinna sisse. Pilt on natukene udu, kuid jään ikkagi Molexi juurde pidama. Vaevalt, et MB-gi ise pistikuid toodab, võtab ikka kelleltki, kelle põhitegevus on pistmike tootmine.

MB lasi küll endale teha vajalikud pistikud. Kellel, ei tea. Praegu on tal "tavapärased" lapikute klemmidega.

Ilmselt on parim valik A-Kaablis. Või tuleb tellida Hiinast, saab odavalt. Kahjuks on väikseim kogus siis merekonteiner

(10-11-2011, 12:30 PM)ennww Kirjutas: [ -> ]Kõik ei näi olevat silindrilised. Keskmine ülevalt ja äärmised alt oleks justkui "poolkaarega" tsentri poole ja kandilise äärega väljapoole.

Jah, täpselt nii ta on.
Uurisin asja ka ühest teisest foorumist ja saingi lahenduse: http://www.te.com/catalog/pn/en/350715-1
Ja täitsa kohe siinse maapinna peal ka olemas, ei pea teab kust tellima: http://yeint.ee/elektroonika-1/pistikud-...635mm-samm
Millegipärast pilt on vale, aga andmelehelt mõõte võrreldes sobib täpselt.
Ilmselt seda pistikut kasutatakse kuskil mujal ka ja tegemist ei ole õnneks mingi spetsiaal kaubaga.
Elektriskeemi osas leidsin ka lahenduse. Paraku, kuna hingates kipub valget auru välja tulema, siis sellel hooajal enam asja valmis ei saa ja mootori hääli ei kuule. Tuleb jääda ootama kevadet.
Kohleri enda lehel on olemas muidu täielik ülevaade selle mootori hoolduse ja remondi kohta: http://www.kohlerengines.com/onlinecatal...0_2.11.pdf Vajalik selle faili vaatamiseks näiteks Adobe Reader.
Sellel lehel kõik olemas, kuidas mootorit täielikult lahti võtta, kuidas testida ja reguleerida erinevaid sõlmi, poltide pingutusmomendid jne.
Täitsa kummaline, et mootori tootja ise nii avalikult on lehe üles pannud. Enamusel muudel taolistel asjadel aja igasugu skeeme ja remondijuhendeid tikutulega taga, kuna sellised asjad suur saladus.

Üks kiire küsimus, äkki keegi on kokku puutunud sellise raideri ette käiva trummelniidukiga: http://www.youtube.com/watch?v=ZfccI_oATp8
Oleks võimalus selline osta suht soodsalt, aga kuidas selline ka kodumulla peal kasvavate heinalistega toime tuleb? Videot vaadates on seal hoopis teistmoodi hein, kui endal.
Samuti, nagu natuke uurisin, on sellel trummel tüüpi rootor. Seal küljes siis palju selliseid Y terasid. Kui aga vaadata viimasel ajal traktorite hooldusniidukeid, siis paljud on hakanud kasutama hoopiski trummel tüüpi asemel muruniiduki sarnaseid. Mis on ühe ja teise eeliseks-puuduseks?
Sest kui muruniiduki taoline õigustab ennast samahästi, siis tasub juba ise midagi ette hakata aretama. Jääb raha tasku. See ju suht lihtsasti järgi tehtav, isegi nurkreduktorit pole vaja.

Maru hästi niidab küll sellist pikka heina, tundub väga asjalik.

Kirjelduse järgi on tegemist Flail Mower-iga siit näha ka üht videot http://www.youtube.com/watch?v=KUO-3uKwzR4
Meil kodualevis niidavad sellistega suuri muruplatse.

(12-06-2012, 23:18 PM)lauren Kirjutas: [ -> ]Kirjelduse järgi on tegemist Flail Mower-iga siit näha ka üht videot http://www.youtube.com/watch?v=KUO-3uKwzR4
Meil kodualevis niidavad sellistega suuri muruplatse.

Jah tegu täpselt seda tüüpi niidukiga. Siin näha veel sama tööpõhimõttega niiduk Husqvarna küljes. Paistab isegi peenema võsaga hakkama saavat: http://www.youtube.com/watch?v=ZYaUgt3FI...re=related
Uurisin täna aiatehnika poest ka sellise niiduki kohta. Terad on päris kopsaka hinnaga 5.90.- tk ja neid läheb päris palju- 45tk. Nii, et kui niiduki ostmiseks läheb, siis peab terade olukorra kriitilise pilguga üle vaatama.
Panen ka ühe pildi, milline ta altpoolt välja näeb.

Tere,
Leidsin siit foorumist sellise huvitava teema - ise ka nüüd kaks suve kasutatud Stiga Park apastraatiga rohtu püganud. Siiamaani kõik bueno, aga nüüd sain väkeseid kogemusi, mis siin ka äkki huvi pakuvad.
Kuna varem ka meeriklaste polte keeratud, siis kaane alt leitud briggsi moto tundus päris hea valikuna, vähemalt siiani.
Nüüd paar nädalat tagasi vend suri poole niidu pealt lihtsalt välja ja enam käima ei lähe. No oli väike mutihunnik ka sirelipõõsa taga, aga no selliseid on ennegi siledaks "freesitud".
Ühesõnaga kompressioon kadunud, starter veab lõbusalt ja ei mingit lubamist ka. No algatuseks tekkis mõte, et äkki siis oli nii kõva mutihunnik, et viskas kiilu nihkesse ja süüde vale.
Esimene idee siis - Süüde: Kiskusin siis kuni võlli ülemise otsani lahti - krt, pidin spets tooma Krautast 15/16 tollile vastava 24mm-se padruni (seni pole nii suurt kuskil vaja läinud, kuigi usakat on päris mitu korda keeratud saanud). Muidugi seiklused ka, sest õlivarda koda tuli koos katteplekiga ja otse loomulikult oli vaja osal õlil vaja ühenduskohast välja maha voolata. Lisaks lendas samast august õli lakke ja näkku, kui hakkasin seda 24mm-st polti lahti keerama, sest ega hooratta fikseerimise peale ju kohe ei tule...
Kui polt maas, siis muidugi selgus, et kiil istub ilusti soones ja süütega kõik ok.
Teine idee: Klapid - äkki lõi pushrodid kinni vms. Kontrolliks sai õhupuhasti filter maha keeratud no ja muidugi käivitamisel plõksis segu silindri asemel sisselaskest välja. Ok, klapid küll, aga kust alustada - no eks ikka keerulisemast otsast Õhupuhasti koda maha, karbuss maha, klapikambri kaas maha. Krt, kõik bueno ja mõistus otsas.
Peale väikest inspiratsiooniõlli sai siis lõpuks igaks juhuks pea kallale asuda, et vaadata, kas klapid põlenud vms põhjusel ebatihedad.
Polnudki vaja palju kruttida, kui poltide lõdvaksandmise järel oli juba tekkinud praost näha, et sisselaskeklapi pesa jalutab vabalt sislindris ümber klapisääre ringi.
Pagan, see on juba karmim teema - kellelgi äkki ideid, mismoodi selle peas sinna pikemaks ajak püsima saaks?
Korra koputasin pesa oma auku tagasi ja sain tühikäigul päris pikalt käima ja isegi tuuritada kohapeal ja juba tundus kõik ilus, aga niipea, kui koormuse taha andsin ja niita üritasin - andis samamoodi saba, nagu teema alguses Nüüd miskit kangemat varianti vaja...

Aastaid tagasi oli 4 Hj Briggsil sama jama. Sai klapipesa tagasi koputatud ja siis kärniga ümberingi äärtest niiöelda kinni needitud. Käis peale seda kaks hooaega veel. Siis tekkis sama viga, ainult et klapipesa oli kildudeks. Siis läks uus mootor peale.
Muidugi eks vast ole ka teisi lahendusi.
Aga see klapipesade lahtitulek vist mingi Briggsi jama. Tean veel ppari inimest, kes sama jamaga maadelnud.

Kas kuumakindla laagriliimiga ei saaks pesa pidama?

Võibolla annab klapi juhtpuksi ära vahetada - sõltub kas viga silindri peas v juhtpuksis. Kui oled huvitatud, saada mulle mootori numbrid e-maili peale lauri@indome.ee ja vaatan mis teha annab

ise küsin - ise vastan
mõtlesin/uurisin siisn väha asja, et mis värk on selle klapipesa väljatulekuga

Tundub nii, et see ei ole briggsi tüüpviga, kuigi selle mootoriga seda tihemini pidi juhtuma. Pigem on tegemist, nagu paljude muude asjadega, kasutaja tüüpveaga Klapipesa väljahüppamist põhjustab siis bloki ülekuumenemine üle teatud lubatud kriitilise piiri, millest alates alumiiniumbloki paisumine on ettenähtud istust suurem, pinge kaob tagant ja klapipesa lähebki jalutama.
Kusjuures minu case puhul aitas ülekuumenemisele ilmselt kaasa ka kergelt lahja segu - meenub, et sädet uurides tundusid küünla elektroodid vähe hallikad. Muidugi olin järjest päris pikalt ja päris kõrge tuuriga (no, et ikka korralikult ära multsiks) takka ka andnud...

Niiet, ära üle kuumuta, siis seisavad klapipesad paigas ka

Aga jah - niiet siis kuumakindlat laagriliimi (kust saab ja mis nimi?) vahele, klapipesad istu tagasi ja servad üle kärnida?