(13-07-2018, 11:54 AM)zazik Kirjutas: [ -> ]...Aga vaadates laiemas plaanis selle auto projekti võib arvata, et tegu on kaalutletud riskiga.
Eks ma kaalusin küll, aga mitte riski, vaid augu suurust. Käisin ja küsisin tõstukijuhtide käest, kui suur peaks auk olema. Nende näpunäidetel sai ka augud tehtud. Ülearu suuri pole tahtnud teha, kuna laadimist ei toimu ikkagi iga päev. Laadimise ajal olen pisut närviline, aga mitte üleliia (samas oleneb kohast). Talvel peaks rohkem pabistama.
Auto sai ka paremale taha uued piduriklotsid ja kummid. Nüüd on tagasild sümmeetriliselt komplekteeritud ratastega. Lisandus ka üks aken.
[
attachment=70653]
[
attachment=71436]
[
attachment=71437]
Selleks, et reisile minna, peab koju tulema...
Täna sõitsin juhuslikult ülevaatuspunktist mööda. Paar kuud küll veel kohustuseni aega, aga süda rahulikum, kui tehtud. Keerasin sisse ja tehtud ta saigi.
Kui ivecot remontisin, siis imestasin, miks piduripaakide ja silindrite raamid nii roostetanud on. Talvel sõites leidsin ka põhjuse. Esiratta alt tõusev sodi kitib kogu paagivärgi üleni kinni (ja kõik muu ka). Lumelõrtsiga polnud paake ja pidurisüsteeme üldse näha. Siis kohe panin esirattale porikummi pikenduse.
[
attachment=72054]
Talv jälle tulemas ja ma panin veel lisaks ühe porilaua paakide/torude kaitseks.
[
attachment=72055]
Suurtel autodel on ikka tohutu pasapilv järel. Tee mis tahad, kõik kohad kitib täis. Peale pikemat sõitu pesulasse ja kärcheriga puhtaks.
Nähtud täitsa ligidalt ehk risti tanklas. Edu!
(23-10-2018, 20:29 PM)lauren Kirjutas: [ -> ]Nähtud täitsa ligidalt ehk risti tanklas. Edu!
Noneh. Pärast seda kuskil Noarootsi rabade vahel...
[
attachment=72383]
Noarootsi rabade vahel oli õhtul juba piisavalt pime. Kasutasin paigaldatud töötulesid. Töötuled näitasid ümberringi kenasti, aga töölaua juures oli kehva nende valgel tegutseda. Koju minnes panin juurde veel ühe töötule. Nüüd on hulga parem. Kui veel ühe H3 LED pirni leian, siis panen teise veel.
[
attachment=72765]
Paigaldatud pirniga katsetasin. No imevähe ikka võtab voolu. Terve ööpäev põles väikse UPSi aku pealt ja polegi ära kustunud.
See on esimene "suur" auto, millega mina iseseisvalt sõitsin. Olin see aeg 14 tuuri
Viimastel sõitudel panin tähele, et laadimine hakkab nõrgaks jääma. Pingutasin natuke gene rihma, kasutu. Võtsin siis väikse remondi ette. Vaja vahetada mootori õli ka. Peale kahenädalat seismist kontrollisin akud üle. Üks käivitusaku on otsad andnud. Vahetasin ära. Murphi seadusele kohaselt oli läbi just tagumine aku. Vaja ikka mõlemad akud välja venitada ja tagasi punnitada. Akude vahejuhet peale pannes tirisin plussklemmi otsast ära. Ju siis oli tehasest halvasti pressitud. Panin teise klemmi ja akud tagasi.
Õlivahetus käis otse loomulikult eelneva puhastusaine kasutamise ja kahe läbipesuga. Töö käigus selgus, et genekat vist polegi vaja nokkida, kuna laadimisvool nüüd korras. Teen ühe sõidu ja jälgin asja. Ju seda genekat jõuab vajadusel remontida. Ilmselt ei tahtnud aku enam voolu saada ja see paistis geneka laiskusena.
[
attachment=73401][
attachment=73402]
Kas akude asukohad kah omavahel ringi pistsid?
Varemalt, kui metsas rabelesin, sai seda paar korda aastas ikka ette võetud. Kestsid mõlemad kauem. Muidu suri üks neist varakult ära.
(10-01-2019, 02:28 AM)Janka Kirjutas: [ -> ]Kas akude asukohad kah omavahel ringi pistsid?
Varemalt, kui metsas rabelesin, sai seda paar korda aastas ikka ette võetud. Kestsid mõlemad kauem. Muidu suri üks neist varakult ära.
Ainult siis on akude omavahel vahetamisest kasu kui nende või mõne muu peene juhtmega on võetud 12V kahe aku vahelt välja. Siis tõesti peaks neid omavahel vahetama, muidu, ilma väljavõtteta 12V, pole mõtet.
(10-01-2019, 10:46 AM)aavu Kirjutas: [ -> ]... ilma väljavõtteta 12V, pole mõtet.
Siin arvame me Aavuga sarnaselt. Sellepärast pole ka vahetanud ja ei näe vajadust.
Aavu "spioonifotol" on aga kell/tahhograafi massijuhe. Saan vajadusel ka selle välja lülitada, kuigi siiamaani pole kasutanud. Toimib 24v pealt. Eraldi mass on kellale viidud põhjusel, et massi välja lülitades ei läheks kell valeks.
Kokkuvõtvalt öeldes, mõlemal akul on sama koormus ja vahelt lisajuhet viidud pole.
(10-01-2019, 10:46 AM)aavu Kirjutas: [ -> ]Ainult siis on akude omavahel vahetamisest kasu kui nende või mõne muu peene juhtmega on võetud 12V kahe aku vahelt välja.
...
Mitte ainult. Mida erinevamad on akude sisetakistused, seda tõenäolisemalt "esimene" aku rikneb. Kahte
täpselt samaväärset akut ei ole.
Lisaväärtusena saavad ümbertõstmise käigus üle vaadatud ja puhastatud ka akuklemmid. Elus ja töövalmis king ei tule akujuhtme küljest puudatamise peale lahti
Tegelikult mingi trikk nende akudega siiski on, et peab vahetama. Sellest on ka siin foorumis juttu olnud, kes viitsib, otsib üles. Tundub jah mõistusevastane, et järjestikühenduses saab erinevus tekkida, aga targemad inimesed on nii rääkinud.
(10-01-2019, 11:56 AM)Marko Kirjutas: [ -> ]Tegelikult mingi trikk nende akudega siiski on, et peab vahetama. Sellest on ka siin foorumis juttu olnud, kes viitsib, otsib üles. Tundub jah mõistusevastane, et järjestikühenduses saab erinevus tekkida, aga targemad inimesed on nii rääkinud.
Seda juttu ma ei usu. Võimalik vaid siis kui kaks kasutatud akut erineva kasutusajalooga või vanusega panna järjest. Kui tutikatest üks otsad annab, on tehas praak ja vahetamine seal midagi ei paranda. Muidugi on üks võimalus veel: akud erinevas "kliimas", nt üks on sumpsi lähedal.
Kui akudel on peale panekul kasvõi väike erinevus, siis ajapikku see vaid suureneb ja vahetamine ei aita.
Samas lõimes oli ka mainitud, et akupurgid väsivad ühest otsast varem...
Ma olen siiani vahelduva eduga otsinud ja ei leia
On üks kinnine faceka link ja üks v6sa lause auto24-s, aga midagi konkreetset ei tule. Vist ei oska otsida.
(10-01-2019, 13:54 PM)aavu Kirjutas: [ -> ]Seda juttu ma ei usu.
...
Usk on võimas asi, aga sellest hoolimata ikaldub 12V autoaku kuuest purgist ikka üks ära, mitte kõik kuus korraga. Täpselt nii, nagu kahe aku järjestikühendusel ei koole mõlemad korraga, vaid üks enne. Kui mingi tarbimine ainult ühe pealt on võetud, siis sellevõrra kiiremini.
Põhjuseks on mõlemal juhul püsiva valge kõva pliisulfaadi moodustumine ehk sulfateerumine. Nagu ikka, on kurja juureks hapnik. Sulfateerumise peamiseks süüks on mittepiisav laadimine pika aja vältel. Mille alla käib ka kuudepikkune säilitamine kasutamata.
Teine suur akude surmaja on vibratsioon. Sellel on põhjus, miks akud peavad olema masina küljes kinni...
Kes Soomet tönkab, siis ma varastasin kaks teemakohast kirjutist:
https://drive.google.com/open?id=1kDvMRf...7D37cmluMQ
https://drive.google.com/open?id=1ZdWUQJ...XeTtHOBidF
Samuti on väga oluline see, et kõik (nii plussi kui kere) ühenduseks oleks puhtad ja kinni.
(27-11-2017, 16:17 PM)motamees Kirjutas: [ -> ]...
Volte oli proovimise hetkel 22,8 ja käima ei läinud. Väheke laadimist ja käivitus. Palju puudu pole olnud. Laadin akud jälle täis ja proovin veel korra.
Katsega sain ka teada, et üks aku on väheke nõrgem teisest. Mõõtsin ka eraldi neid mittekäivitumise hetkel.
KAs ärasurnud aku oli seesama, mis juba üle aasta tagasi oli nõrgem? Ikka täielikku saasta toodavad, eksole
Minul pole näiteks usku no name asjadesse ja ka asjadesse millele on peale kirjutatud "super heavy duty"