Veel ideid, kuidas haket tünni põhjast kätte saada.
[
attachment=59105]
Anum tundub olema ka seespoolt piisavalt libestatud, et kõik sujuks tõrgeteta.
Nagu lubatud, teen senitoimunust pisikese kokkuvõtte.
Käkerdasin jälle sellise lihtsa juutuubi video kokku ja kui kellelgi muusikavaliku ja kopiraidi tõttu ei näita, siis vabandused juba ette. Senitehtu oli alles proov, kindlasti tuleb seadeldise juures hulka täiustusi ja parendusi, seega katsuge nähtavasse mõistvalt suhtuda.
Kuna kütteperiood ja kurjad ilmad pole kuigi kaugel, saab ehk keegi veel asjast innustust ja jõuab oma elu keerulisemaks tegemiseks midagi veel ette võtta ; )
Tere.
Kui jämedat materjali ka läbi võtab? Põrutab vist käsi ka natukene?
Sööteava on 8x10cm, katsetuse ajal ei hakanud sellist prussi sealt kohe läbi suruma. Pakun, et ühe korraga võtab ilma suurema jamata läbi poole meetri pikkuse ja 6-7cm läbimõõduga roika, mootoril pole lihtsalt rohkem jõudu. Kui koduse oksamajandusega olen ühele poole saanud ja vajadus kuivema materjali järele tekkima peaks, siis proovin spetsialiseeruda kas kuivade küttepuude peale(mida ise natuke peenestama peaks) või siis kõigele, mis kuskilt silma hakkab või ära vedamiseks antakse-ehitusjäätmed jne. Ehk kasutaks võimalusel taolist toormaterjali, mis otseselt raha ei maksaks, vaid natuke oma tööd ja vaeva. Kui muidugi muud üle ei jää, peab teatud osa sisse ostma.
August sisse tõmbas üsna hästi ja suruda otseselt vajadust polnud ja see väristamine eriti hull ei tundunudki., eks ta natuke ikka lõhub, kui ainult kahe teraga ketas võtta.
Tere.
Tänan vastuse eest. Ega ideaalset masinatüüpi polegi olemas. Ohutuse pärast pane sinna sissesööte kolusse "tagasilöögi klapp". Endal oli ka kunagi selline viilutaja tüüpi hakkur. Noad ei olnud mitte ketta peal vaid ümara võlli peal, no nagu höövel, võll vist oli ise kuskil ca 120 mm läbimõõduga. Tikkus pidevalt neid viimaseid jupikesi kolust tagasi viskama, seda just siis kui terad juba veidi nürimad olid. Ei aidanud midagi muud kui tükk paksu ja jäika kummi, kolu ülaäärde kaks aknahinge külge ja nende teised otsad kummi külge, see aretus jäi kolu sisse ja selliselt, et kummi alumine serv oli terade poole kaldu. Kumm ise veidi pikem kui kolu sisemine vertikaalmõõt. Lükkasid roika kolusse kumm siis ei lasknud oksal tagasi põrgata. Leevendas veidi ka käte põrutamist ja polnud karta, et midagi kolust välja lendaks. Selline höövel tüüpi purusti järas üsna hästi igasugu manti läbi aga hake oli väga erineva suurusega, paras just kühvliga katlasse visata. Sinu masina söötekolu ühtlaselt ahenev, vaja klapi osa ühe mõõdu peale pikendada, siis ei jää klapi küljed vabaks ja tagasilendavad tükid ei pääse välja. Selline kuiv ja tiba mäda mant tikub sellist jama korraldama
Selge. Mõtlesin ka midagi sinna kolu ette panna, kui jublakaid välja loopima peaks hakkama. Kuigi idee poolest polegi sealt kuskilt midagi tulemas. Pilu terade ja vastulõiketera vahel on paari millimeetri ümber ja tsentrifugaaljõu toimel lendab teisel pool ketast olev kraam juba hekseldaja osasse. Seal on muide ka selline võimalus olemas, et topid oksaräga ainult pealmisest kolust sisse, mida ei hakanud veel katsetuse ajal külge kruttima. Missugune kraam sealt läbikäiduna välja tuleks, on hetkel teadmata. Aga proovin ära ja annan teada millalgi.
Teoorias ei tohiks jah miskit tagasi lennata aga kui juhtub terad veidi nürimad ja oksal mingi selline tugevam koht ning tera kohe ei lõika oksa siis tõukab ta oksa tagasi, pika kaika puhul pole see märgatav aga viimane jupp suhteliselt kerge ja tera annab talle paraja müksu, et kolust tagasi välja lennata. Hake väga ilus ja ühtlane, selle saaks juba ventilaatoriga suuremasse hoidlasse või salve hoiule puhuda
(25-08-2016, 08:06 AM)amatöör1 Kirjutas: [ -> ]Teoorias ei tohiks jah miskit tagasi lennata aga kui juhtub terad veidi nürimad ja oksal mingi selline tugevam koht ning tera kohe ei lõika oksa siis tõukab ta oksa tagasi, pika kaika puhul pole see märgatav aga viimane jupp suhteliselt kerge ja tera annab talle paraja müksu, et kolust tagasi välja lennata. Hake väga ilus ja ühtlane, selle saaks juba ventilaatoriga suuremasse hoidlasse või salve hoiule puhuda
Lendab küll ja veel.olen ise saanud vastav molu nii,etsilmas soon lõhkes
Eks ta ikka põrka mõnikord tagasi. Lihtne nipp, mille oma lühikese kasutuskogemuse juures avastasi, seisneb passimises kolu kõrval, mitte silmnäoga sinna sissevahtimises ja samal ajal tabamuse ootamist. Täitsa ilusti toimib. Mulle teeb rohkem muret tekkiv müra, kuna ümberringi on ikkagi elurajoon ja kärin üsna kõva. Nii kõva, et naaber jooksis eila vaatama, et mis jama nüüd käib.
Lahenduseks ehk paar varianti on-kas proovida midagi seal ära heliisoleerida, tundub võimalik ja valida tööaega vastavalt võimalusele, või kolida kogu äriga maale sõbra juurde ja jääda korra kuus ainult käruvedamisega tegelema.
Päris hommikul oleks nagu imelik pläristama hakata, ehk siis jääb järgi variant 10-12. Siis jalutavad juba mööda noored emad, magavad või uinutatavad lapsed järelkärus, jälle ei oleks nagu viisakas beebidele püsivaid psüühikahäireid põhjustada, ehk siis u.15-18 saaks midagi teha. A võibolla mõtlen üle jälle
Tegin väikese proovi sisendmaterjali osas.
Vaatasin ise liikuvad pildid ka üle ja selgus, et tehniliste viperutse tõttu jäänud välja suurematest liistakatest tehtu, mis tegelikult üsna hea tuli.
1.prussijuppidest tehtu
2.jämedamatest staabelliistakutest saadu
3.kevadel maha võetud poolkuivanud saarepuu saadused
4-5. vesivõsud ja õhemad liistakad, päriselus sellist puru ei kasutaks ise. ja millegipärast on mul just sedasorti materjali maa ja ilm kogunenud. õnneks on aju iöösel iseseisvalt veidi arvutusi teinud ja juba peaks mingi mõte paigas olema, kuidas liistakatest viisakas tulem saada. kui midagi valmis nokitsen, siis kindlasti kajastan.
(26-08-2016, 08:23 AM)alfredo Kirjutas: [ -> ]Päris hommikul oleks nagu imelik pläristama hakata, ehk siis jääb järgi variant 10-12. Siis jalutavad juba mööda noored emad, magavad või uinutatavad lapsed järelkärus, jälle ei oleks nagu viisakas beebidele püsivaid psüühikahäireid põhjustada, ehk siis u.15-18 saaks midagi teha. A võibolla mõtlen üle jälle
Ei mõtle üle! Hea on vahel tõdeda, et vohava pohuismi keskel on säilinud veel mõned, kes teistest hoolivad. Plusspunkt ja virtuaalne õlu minu poolt! [
attachment=59270]
Tsitaat:Mulle teeb rohkem muret tekkiv müra, kuna ümberringi on ikkagi elurajoon ja kärin üsna kõva. Nii kõva, et naaber jooksis eila vaatama, et mis jama nüüd käib.
Proovi üks puhvaika selle ruupori ümber mässida. Kui see teeb heliefektid talutavaks, siis mõtled miskit viisakamat sinna. See puhvaika võib tunduvalt vähendada helitugevust. Plekid resoneerivad.
Tänud toetava tagasiside eest ksf.Basiliole. Too virtuaalne õlu maitses üsna mahedalt.
See ruupor ongi enamuse kärina-mürina allikas kindlasti, lõhkuja osast tuleb ainult natuke kolinat-kahnat. Korra mõtlesi isegi, et tõmban ruubori ja ketta katte pigimatiga üle, sest puhvaikat majapidamises kahjuks pole. Midagi kindlasti tegema peab. Eks proovime siis oma tagasihoidlike võimete piires miskit lihtsakoelisemat välja nuputada.
Kindlasti aitaks isegi diagonaalide sissepressimine nagu kandilistele venditorudele tehakse, järgmine on massi suurendamine, mingi ballast punktida kõigi kolu nelja külje keskele prooviks. Sellised kiired mõtted.
Kummipuksid õiges kohas võivad imet teha. Ise kirun et puulõhkujat ehitades ei olnud mahti mootori, võlli ja pumba ning tala vahele pukse vahele aretada. Nüüd annab masina kere kõik vibratsioonid oma suure pinnaga õhule edasi ja lärmi üksjagu.
See jublakas kaalub tegelikult üsna palju, lihtsalt asi selles, et ta ongi ju kõige ehtsam ruupor, mis lõikamisel tekkiva müra kordades võimendab(vt.grammofon, reproduktor jne) ja ega ta jäigalt kinni polegi, lihtsalt istub oma pesas ja kõik.
Lihtsam vist proovida natuke ruberoidi sinna peale kleepida ja siis sisselaskeava ette paksust kummist kate, ribadega või kuidagi nii, et midagi sinna sisse toppida saaks, aga heli katkestaks.
Tee ruupor vineerist ja mitte jäigalt ühendatud seadmega. Saad vaikuse ning noorte emade tähelepanu.
Eks ta ole jah, lähen vast lihtsama vastapanu teed ja proovin kõige muu kõrval ka hekseldi korpuse ära vaigistada-pigimatt+vill. Katsetuste käigus kõrvaklappe sättides sai aimu, et sealtki tuleb korralik klobin lisaks plärinale mis ruuporist.
Noorte emade kõrgendatud tähelepanu oleks muidugi tore, aga võib ka koduseid probleeme tekitada. Kui nad lihtsalt aia tagant vaatavad, pole vist väga hullu, seletab prouale ära, et näe tehnikahuvilised ilmselt. Aga kui siis oma oksi tooma hakatakse ja seejuures malbelt ripsmeid volksutatakse.....olen vist üsna käbedalt koos oma seadeldisega aia taga istumas, sügisvihmadest läbivettinud vammused selgas, tulevik teadmata.
Paar aastat tagasi tegi tuttav ka sellise hakkuri aga temal oli see sissesööte kolu tehtud tollisest lauast. Kolu oli kinnitatud mingi paksu kummi plaadiga purusti külge. Siis ei pööranud sellele mürale niiväga tähelepanu kuna töötamine oli inimestest kaugel ja ainul karu võis tulla ja käpaga vastu kukalt anda. Kuid nüüd mõelda siis see masin töötas suhteliselt vaikselt.
Tahaks aga esitada paar küsimust hakke kolu kohta, vaatan siin, et kõik murravad pead kuidas hake teole peale valguks ja viimase raasu haket sealt kätte saada. Kas peab siis sealt põhja pealt kõik kätte saama? Igasugused kobestid seal veel sees, kas poleks lihtsam kolu ise oma põhja suhtes natuke pööratavaks teha ja seega tagada hakke kobestus?
Tegin päris ehtsa kodumaise, peaaegu kuiva hakkega väikeseid katsetusi ja võiksin eelnevalt väljaöeldut veidi revideerida. Nimelt paistab, et korralik hake ei tekita võlvi ja valgub ise üsna viisaklt peale, kuna tükid on suured ja rasked(suhteliselt) võrreldes seapuruga, mida väikese oksapurustajaga kevadel tegin. Vähemalt minu põlve peal kokku keeratud põleti sõi ämbritäie ilma igasugu nõidumiseta ära ja küsis juurde. Kui seal sees on mingid pikemad oksatükid ja kiud, siis võib jah jama tulla, aga sellist mõistlikku materjali pani heameelselt lipsu taha.
Sai nädalavahetusel veidi oma seda poolrebjaki nokitsetud ja mõned toikad ära hakitud. Ega suurem asi pole selline kohev oksarisu mis ei tahaisegi eelpõleti kolus allapoole libiseda peab mõne jämedama halu vahele viskama nii rakuseks. Erilist jämedat materjali kah läbi ei võta, toores valge lepp nii 5 cm kuiva puhul jääb juba jänni. Mootor 5 kw ja pöördeid 1500, rihmaseibidega ca 3x maha võetud. Peaks midagi kobedamat aretama mille saaks T 25 jõuvõtuvõllit käima ajada. Ei viitsi seda võsa mitu korda ühest kohast teise tõsta tahaks saada nii, et sõidan kraavipervele, saen selle võsa maha ja kohe hakkurisse, peene hakke puhul tekib kohe peavalu selle kuivatamise suhtes, jämedam toode tuivab kotis või hunnikus viisakalt ära. Seega sellise ketastüüpi hakkuri ehitus jääb ära. Rebjaki tüüpi hakkur teeb lepa ladva peentest okstest paraja harakapesa - maailm hunnik õhulist kraami aga tolku vähe, ebaloogiline on neid oksi ära ka laasida. Vaatasin neid tigu tüüpi ehitisi, järas üsna jämedat materjali koos peenete okstega, purustatu oli selline jämedam ja ühtlane mant mis kuivab kotis või kõrges kuhilas vist päris hästi läbi. Selle purusti teo valmistamine kodus ei taha vist õnnestuda, hilisem teo teritus ja regullimine ka paras peavalu. Seega ongi mõistus otsas millises suunas edasi vaadata