Otsisin oma Unimogile käru ja põrkasin vastu sellist isendit, nagu Gaz 51 järelkäru.Siit küsimus, kas selliseid kärusid on liikvel veel Eestis palju ja mis nende hind võiks olla?(dokumendid puudu)Vanakooli mehed teavad rääkida, et see käru pidi olema hea kerge jooksuga ja kaal on ka väike.Endale sobiks see ideaalset, aga tuleks teha ümberehitust, siit ka need küsimused, sest käru ise täiesti originaal ja päris heas korras.Kui on unikaalne asi, siis tuleks teda säilitada, aga kui ei, siis teeks selle ümber.Väike pilt ka siia:
Ega neid eriti liikvel küll enam ei ole ,seega peaks tegu olema üsna unikaalse asjaga ,mis väärt originaalkorras säilitamist.
tia palju ta kandevõime on ? ja tegemist on sõjaväe versiooniga. Sest originaal 51 käru on 1 teljeline ja valmistati Kuusalus (vist seal)
51 käru on suhteliselt raskesti kättesaadav. (Kui on vähegi korralik).
53 käru müüdi suht mädade laudade ja nigelate rehvidega kuskil netis 1500 EEK.
Jep, tegemist on tõesti NL sõjaväe versiooniga.Kastis on isegi mingi vintsi moodi aretis, tross läheb läbi kastipõhja ja mingi vänt tuleb küljepealt välja.Kandevõimet ei oska küll öelda.Nii, kui teile tundub, et on tegemist unikaalse asjaga, siis peab vist jätkama teise käru otsinguid.
See on eestis suht haruldane käru,peab originaaliks jääma:yes
Sõjaväes olid sama haagise raami peal elektrijaamad. Üheteljelisi oli mul 2 tükki aga said maha müüdud, kuna arvele võtmisega oli jama. Oleks tulnud pidurid ehitada mis oleks tähendanud silla vahetust ja muud jama.
Nendel kaheteljelistel on täiesti pidurid olemas.Ise ausalt öeldes kahtlen natuke nende kärude püstivuses, tunduvad suht mannetud. Näib, et neid kärusid ikka liigub turul.See on hea uudis!
Kaheteljelisel on jah pidurid. On õnnestunud järgi ka vedada, väga kergelt ja stabiilselt jooksis. Kartsin et hakkab suuremal kiirusel tuigerdama aga ei midagi. Naabrimehel peaks ta siiani vist alles olema.
Tsitaat:Niimoodi kirjutas: v126
Sõjaväes olid sama haagise raami peal elektrijaamad. Üheteljelisi oli mul 2 tükki aga said maha müüdud, kuna arvele võtmisega oli jama. Oleks tulnud pidurid ehitada mis oleks tähendanud silla vahetust ja muud jama.
Muretsesin mõni aasta tagasi endale töömaale riistade hoiupaigaks-soojakuks sellise kaheteljelise kongiga sõjaväehaagise. Kusjuures haagise seinad ja lagi olid vooderdatud mineraalvati ja vineeriga, nurgas koht burzhuika jaoks-üle löödud plekiga asbestiplaat all. Algselt on riistapuul samuti pidurid ja elektrivärk küljes käinud.
Aga kui palju erinevad need GAZ 53 kärud sellest isendist. Oleks 63- le vaja puudevedamis käru ehitada, kuhu tuleks ka tõstuk paigaldada. Seega peab ka ümberehitusi korraldama, ning Um´ilt seda isendit lunima ei hakka
Tsitaat:Niimoodi kirjutas: UM
Otsisin oma Unimogile käru ja põrkasin vastu sellist isendit, nagu Gaz 51 järelkäru.Siit küsimus, kas selliseid kärusid on liikvel veel Eestis palju ja mis nende hind võiks olla?(dokumendid puudu)Vanakooli mehed teavad rääkida, et see käru pidi olema hea kerge jooksuga ja kaal on ka väike.Endale sobiks see ideaalset, aga tuleks teha ümberehitust, siit ka need küsimused, sest käru ise täiesti originaal ja päris heas korras.Kui on unikaalne asi, siis tuleks teda säilitada, aga kui ei, siis teeks selle ümber.Väike pilt ka siia:
Vanakooli mehed teadsid rääkida ka seda,et sellise käruga sõita oli üks igavene rist ja viletsus.Miks?Vaatame siis asja lähemalt.Kärul kasutati tavalist 51 esisilda(käänteljed jms)st.kärul polnud pöörderingi.Mäletate ehk kui vene ajal veeti auto haakes 2-teljelisi kompressoreid.Vänderdasid nad veduki taga mis hirmus.Peale selle oli manööverdamine ka omaette kunstükk.Käru rattad pöördusid ju piiratult välja.Omaette teema on pidurid.Tegelikult on täiesti identsed GaZ-51 piduritega.Piisli otsa sees oli veosilmusega sidestatud 51 piduri peapump.Pealejooksu pidur.Kui nüüd oli treppis tee siis see va pealejooksu pidur ju lülitus treppide peal sisse ja jõnksutas autot kõvasti.Kui neid kärusid kasutati,siis tavaliselt need vanakooli mehed rikkusid selle pealejooksu mehanismi ära,käru muutus piduriteta haagiseks.Oma osa selles jõnksutamises on ka haakeseadmel.
Vene veoautodel oli ju selline konks milles käru veosilmus oli lõtkuga.Seepärast toppisidki vene ajal sohvrid sinna vahele kõikvõimalikku kummikraami.Praegustel autodel on ju lõtkuvaba haakeseade,seal pole probleemi,enamik praeguseid kergehaagiseid ,mis piduritega,on sammuti pealejooksu piduritega,aga kuna lõtk puudub siis asi enamasti ka töötab.
Ei see käru nüüd vaid sõjaväe variant polnud.Oli see Eestis 50-ndatel üsna laialdaselt kasutusel.Minugi isa sai sellist vedades vaeva näha.
Kandejõudu ei oska öelda,aga see tegelikult üsna hõlpsasti uuritav.Ilmus vanasti perioodiliselt selline teatmik nagu \"Spravotsnik otetsestvenõh avtomobilei\"Vähemasti 1970-ndate aastate väljaandeis oli ta veel sees.Ja neid peaks vähemasti raamatukogudes ikka leiduma.Aga uunikumina vääriks ta kindlasti säilitamist,praktilist väärtust ta aga kindlasti ei oma.
Tervitades Flanagan
Mul on vanast ajast jäänud seisma üks põllumajanduslik käru, millele on ise paigaldatud UAZ-i kast ja millel on 51 rattad. Viimase paarikümne aasta heina- ja kartuliveod said sellega põllumaal ilusasti tehtud.
Vedrustust ei ole, elektrisüsteemi ka mitte (viimase saab vajadusel mõne tunniga organiseerida).
Kui kellelgi huvi, võin pärast nädalavahetust pilte saata.
Asp
Omadest kogemustest võin kinnitada liigenditega esisillaga haake olematuid sõiduomadusi. On olnud juhus sõita sellisega ja midagi head ei ole.
Iga väikseimgi lõtk sillas, + mainitud haakelõtkud + olematud pidurid, annavad kokku eluohtliku kombinatsiooni, mis sobib kokku ainult traktori kiirustega.
UM i toodud pildil tundub olema tegu \"eelikuga\" ehk pöördvankriga haakega. Selle sõidujoon oli väheke kindlam ja kannatas ka maanteekiiruseid.
jutuks olevad nn esisillaga haaked olid kasutuses igasugu militaarasjade, ehitusmehhanismide, soojakute jms all. kaubaveoks neid ei kasutatud.
Asisem väärtus on sellisel asjal tõesti mingi korraliku GAZ vanakese taga, kasvõi mobiilse kontserdilavana...
Tõstuki install sellistele haagetele, ei tundu erit otstarbekas, tegu siiski pehme raami ja 2-4 tonnise kandejõuga.
Tugevama väänamise puhul ei ennustaks raamile pikka iga. selleks tarbeks peaks tavaline traktorihaage kohasem olema. Rahvasuu räägib kohati kuni 10 tonnisest kandejõust.
Minu soojakuvankril mille pilt siin paar sõnumit eespool seisab, pöörab esisild kõige täiega-nagu hobuvankril. Huvitav, mis aastani sellist vanemat varianti toodeti. Ma oma eksemplaril küll mingit tahvlikest tehniliste andmetega ei leidnud. Kuskil peaks tal aga ka n.ö kerenumber olema, ega keegi ei tea kus?
Panen veel ühe väikse pildi sellest isendist, siin on näha see liigend ja kogu see krempel.Pildi järgi vaadates tundub, et see käru on väikse järelmõtlemisega, ei allu koheselt suuna muutumisele.Huvitav, kas see on nii või on see silmapete?
Võib ka juhtuda, et ise ei ostagi seda ära(selgub veebruari lõpuks), siit ka küsimus:kas keegi on sellisest kärust huvitatud?