automoto.ee foorumid

Tere küsimus oleks siis selline , kas tänapäeval kõlbab kasutada ka vene ajast pärit värvi . Nimelt on mul sellest ajast jäänud järgi kollast värvi . kuna üks tuttav värvis vene ajal töökojas traktoreid .

Tere jah. Mul ka veneajast kollast ja valget ja pruuni krunti mitu vaati järgi Suvel läks ämber ümber ja pintsliga hõõrusin selle värvi metallgaraazi seinale laiali... väga ilus sai kuna tegu on õlivärvidega, siis kuivas mingi 3 päeva Nii et saab ja kõlbab ikka värvida...kasvõi planku. Loodan, et said vastuse oma küsimusele.

See õlivärv on natuke teine asi,kui ML värv.Eeldan,et see kollane tundmatu värv on vene ajal kasutatud, Kirovetšide ja Josside värvimisel!?

Seda et värvida ikka kõlbab. Rohkem huvitaks , et kui sellega metallitükk üle võõbata . Kas seda pärasyt millegiga üle saab värvida, et reageerima ei hakkakaks .

---

just nimelt kirovetsi värv on see .

Minu teada Kirovetš ja T-130M kasutasid sama värvi. Üldiselt ML värv tahab 150-160 kraadist temepratuuri,et lõplikult ära kuivada. Seda saab teha vaid vastavas kuumkambris.
Ma soovitaks sellega värvimise ära unustada, lisaks kõrgele kuivamis temperatuurile on ta ka jõle mürgine.

no selge .

Muidugi asjade selguse mõttes võiks sellest värvitünnist siia pildi panna. Olid olemas ka alküüdvärvid NL ajal aga nii moodi "tooni" alusel seda kindlaks ei tee. Alküüdvärviga asi oluliselt lihtsam.

(18-03-2013, 20:10 PM)MAZ Kirjutas: [ -> ]Minu teada Kirovetš ja T-130M kasutasid sama värvi. Üldiselt ML värv tahab 150-160 kraadist temepratuuri,et lõplikult ära kuivada. Seda saab teha vaid vastavas kuumkambris.
Ma soovitaks sellega värvimise ära unustada, lisaks kõrgele kuivamis temperatuurile on ta ka jõle mürgine.

Lisaks mainitud masinatele kasutati sellist kollast ka enamuse ekskavaatoripargi värvimiseks.Nii hüdraulilised;draglainid kui drenaašiekskavaatorid. Ja seda värvi paistis neil jaguvat
Näit 1985 kevadel toodi Soosilla objektile tutikas ETZ-202B.Veel tehasevärvilõhnane ja esimene objekt sellele masinale.

Seesama aparaat toodi mainitud objektile ka järgmine(1986) kevadel ja siis oli see juba üle värvitud.

Vot ei kujuta ette miks oli vaja vaid pool aastat töötand masin üle värvida.Ehk oli tõesti värvi palju ja talvekuudel tööd vähe

Samuti paneb mõtlema see 150-160 kraadine kuivamistemepratuur.Arvan et Kirovetse,josse ja ekskavaatoreid siiski mingisse kuumkambrisse ei aetud.

Nõukogude ajal olid kahte sorti värvid, millega metallist asju värviti. ML värv ja pentautaalid( ei tea kahjuks täpsemat nime, seega tähenärijatel palun mitte kõrikallale tulla). Kõige lihtsam asja kindlaks teha on nõnda. Võtta puhas plekitükk ja sinna pintsliga peale värvida. Kui jääb ka peale mitmeid päevi päikse käes vedelemist nätskeks on tegu MLga. Pentaautaal kuivab üsna ruttu ära. Umbes nagu tänapäevane Pentaprim toode.

Ei saa välistada,et ei kasutatud asutustes ML värve. Kuid ise asi,kas neid vaatide viisi sisse osteti.
Tean selle kollase "jossi" värviga seda nalja,et üks EPTs töötanud tädi, otsustas selle värviga oma väravapostid üle teha. Püsisid aastaid ilusad ja mingi hetk leidis,et kollane väravapost ei kõlba. Ning värvi selle moodsa värviga üle. Tulemus oli selline,et kollane paistab alt välja nii,mis kole.

(18-03-2013, 22:39 PM)krossifänn Kirjutas: [ -> ]

(18-03-2013, 20:10 PM)MAZ Kirjutas: [ -> ]..Üldiselt ML värv tahab 150-160 kraadist temepratuuri,et lõplikult ära kuivada. Seda saab teha vaid vastavas kuumkambris.
Ma soovitaks sellega värvimise ära unustada...

...
Samuti paneb mõtlema see 150-160 kraadine kuivamistemepratuur.Arvan et Kirovetse,josse ja ekskavaatoreid siiski mingisse kuumkambrisse ei aetud.

ML oli nõuka tehnoloogia tipp, sõiduautodele jm kenamatele tükkidele, maksis ka vastavalt. Ei usu et sellega suuri asju värviti.
Kuivamiseks ja tugevuse saavutamiseks vajas tõesti kambrit ja kuuma, aga ikka tagasihoidlikumalt, mäletamist mööda oli tegu tavalise sauna temp-ga, ehk 70-80 kraadi. 160 juures hakkavad juba plastid sulama, vedelikud aurustuvad jms, samas ise olen kaks autot laslnud värvida "kambris" ühe neist ML-ga ja ikka nii, et mootorid, juhtmed ja osa polstrist-sisust sees.

Suuremate tükkide värvimiseks kasutati PF ehk pentaftaal alusel värve, kuivas 24h ja kui seisnud värv, jahe ruum, siis veel kauemgi.

Selliste värvide paha omadus on seismisega settida, ehk pigmendid vajuvad põhja, moodustavad tihke kihi ja lahustid jm kergem kraam jääb eraldi. Selle kompoti segamine ja elustamine on kenakesti tänamatu töö ja tulem ei pruugi olla ootuspärane. Planku ei soovita ka värvida, pärast oled üleaia naabriga riius.

Iga üks räägib erijuttu seoses selle ML värviga. Ühed ütlevad,et 160 kraadi ja teised,et kuumkamber, kolmandad ei tea mitte miskit, kuna pole selle värviga kunagi kokku puutunud? Kus siis tõde on?
Minu arust värviti autod tehases ennem ja siis pandi polstrid sisse. Seega ma ei välistaks kõrgeid temperatuure, kuna kere viibib selles kambris loetud minutid!

Eks seda värvi sai ikka kuivatada küll.
Aitas eterniidi värvi lahusti.Marki ma ei mäleta.Sai kasutada ka miskit sikkativ,kui ma õigesti mäletan.Ja räägiti ka,et mingi happe lisamine pidavat kah aitama,Vot see jäi enesel proovimata,Kuid selliste kuivatamis moodustega ikka seda head!!kvaliteeti kodusel teel ikka ei saavutatud!!

N ajal sai lastud mitmeid autosid üle värvitud just selle ML värviga. Ma ei tea kui palju tema tegelik temperatuurivajadus oli aga meie lasime garaaži, kus mu masinad uue värvi said, sisse umbes 80 kraadi. Paljud plastdetailid riknesid juba selle temperatuuri juures. Zigulli klaasitihendi iluliist näiteks läks pruuniks jne. Aga värv ei tahtnud eriti kuivaks saada. Kuigi sai mingi 3-4 tundi kuuma antud. Peale ahjust välja ajamist tuli külm vesi selga tõmmata, et pealispinda veits karastada, muidu ei saanud head tulemust. Samuti sai lisatud veits soolhapet. Ma ei tea mida see hape tegi, kas kuivatas või tegi midagi muud aga värv muutis oma käitumist ja paari tunniga oli pealt piisavalt kõva et teda kuivaks pidada.

# Samuti sai lisatud veits soolhapet. #######################
Kui liialt hapet tilgutasid, tõmbas värvil läike maha... Paar-kolm tilka pritsi kohta ja siis kuivas kiiremini.

Happe asi ML värvide puhul ka endal proovitud. Toimib. Vahekorraks soovitati mulle pritsitäie peale sõrmkübaratäis. Umbes nii ka doseerisin. Kuivamise järel on näha väike toonierinevus kuumutatud värviga.

Aga mis seal tünnis on? Lõhn?
ML värv oli kallis värv, niisama seda ei jagatud. Lisaks ei tahtnudki majandid seda, sest kuumutamise võimalusi ju ei olnud. Limiidi - eralduse - tutvuste - "määrimise" tulemusel võis muidugi väga imelikke asju väga suvalistesse kohtadesse sattuda.
Pentaftaal oli levinud. Seda oli veel erinevate numbritega saada. Mingeid eelistati teistele, aga millised, ei mäleta enam.
Nitrovärvi liikus ehk kõige rohkem. Seda peeti nagu alama liigi vedelikuks. Tegelikult ei ole õige krundi ja värvimise tehnoloogia puhul tal väga vigagi. Kõrgema klassi autod olin NSVLiidus väidetavalt just nitrovärviga värvitud. Aga tehnoloogia oli seal muidugi keeruline, pikk ja töömahukas. Tavatraktorist/autojuht lasi suvalise pritsiga rooste/pori ühe kihiga, ilma krundita üle ja pärast pidigi rooste kiiresti minema.
Vana värvi seettekivimi ülessegamine on tõesti paras ooper. Eelmisel suvel läks jummal teab, mitu aastat seisnud ML värvi pooliku purgi värvi segamise peale kruvikeerajaga pool päeva. Vahepeal sai süda täis ja tegid muid töid. Siis läksid ligi ja segasid jälle.
Vanade ML-idega olen pannud tähele, et värv ei valgu enam kokku. Timmid värvi nii vedelaks, kui võimalik, aga ikka jääb pind "kohupiimane". Mitte kananahka, vaid selline teraline. Mitte kõigi purkidega, lihtsalt mõnega. Tea, kas on vanemad või külma saanud või lihtsalt partii eripära.

Ja kõige parem on värvida varakevadel ja õues, kus hommikune päike kütab pleki kuumaks ja siis värv selga. Põhiline, et sitikad-satikad veel talveunest poleks ärganud... ja kassiraisad tuleb kah tuppa kinni panna. Loodan, et meie Hr Kass ei solvu...

(18-03-2013, 23:08 PM)pen.skar Kirjutas: [ -> ]No seda värvi ikka jagus. Näiteks Talleks`i Mõisaküla tsehhist 15 km kaugel alevikus viimane kui üks puumaja just sellega kollaseks värvitud.

Lisaks sellele jäi ka russi punast värvi vaatidega üle. Justnimelt Mõisaküla tsehhis. Norm oli värvida paar korda, aga värviti 1, sealt ka ülejääk.

Ka kohalikul vagunidepool on mõju - vaguni tumerohelist värvi siin seal veel märganud. Akendeta esik võõbati tumeroheliseks, niiet 100w pirn ainult õrnalt valgustas ruumi.

Sitikad, hihihi!
Kust nad krdid teavad, kuna värvima hakatakse? Igatahes tulevad nad kohemaid, kui prits susisema hakkab. Kasvõi jõulu ajal! Viimasest plastikdetailide värvimisest (7 detaili) õnnestus ainult üks mitte ümber teha. Kolmel sulas tundmatu alusvärv lahti, üks läks jooksma ja kahel detailil korraldati putukate sügismängude ujumisvõistlus. Enne värvimist ei näinud ühtegi ringi lendamas.

МЛ-12, МЛ-197 ja МЛ-1110 tahtsid kuivamiseks 105 - 135°С, muidu jäi nätskeks, seega värvida sai korralikult ainult puhtaks roogitud keret. Aitasid muidugi trikitamised happega ja vist ka ammoniaagiga. Siis sai lambi all kuumutades kah tiiva kuivaks, aga hiljem hakkas siis toon muutuma. Eriti heledamate värvide korral.
Traktoreid värviti ikka pentaftaalemailiga. Talleksis näiteks kasutati kollast, sinist ja punast emaili. Margiks oli vist ПФ-115 ??? Selle punase traktorivärviga juhtus 1987 külmal talvel lõbus lugu. Mul üks kolleeg sai just 86 aastal õnnelikuks autoomanikuks. Kuna masin oli vana, siis otsustas selle üle värvida ja sebis Talleksist 5 kilo punast värvi. Kuna traktorile mõeldud lipupunane talle ei meeldinud, siis üritas seda värvi mitmel erineval moel tumedamaks teha. Eesmärgiks oli kirsipunane, milleni ta enam-vähem ka jõudis. Üldiselt kippus selle toonimisega värv veel matimaks minema, kui ta juba muidu oli. Eeltööd tehtud, läks värvimiseks. Värvis ta autot maaaluses garaažiboksis. Kompressor ja püstol tal olid (laenatud), aga respiraatorit ei olnud. Kui auto värvitud sai, siis kastis vatitiku nitorlahustisse ja puhastas ninasõõrmed ära. (vanasti olid ikka mehed rauast )
Aga siis jõudis talv kätte ja Tallinnas oli aastavahetuse paiku ca -30°С külma. Ja kui ta siis ühel külmal hommikul oma autoga soojast garaažist välja sõitis, hakkas see värv suurte lahmakatena auto pealt maha kooruma. Lohutuseks vaid see, et ega tema auto ainuke koorunud värvist lapiline polnud, ka paljud TAKi Ikarused sõitsid kevadeni ringi nagu lapilised lehmad. Tõsi küll värvikombinatsioon oli pisut lehmadest erinev, kollane värv ja punane krunt moodustasid fantastilisi mustreid.

Mõnele värvile - lakile ei tee säilitamine - külmumine mitte midagi paha. Mul on vene kahekomponentset puidulakki, mida üle 10 aasta on hoitud kütmata ruumis. Siiamaani annab kulumiskindlus kaasaegsetele silmad ette, ja seda kordades, mitte protsentides. Kõik trepid, põrandad ja mööbel omal ja tuttavatel sellega kaetud ja probleeme pole. Niiet ära põe, tee mõned proovivärvimised erinevatel reziimidel ja siis otsusta.

PS: Lakki on võimalik osta, 20L 50 euri.