automoto.ee foorumid

Täisversioon: Arvamused Niva maastikuautost.
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5
(10-03-2013, 19:19 PM)E303 Kirjutas: [ -> ]Kas siis tõesti on Niva nii õnnestunud auto et seda kõlbab veel tänapäevalgi Venemaal toota?
(14-03-2013, 11:42 AM)siilivana Kirjutas: [ -> ]Aga-küsimus ei olnud ju mugavuses! Kui pealkirja lugeda.

Nii kõlas küsimus. See oli kõik juba esimeses postituses ära toodud, et Niva on lootuseltult vananenud ja aasta 2013 kontekstis ohtliku nullilähedase passiivturvalisusega. Ning algsest Nivast edasi arenenud roolivõim, pisut suuremakubatuurilisem ja sissepritsega mootor, 5 käiku ja madalam laadimisläve ei muuda seda autot kuidagi algsest mugavamaks või paremaks/halvemaks sõiduomaduste poolelt.

Mis nüüd toda Suzuku Samuraid puudutab: eile istusin isand Tai sellise jubeduses kõrvalistmel, kus all on suured balloonid ja sellise autoga ei ole asja Lennusadama territooriumilt kaugemale! 20 km/h oli ka hirmus... Kui veel kuidagi kannatab sellisega suvel ilusa ilmaga täisoriginaalsena sõita, siis on Samurai ja kõik selle derivaadid ikkagi ilgeim peldiklus ja käkkide käkk.

Ja nagu Siilivana kirjutas, siis tuleb võrrelda võrreldavaid autosid. Võrrelda saab mõõtusid, võimsust, veoskeemi, mahutavust, mürataset, soojenemist ja soojapidavust, veoskeemi, lisavarustust või selle mitteolemist, erinevaid sõiduomadusi kiirendusest pidurduseni, maastikuomadusi malliga mõõdetavatest nurkadest reaalsete sopalompide ja raudteetammide ületuseni aga kõigepealt tuleb võrrelda HINDA ja panna see "suhtesse" teistega müügisalongist välja veereval täisoriginaalis autol. 1000 eurot siia-sinna oleks OK aga absoluutselt mõtetu on võrrelda 8200 eur maksvat (Eestist ei suutnud eurohinda leida - ju ei müüda enam) maastikusuutliku 36-aastast uunikumi mistahes teise praeguse analoogse kandevkerel maastikusuutliku masinaga. Üldse kõige lähem Nivale hinnalt ja pisut mõttelt ongi paksu pahandust tekitanud Dacia Stepway aga see on 1WD ja 2000+ eurot kallim. Jimny maksab 15000+ eur ehk on juba kaks korda kallim!

Saage aru: Nivale ei ole 36 aastat maailmas konkurenti isegi proovitud ehitada, miks ei võiks siis venelased vähemalt siseriiklikuks müümiseks Nivat edasi ehitada??? See on nende auto ja nende siseriiklik asi. See, kas uut Nivat esindusest "kõlbab" pisut paremale majanduslikule järjele jõudnud ja auto passiivohutusele tähelepanu pöörvatel eurooplastel (kuhu ka meie juba kuulume) osta, on absoluutselt teine teema. Mina ütleks, et kes TAHAB, sel võiks olla see võimalus olemas, sest ei ole me kõik nii rikkad ja siin meie kliima/loodusvöötmes on üliodav suhteliselt hard-core võimekusega Niva paljudele poolenisti möödapääsmatu valik. Kui ikka elad karupees metsatalus, tahad vähemalt teoreetilist võimekust sealt välja pääseda 365 päeva aatas aga ei oma paari tuhandet sissemaksuraha ja paarisada kuus liisingule anda ning tahad, et iseenda mõistus ja olemasolevad tööriistad käiks autost üle ka, siis polegi muud valikut!
(14-03-2013, 17:04 PM)pen.skar Kirjutas: [ -> ]A polnudki tollal muud valikut, kui tahtsid kalale-jahile ka vahest minna. 4x mosset ei tehtud enam, Yaz liig suur. Luaz, noh kui 967 resurss 100 km rindel, tsiviilvariant üle saja korra kestvam ikka pole.

m410-411 olid vastupidamiselt nigelamad kui Luaz 969m-d, Uaz-d ei olnud erakasutuses lubatud! Kuivõrd oli ühe teatava toreda asutuse 452 kasutada, siis peeti koguaeg kinni ja uuriti, ühtlasi uuriti ka seda, miks ei ole ukse peal logo.

Dad.
Niva... omasin ka kunagi mõnda aega sellist imelooma. Mitte küll tänaval sõiduks aga metsas sai küll palju käidud.
Kuusakoski järjekorras oodates sõitis sinna üks niva, tegin kiirelt kauba ja vedasin raipe koju. Peale esimest kiiremat ringi keevitasin tagumise difri kinni, siis rehvidele ketid peale ja metsa... Sinna ta jäigi mõneks ajaks... Toungue
Kümne punkti süsteemist annaks nivale tugeva kahe.

Samast klassist masin on näiteks lühikese kerega frontera, tunduvalt asisem masin. Täisraamil ja puha, sildasid lülita nii nagu hing ihkab, mootoreid valikus mitmeid, varuosad ei maksa sammuti suurt miskit ning võrreldes nivaga ikka väga turvaline masin. Täisraam ja turvakaared autos...Rolleyes

Tänapäeval nivaga sõita... eluisu peaks otsas olema selleks. Ise võid hea sõitja küll olla aga kui mingi hull 90ga Sinu poolmädasse nivasse sisse lendab, siis pühitakse luuaga teid kühvli peale...
Selles teemas räägitakse ikka palju aiast ja aiaaugust ja neist mõlemast mööda. Milleks võrrelda võrreldamatut!?

Kui kiruda hirmsasti praegu toodetavat Nivat, siis kas keegi siin on 2010 aastal toimunud uuenduste järgse Nivaga (õigemini küll Lada 4x4)sõitnud?
Täiesti nõus, et Nivat ei saa 100% võrrelda tänapäevase uue autoga ja ka kõigi nendega, mida võib liigitada kategooriasse džiip. 30 aastaga on autode kavandamine siiski edasi liikunud, kuid mitte alati pole funtsionaalsus paranenud. Samas on Niva vägagi võrreldav Jimnyga. Kui Niva tohutu vastuvõtlikkus roostele kõrvale jätta, siis muudes asjades on Niva parem. Nivas on rohkem ruumi, sõidustabiilsus ja suunastabiilsus parem, samuti vedrustusmugavus isegi väga palju parem.

Samuti ei maksa hakata võrdlema modifitseeritud autosid (sh võistlusautosid). Võtke nii 70ndatest kuni tänapäevani aluseks kõik baasmudelid ja sealhulgas kõigil salongist välja sõites allolev tänavasõidu rehv, siis pole just paljudel Niva ees eelist, kui seda üldse on. Siiski tõsi on vastus küsimusele, et kuidas muuta Niva maastikusuutlikust halvemaks. Vastuseks on, püüdes teda maastikusuutlikumaks teha. Ei kannata tõstet, suurt rehvi ega rapsimist. Selline maastikusuutlikkus, milliseks insenerid Niva tegid on aga väga hea. See kehtib ka vastupidavuse osas. Korrapärane hooldus ja mõistlik kasutamine ning kogu tehnika kestab. Eestis on aga tihti probleemiks, et odav Lada ja seda võib juba uuena lammutada arutult ja siis imestatakse, et ei pea vastu.

Ma nimetaks ka selle paljuski valeks, et Niva on sõiduautopõhine. Keres ja kandmikus ei leia te tagaveolisega midagi ühist. Esisild on täiesti teine, sh pidurid. Muide algusest peale kolme kolviga ujuvsadulad - 70ndatel polnud üldsegi nii tavaline selline lahendus. Ka tagasild on laiem kui tagaveolisel. Mootor detailides erinev, aga ajaga järjest rohkem, hüdrotõukurite ja isereguleeruva sidurini välja.
Tänapäeval on varustuse ka ABS, elektriline kiirustundlik roolivõim, püsikiirushoidik. Kardaanis klassikaliste ristide asemel püsikiirusliigendid. Lisavarustes võimalik osta misiganes asju - katuseluugit torsen lukkudeni sildades. Isegi väljalülitatav esisild on olemas.

Autoajaloost leiame palju sõidukeid, mida toodeti vähesel arvul või väikeseeriana. Pole oluline, kas omas liigis oli Niva esimene, teine või kümnes. Kindel on aga see, et Niva andis hoo sisse džiibiturule ja uute mudelite tekkimisele. Olles siiski esimene mõistlik auto selles liigis, millega kannatas sõita nii metsas kui ka linnas. Džiip, aga samas päris auto! See populaarsus, mis Nival oli, ei saanud olla ainult odava hinna tõttu, selles autos pidi muudki väärtuslikku olema. Võtame näiteks Jaapani turu - miks Niva oli seal nii populaarne, kui japsidel endal olid head asjad olemas? Või siiski polnud... Uurige netist natukene Vitara sünni kohta. Jaapanlased ise kirjutavad, et käisid Nõukogude Liidus vaatamas, kuidas Nivat tehakse.

Lääne-Euroopas, kus autot vajatakse asja pärast, mitte eputamiseks, on Nival endiselt turgu. Näiteks eelmisel aastal ostis Saksamaa keskkonnateenistus enda ametiautodeks suure partii Nivasid. Lühidalt põhjendus, et parim hinna ja omaduste suhe. Tegemist ei olnud pelgalt paberil arvude võrdlusega, vaid viidi läbi ka sõidu- ja kasutustestid, algselt kaastai testi 8 mudelit.
Ostsin uue Niva aasta oli vist 88. Sõitsin ta-ga 60 000 kilomeetrit, neist 50 000 muretult, ei mingeid probleeme. Siis tuli väljalaskekollektori tihendit vahetada ja muidugi murdus ka üks polt ära. Vahekasti vibra oli ka suur, sai siis garantiiajal konjakiga Kadaka tee VAZ-i keskusesse mindud...no vibra jäi pärast seda väiksemaks, küll aga leemendas vahekast igast otsast õlist - nimelt oli fekaalipeast mehhaanik vahekasti uue õliga täites külili keeranud. Mingi relee kõrbes ka ära, muid vigu nagu polnudki. Oma lollusest sain esiklaasist lahti - kõrvalistuja istmel sai peatugi maha võetud ja järgmine tahaistuja koksas ülestõstetud istmega seestpoolt vastu esiklaasi ning peatoe kronsade plastist avaümbris istme seljatoes tekitas esiklaasi kohe ämblikuvõrgu. Minu omal oli veel lühike luuk ja seega pagasniku tõstekõrgus halb. Pagassi lukk vedas külmikule paraja vao kui selle autosse tõstsin.
Sõidumugavuse kohalt ei kurda, panin alla 14"-sed GAZ 24-10 veljed ja rehvid, auto oli madalam, laiem ja ilusam, asfaldisõidu mugavusest rääkimata. Nende rehvidega sai ikka sõidetud 100-110km/h ilma probleemita. Samas oil saada ka 16"-seid rehve tänavamustriga, nii et originaal "traktorid" said naelutatud talve jaoks. Asi, mida tollal karta ei osanud, oli muidugi varuratta asukoht kapoti all. Tänaste teadmistega paneks selle kas taha auto alla või tagaluugi taha hingedel toruraamile. Kui maal elaksin, oleks kasutatud Niva üks võimalikke variante, linnas piisab 1000 eurosest B4-st küll ja enam. Muuseas, pidevalt trassil sõites oleksid mõlemad ühevõrra ohtlikud - turvapatju ju pole, õnneks ei nõua aga töö poole kohaga baranka väänamist.Smile
PS. Ohvrõudist.
Mulle on jätnud kõige sügavama mulje 2 tüüpi, kes ühel sellisel mudaüritusel Audi 200 Avant Quattroga sõitsid.
Kui b4ja all Audi 80t mõtled siis tollel oli küll, vähemalt viimastel airbag täitsa olemas-ise lammutasin ühelt selliselt pudinaid. Oli väidetavalt 70 nega puusse pannud, puu tuli veel mootorist mööda vastu pidurivõimu välja. Padjad lahti jne aga sõitja sai ainult põrutada, Nivaga oleks kastis olnud.
(16-03-2013, 17:58 PM)Tegelane5 Kirjutas: [ -> ]... Nivaga oleks kastis olnud.
Nii ei saa kunagi ütelda. Võibolla oleks Niva hoopis puust mööda libisenud...
Mul ka kunagi Niva olnud. Aasta oli siis kuuskümmend vii.., äh ei olnud. Kaheksakümmend oli. Sõitsin kuni 80tuhat täis sai. Polnud temaga mingeid muresid. Käisin ka pikkadel automatkadel, Krimmis väljas. Reisu peal võttis käruga sõites kuskil 8,5l bensiini sajale. Kummid vahetasin kohe ära, kui auto poest koju tõin. Olid spetsiaalsed Nivale ette nähtud maantekummid. Meie pere jaoks oli autos ruumi küll. Sõida nagu tavalise VAZiga. Vile oli veidi suurem, mis tuli vahekastist. Selle vastu mähkisin kangid (otse vahekasti küljes, ilma helitõkestita) nahaga üle ja suurema lambanaha viskasin veel üle konsooli.
Üks tehase viga oli küljes küll. Mootor võttis kohe uuest peast natuke õli. Klapisääretihendid vahetasin ära, aga abi polnud. Müües andsin veel uuele omanikule uued kolvirõngad kaasa. Tema hakkas neid vahetama ja siis tuli välja ka suurenenud õlikulu põhjus. Plokikaane poldid olid liiga kõvasti kinni. Silindrid olid "neljakndilised". Hiljem selgus, et mitmel teisel selle aja Ladal oli mootoril sama viga küljes. Ju siis oli mootoriliinil poltide kinnikeeramise robot "joomane".
Talvel sõitmiseks olid poes all olnud kummid. Naelad panin ka veel sisse. Ega suurt ei mõtle, kuhu keerad. Kui vaja siis lähed. Paar korda olin ka kapitaalselt kinni. Sai üsna tükk aega kaevata. Ükskord mere ääres savi sees ja teine kord mingis vanas sõnnikuaugus, kus oli kenasti muru peale kasvanud.
Nagu juba ühes postituses ütlesin, vajadusel sõidaks veel Nivaga.
Nägin täna kihutavat NIVA tüüpi autot. Saksas Heilbronni juures sõitis treileriga Niva minust mööda nagu postist, endal 5 seeria bemm treilapeal. Hea oli kohe vaadata.
Kuna paljud on juba midagi arvanud, siis arvaks kah ja kui ei meeldi võib kustutada.
Olen omanud sellist autot nüüd juba 3 aastat ja ainuke möödalaskmine tehasest on mu arvates 5-käigulise kasti puudumine vanemal mudelil.
Käivitub ka -30 juures, salong soojeneb kiiresti ja vedrustus on pehme ja halval teel on väga mugav sõita.
Maastikuomadustelt on tegemist tublisti üle keskmise tulemusega maasturite seas ja mingil määral on ka parandusi tehtud.Näiteks esisilla korpus terasest ja abiraamiga silla ja kere külge.
Tagasillatala on tugevdatud ja all on 30" rehvid originaalvelgedel.
Tänu mõistlikule tarvitamisele pole ma samas ühtki sillaosa laiali lasknud, niiet täiesti sobiv keskmise raskusega maastikule ma leian.
Küttekulu poolest on 10-11 liitrit mind täiesti rahuldav tulemus selliste rehvidega.
Ainuke asi, mida ei sobi temaga teha on pika maa sõitmine.
4-käigulise kastiga on 90 juures pöördeid pea 3500 ja mootorile see kindlasti hea pole.
Halvemaid külavaheteid lasta on aga ülekanded väga hästi paigas samas.
Suurim puudus pole aga mitte auto ise, vaid varuosad.Õigemini nende kvaliteet.
Kummiosadest ei tohi panna külge ühtki asja, mis on tehtud peale 90 aastat.
Ostes poest uued tagumiste varraste puksid ei saa neid isegi aastaks.Samas ma sain veel 2 jooksu uusi vanaaegseid pukse ja need juba 2 aastat all ja mitte üks mure.Samuti ka summuti tripid ja poolteljekummid.Viimased on Honda omad ja samuti 2 aastat all.
Käsipiduritross hakkas halvasti käima juba 4 kuul ja sai tehtud Opeli trossist ja samuti 2 aasta murevaba.
Vene koperatiivid, kes teevad selliseid osi hävitavadki Vene autotööstuse, kuna inimestel katkeb niimoodi kannatus lihtsalt.
Samas on suuremates linnades ka korralike firmade garantiiga varuosad aga need on lääne omadega samas hinnas.
Moeasjast nagu turvalisus rääkides kui sinna kõik see mis nüüd moes on paigaldada ei mahuks see lihtsalt ära ja peaks tegema suurema auto, mis saaks raske ja suur ning selliseid on kõik kohad täis.
tore teema, kuid paljud ei taha aru saada, et niva oli oma ajastus siiski ainulaadne ja eesrindlik (just sõna "eesrindlik" kipuvad inimesed tänapäeval unustama), krt just jõudsin arusaamisele, et ka minu kasusutuses olev warre oli aastal 66 ikka väga kõva tegija (lattrool, esivedu jne), aga ida blokil oli loll komme neid 40aastat toota lihtsalt muutumatuna, ja just sellepärast ma "vihkan" vene tehnikat - igav, oi kui igav
Tore lugemine ja Niva on tore auto.
Minu kogemused Nivadega on seotud RMK Nivadega.
1995 osteti esimene sats tavalisi Nivasid. Neid oli ca 50 tükki ning paljud neist viidi juba esimeselt koduteelt tagasi garantiiremonti.
2003 aastal osteti natuke vähem kastiga Nivasid. Neil oli tihti jamasid signalisatsiooni/immoga ning tuhandeaastase Boschi pritsungiga.
Kõik Nivad on tänaseks kas maha kantud või edasi müüdud. Kõik oli muidu tore, kuid Niva resurss igapäevasel kasutamisel metsateedel oli max 100 000 km. See täitus RMK autodel üsna ruttu. Võib muidugi kahtlustada hooletust ja ebapiisavat hooldust, kuid samade meeste käes sõitsid 1997. aastal ostetud Hiluxid üldiselt 400 000 km ja müüdi edasi. Kahjuks ei maksnud Nivad 4 korda vähem kui Hiluxid. Hinnavahe oli vaid 2,5 korda ja kastiga Nivade puhul veel vähem. Hobiautona või vene külamehele, kelle pikem ots on kord kuus naaberkülla, on muidugi 100 000 km maa ja ilm.

Kui meil olid õue peal korraga Hiluxid, Vitarad, Nivad ja UAZid, siis ei leidunud erilisi fanatte, kes oleks kasutanud venelasi, kui importpillid vabad olid. Samas jutumehi, kes rääkisid, et Niva või UAZ on maailma parimad maasturid, jätkub siiani. Soovitan neil mõni osta ning iga päev 100-200 km mööda kruusakaid ning metsasihte tööl käia. Kahjuks pole keegi seda meil teinud.

Oman ise paari Gaz 66-te, sest need on lahedad putukad, kuid ma ei julgeks kunagi väita, et gaz 66 on täna maailma parim maastikuveok igapäevaseks töiseks kasutuseks.

NB! Kõige ägedan kahtlustus siin oli, et äkki kellelegi maksti, et RMK Nivad välja vahetataks.Big Grin Jah, "rohelised" maksid, et suitsevad õlist tilkuvad pannid metsast välja saaks. Jaapani valitsus maksis ka, sest nende maasturid poleks ju suutnud ausal teel venelaste innovaatilist imerelva kuidagi välja tõrjuda.
Olen omanud 2-te Nivat.Esimese ostsin seitsmekümnendate lõpus Pihkva poest "Raketa"- mingi aeg olid need seal vabamüügis.Hind oli vist kuskil 9000 ruublit.Tõeline tööloom oli - tagaiste välja, laeni kartuleid,kapsaid täis, tugevdatud vedrudega järekäru ka veel sappa ja niiviisi sai tonnise lastiga mööda Venemaa auklikke teid aastaid turgudel käidud.Ainuke asi, mis tihti lagunes oli tgasilla kardaani tagumine rist, mida päris mitu korda teel vahetasin ja kogu aeg oli see vidin varuks kaasas.Peale 100 000 km muutus mootor hõredaks, kuid piisas kolvirõngaste,saalede ja klapisääretihendite vahetusest ja tururalli jätkus.Oluliselt roostet ka ei tekkinud, kuigi korra talvel sai põllule külili käidud ja mõlgid ustel ning tiibadel puuhaamriga välja kopsitud.
Teise sebisin hüper-super inflatsiooni ajal Kadaka tee poest 14.tuhi eest(paari päeva pärast hind kahekordistus).Vot see oli juba märgatavalt kehvema kvaliteediga, kuigi kardaaniristid olid jämedamad.Üsna ruttu hakkasid vibreerima vahekasti kangid, salongisoojenduse kraan andis saba juba aasta möödudes ja kõiki hädasid enam ei mäletagi.Kolme aasta möödudes tekkisid paljudesse kohtadesse roostelaigud.Õnneks leidus ostja, kellele sain 25 000 krooni eest maha müüa.
Aga üldjoontes oli Niva tolle aja kohta hea ja vastupidav ning poleks paha oma kollektsiooni üks seitsmekümnendatel tehtu hankida.
Oli omalgi kasutada Niva, ei kurtmiseks polnud küll põhjust. Poole meetrisest lumest tuli läbi nii mis tolmas. Sukisuki kooles poolel teel taga sõites juba ära. Muidugi võib ju siin eelkõnelejatega nõustuda et kasutusmugavus on niinagu on aga midagi karjuvalt hullu pole. Leiaks kobeda Niva tooks endalegi.
Meanwhile in Russia ehk missugune masin lõpuks selle musta töö ära teeb: http://www.youtube.com/watch?NR=1&v=jufD...=endscreen
Päris nukker video.Lugedes kommentaare siis paljudel ikka kahju,et nii tehakse.
Kui nüüd võrrelda kasvõi foorumiteemaga"Sõiduautode Ziguli endine hooldusmaja Tallinnas" Mida kõike pidi nõukogude inimene tegama,et tol ajal sihukest "luksust" endale saada...Sad
No sarnaseid videosi palju ja näit. see tundub ka päris jõhker.
Ksf. Otokas räägib kui kehvasti Niva metsas vastu pidas. Jah, ta pidas seal kehvasti vastu. Aga miks?
Vaadates kasvõi "Ostas" aegajalt esinevaid oksjoni fotosid siis ega need Hiluxid ja muu paljukiidetud lääne masinad metsameeste käes paremini vastu ei pea. Nendelt piltidelt vastuvaatavad masinad jätavad mulje nagu oleks nad just tagasi toodud kuskilt "kuumast kohast", nagu nt. Iraagist. Need on ju suisa ära lõhutud.

Samuti võin veel hoogu juurde anda. On tulnud omal ka metsnike ja muude metsameestega fiskarsi ajast mööda metsi kulgeda aegajalt nende transporti kasutades, siis võtaks asja kokku lühidalt. Suhtumine masinasse on alla igasugust kriitilist piiri. Lausa sihilik mõrvamine. Kui metsameestele kätte anda "Abramsid" siis aastapärast on oksjonikeskonnad ribadeks sõidetud tanki pilte täis.

See ei ole ülemlaul NIVA´le. Kõnealune masin ju teadaolevalt on vene sõjatööstuse jääkprodukt, kuid antud kontekstis ja antud kaadri juures NIVA vastupidavuse võrdlemine teiste masinatega on ebaõiglane.
(27-04-2013, 09:09 AM)Daff Kirjutas: [ -> ]...Kõnealune masin ju teadaolevalt on vene sõjatööstuse jääkprodukt, kuid antud kontekstis ja antud kaadri juures NIVA vastupidavuse võrdlemine teiste masinatega on ebaõiglane.
Mis mõttes? Sõjaväe tellimus? Sõjaväeautode ja tankide juppidest?
Ma Vene sõjaväes küll ühtegi "Nivat" ei näinud.
(27-04-2013, 09:45 AM)vant Kirjutas: [ -> ]Mis mõttes? Sõjaväe tellimus?
Vene ajal olid kõik asjad sõjaväe tellimus. Alustades lastest ja lõpetades liinibussidega või vastupidi ja kõik vahepealne.
(25-04-2013, 17:12 PM)Otokas Kirjutas: [ -> ].... RMK Nivadega.
1995 osteti esimene sats tavalisi Nivasid. ... Niva resurss igapäevasel kasutamisel metsateedel oli max 100 000 km. ... muidugi kahtlustada hooletust ja ebapiisavat hooldust .... Samas jutumehi, kes rääkisid, et Niva või UAZ on maailma parimad maasturid, jätkub siiani. Soovitan neil mõni osta ning iga päev 100-200 km mööda kruusakaid ning metsasihte tööl käia. ...
Üheksakümnendate vene autod olid eriline pask, omal oli 87 aasta Niva ja kusagil nii 2002-2003 a seisin kõrvuti sellise 10 aastat uuema tootega, tol olid karbid sootumaks ära mädand jne, minu oma täitsa elus ja kõbus. Mul oli see 87. a. Niva jahiautona kah metsateedel kasutusel 2002-2010 a ja aastane läbisõit oli tagasihoidlik 10 000, enne seda oli see teeninud ametiautona 15 a ja läbisõitu ei tea. Põhimõtteliselt on elus ta praegugi, tahab üht-teist putitamist.

Kahtlemata on UAZ maailma parim maastur, sest teda on võimalik remontida nö põlve otsas igas kolkas. Omal see aasta kogemus tänapäevase maasturiga venemaal, antud mudelit Venemaale ametlikult ei tarnita ja ei remondimehed ega varuosade tarnijad osanud esimese hooga midagi teha ... Kui pärapõrgus sellise modernse tootega seisad, siis hakkad teistpidi sõidumugavustele vaatama, eriti selliste pisikeste paarisajakilomeetriste päevasõitude puhul. Maastur peab olema lihtne ja käepäraste vahenditega remonditav, kuna maastikul pole spetsialiseeritud töökodasid ja materjale (nt margipõhiseid automaatkastiõlisid vms).

Samas sellises pohuistlikus firmas kasutatavate autode puhul tuleb kvaliteedierinevus kindlasti kõige paremini välja. .... igapäevaselt silitatava auto ja ja mõne teise mehe hoopis teise kasutusstiili puhul ei saa tõest pilti.
Lehti: 1 2 3 4 5