automoto.ee foorumid

register.evkl.ee 

Parimate vanade sõidukite erilise numbrimärgiga eristamise tava on peaaegu sama pikk nagu Eesti klubiline vanatehnikategevus.

Vanatehnikaliikumise alguseks Eestis oli 24.07.1966, kui Tartumaal Mäksas toimunud autojuhtide päeval korraldati vanade autode paraad. Ametliku klubi algatus sündis 4.10.1975, kui Tallinnas kogunes 94 vanatehnikasõpra ning otsustati luua klubi. Ühingu Autom all tegutsev vanatehnikaklubi UNIC asutamiskoosolek toimus 31.01.1976 Tallinna Ajakirjandusmajas ning osales 254 huvilist.

1980. aastal korraldati Moskva Olümpiamängude purjeregati avatseremoonia raames vanasõidukite paraad Tallinnas. Osavõtjaid oli üle terve toonase Nõukogude Liidu. Just selle paraadi ajaks jagati välja esimesed vanasõidukite numbrimärgid – paksul raudplaadil oli emailitud tekst Unic ning registreerimismärk – A-000 või M-000. A-tähisega numbreid jagati autodele (ka bussidele ja veoautodele) ning M-tähisega mootorratastele (aga ka jalgratastele ja hobusõidukitele). Tegemist ei olnud riikliku registreerimismärgiga, kuid toonane Riiklik Autoinspektsioon (RAI) aktsepteeris neid täiendava numbrimärgina tavaliikluses ning kokkutulekutel osaledes.

Aastatel 1980 kuni 1987 anti klubi Unic esimehe Valeri Kirsi käskkirjaga välja 61 A-seeria numbrimärki ning 44 M-seeria numbrimärki.

[attachment=92328]

Järgmine eriliste numbrimärkide ajajärk kestis aastatel 1995 kuni 1998, kui riikliku registreerimismärgi riigilõiv oli samasugune nii tavanumbritele kui eritellimusel registreerimismärkidele. Lõuna-Eestis tegutseva klubi LEVATEK eestvedamisel lepiti Riikliku Autoregistrikeskusega (ARK) kokku, et numbrikombinatsiooni UNIC 000 väljastatakse ainult klubi LEVATEK loal. Kokku oli lepitud et sõiduk peab olema valmistatud enne 1945. aastat, kuid sellest põhimõttest ei peetud alati kinni. Teadaolevalt andis klubi LEVATEK loa ühtekokku 56 sellise numbrimärgi väljastamiseks (neist 10 jäid välja võtmata). Selle praktika lõpetas uus riigilõivuseadus, mis nõudis eritellimusel numbrimärkide eest mitmekordset riigilõivu. Mingeid eriõiguseid selline numbrimärk ei andnud.

[attachment=92327]

Järgmise verstaposti au kuulub klubi Unic liikmetele, kes võitlesid välja "unikaalse sõiduki registreerimismärgi". See ei olnud mõeldud ainult vanadele sõidukitele, vaid pidi katma laiemalt hobisõidukeid. "Unikaalse sõiduki registreerimismärgi" väljastamiseks ei olnud kehtestatud täpseid kriteeriume ja korda - selle oleks võinud väljastada sõltumata vanusepiirangust ka uutele sõidukitele, kui nad on erakordsed. Numbrimärgi andmise aluseks oli kolme eksperdi poolt allkirjastatud sertifikaat, mis sisaldas hinnangut ka sõiduki originaalsusele.

Aastatel 2001 kuni 2006 väljastati unikaalse sõiduki sertifikaat ja numbrimärk A-0000 või M-000 (või K-000) kokku 26 sõidukile – 13 autole ja 13 mootorrattale. Eriõiguseid numbrimärgiga ei kaasnenud, noorimal numbri saanud sõidukil oli vanust 27 aastat.

[attachment=92330][attachment=92429]

Tänaseni kehtivale vanasõidukite numbrimärkide regulatsioonile pani aluse Eesti Vanatehnika Klubide Liidu töö - liikmesklubide esindajate ning ekspertide koostöös esitati riigile ettepanekud seaduste muutmiseks ning loodi täpne kord ja reeglistik vanasõidukite hindamiseks. Vanasõiduki mõiste kirjutati esimest korda õigusaktidesse 29.10.2006. Esimene vanasõiduki akt väljastati 26.06.2007 ning sellest ajast on vanasõidukite arv kasvanud igal aastal mitmekümne sõiduki võrra. Vanasõiduki omanikule on boonuseks korralise ülevaatuse kehtivus 4 aastat. Vanasõidukil ei ole sundkindlustust aja eest, kui seda ei kasutata (teeliikluses peab loomulikult kindlustus kehtima). Vanasõiduki akt kehtib 12 aastat.

[attachment=92329]

Eesti Vanatehnika Klubide Liit kutsub uudistama Eesti vanasõidukeid nii lehele register.evkl.ee kui vanatehnikaüritustele. Oodatud on uued pildid (sealhulgas pildid vanadest aegadest) vanasõidukitest aga ka muu tagasiside vanasõidukite teemal. Eesti Vanatehnika Klubide Liit tänab vabatahtlikke, kes on panustanud oma energiat ja aega, et populariseerida vanatehnikat ja võimaldada inimestel uudistada meie tehnikaajalugu.

Jõudumööda hakkame registrisse jõudnud "uusi" sõidukeid ka siin teemas esitlema. 28.03.2022 seisuga on ligi 15 aasta jooksul saanud vanasõidukina tunnustamise 837 erinevat sõidukit. Mõni on jõudnud juba saada ka korduva hindamise, kuna 12 aastat esimesest hindamisest on möödunud. 

Eesti Vanatehnika Klubide Liitu kuulub 12 vanatehnikaklubi, mis koondab ligi 500 vanatehnikaharrastajat. EVKL juhatusse kuuluvad Tõnu Piibur, Tiit Talts ja Üllar Suvemaa. Vanasõidukite registri tehnilise lahenduse loojaks on Andres Tsengov

(28-03-2022, 16:42 PM)indreksirk Kirjutas: [ -> ]Järgmise verstaposti au kuulub klubi Unic liikmetele, kes võitlesid välja "unikaalse sõiduki registreerimismärgi". See ei olnud mõeldud ainult vanadele sõidukitele, vaid pidi katma laiemalt hobisõidukeid. "Unikaalse sõiduki registreerimismärgi" väljastamiseks ei olnud kehtestatud täpseid kriteeriume ja korda - selle oleks võinud väljastada sõltumata vanusepiirangust ka uutele sõidukitele, kui nad on erakordsed. Numbrimärgi andmise aluseks oli kolme eksperdi poolt allkirjastatud sertifikaat, mis sisaldas hinnangut ka sõiduki originaalsusele.

Päris nii ei olnud. Ka see esimene versioon "Mustast Numbrist" on Klubide Liidu ühine sünnitis. Sellega saime ühelepoole Türil radiomuuseumis. Lihtsalt oli 20 aastat tagasi Unicu poolne aktiivsus kõrgem, lisaks Juhatusele osalesime me seal hoopis kooseisus Heikki Perli, Mati Kits, Kaspar Noor ja mina. Ja läksime Liivalt diisliga  Perlil oli Pravda ja kiluleib kaasas, meil sulaselge valge viin. "Eriloaga" ehk konduktori teadmisel võisime ülima viisakusega vana aega meenutada... Ehk seesama seltskond, kellega me aastal 2000 Sajandisõidul sellise seltsingu asutamise ja koostöö allkirjastasime, nendega koos me seda ka ajasime. Aga jah, idee tuli küll "meie" käest ja sel ajal olid need "meied" ka Piibur, Teearu jne.  Levatek oli natuke "häiritud", kuna neil oli erinumber olemas ja peale Tartu Bussipargi faksi muid adekvaatseid suhtluskanaleid ka polnud, kirjatuvi oli ka...  Siis me selgitasime juriidilist vahet. Perlit ja Kitse ikka kuulati  Hetkel kehtiva süsteemini oli vaja ju ka jõuda, just Riigi poolt arusaamaga, milleks ja kellele seda vaja on! Et ei ole "suvalised vanad käulad maksudest kõrvalehoidmiseks". Kõik need aastad on ju ka automaks meil kõigil kirvena peakohal rippunud...

Tänan täpsustuste eest. Kuna sel perioodil olin ise kõrvaltvaataja, siis see ajalooline ülevaade on tehtud distantsilt. Tolle aja sündmustes ise osalenud teised inimesed ei ole siiani sellist käsitlust kahtluse alla seadnud. Olen seda ülevaadet lihvinud ja esitanud aastaid. 

Kronoloogiliselt sündmusi järjekorda pannes algas klubide vaheline koostöö Eesti Vanatehnika Klubide Liiduks formeeruma 1999. aastal ning esimene ühine saavutus oli Vanasõidukite Sajandisõidu korraldamine 21. kuni 25. juuni 2000. Tol ajal olid Eesti vanatehnikaliikumise hooandjad eelkõige klubid Unic, Unic-Moto, Pärnumaa Vanatehnika Klubi (tol ajal nimega Klubi Unic Pärnu sektsioon, mis oli siiski täiesti iseseisev klubi) ja Lõuna-Eesti klubi LEVATEK. EVKL sünnipäevaks loetakse 23.06.2000, kui Avinurmes veoauto kastis ühise tegutsemise leping allkirjastati. See vormistati seltsingulepinguks 01.12.2002 ning päris MTÜ asutamisleping allkirjastati 17.09.2014. 

Unikaalse sõiduki registreerimismärk muutus legaalseks 27.04.2001 Riikliku Autoregistrikeskuse direktori poolt kehtestatud Registreerimismärkide standardiga nr EVS 597:2001. EVKL koostöövorm oli selleks ajaks juba elujõuline ning sajandisõidu korraldamisest saadud positiivne emotsioon andis jõudu edasiseks. LEVATEK-i oma numbrimärk oleks võinud ka saada elujõuliseks, kuid tänases vaates sai valitud õige tee, et eriseeria asemel päris eristatav numbrimärk sai välja võideldud. Muuhulgas andis see võimaluse sellesse süsteemi kaasa tõmmata ka mootorrattad, kelle jaoks UNIC-seeria oleks jäänud liiga kohmakaks. 

Tänan Priit Veskit selle paranduse eest. EVKL on tegutsenud algusest peale põhimõttel, et teeme koos ja ärme püüa ennast üksikindiviidina üle tähtsustada. Eks püüame tulevikus seda ajaloolist seika lahti kirjutada teistmoodi. See oli aeg, kui tuli härjal sarvist haarata ja asjad ära teha. Koos räägiti, kuid lahingusse läksid ikkagi vägagi selgelt oma nimega võitlejad. Tagasivaatena paistabki see sellisena, et teiste heakskiidul võitlesid just Unic klubi liikmed numbrimärgi legaliseerimise välja. Lisaks eelpoolnimetatud klubi Unic liikmetele tooksin kindlasti esile ka Enno Poldre panuse, kes ARK süsteemiga kõige lähemalt oli seotud. Unic-Moto poolelt lisaksin Tõnu Piiburi ja Urmas Teearu kõrvale ka Märt Karu osaluse. Sootuks mainimata on jäänud aga Pärnumaa Vanatehnika Klubi juhi Tiit Taltsi panus ning LEVATEK-i poolt kindlasti Heino Jaanus. Seitsmest klubist koosnenud EVKL tegemistesse andsid panuse ka klubid Mobiil (juht Tiit Talts), Retrom (juht Valdu Välimäe) ja Virumaa Unic (juht Vello Vilu). 

Meie vanatehnikaliikumine on mõnusalt meeskondlik tegevus, kus ei ole jõulisi juhifiguure, kuid omad arvamusliidrid ja protsesside vedajad on siiski olnud. Loodetavasti said tolleaegsed aktiivsed osalejad nüüd ausalt ära nimetatud.

Kusjuures pean veel Indrekule lisama taustsüsteemina selle, et Eesti ja eriti vanatehnikaalane IT oli sajandivahetuse kandis veel peaaegu olematu! Tqhq tuli ezboardis üles 2000 aga AutoMoto veel hiljem. Kogu töö käiski telefonidega, siis veel ka suures osas lauatelefonidega, faksidega, postiteenudega jne. See on hea et Sa Enno Poldre sisse tõid, sest läbi Tema tuli see KÕIGE otsesem info ARKist, et "mida Riik mõtleb."  Sina olid siis veel Poltsei ridades ja ma mäletan, et Sinu nägemust Politsei poolelt võtsime ka arvesse. Just "ohtude" poolt. Kas Mati või Kaspar käis Valdekus rääkimas. Eks me olime ju siis ka üle 20 aasta nooremad, tervised olid veel korras (Enno) jne. See, et tekkis too esimene "Musta Numbri" standard ja ARK hakkas mingi suhteliselt suvalise Äriseadustiku põhise "loomingulise" seltskonna poolt väljastatud sertifikaati ka arvestama - see oli isegi aastal 2001 IME! See oli üks harvasid kohti, kus saab tõdeda - "Jah,sellist riiki me tahtsimegi!" Just sellist, kes USALDAB. Enno "lubas" ARKis et me "jama ei korralda" ja see mõttelaad on jäänud õnneks siiani Musta Numbriga kaasas käima. Jah, ta võib olla kohati liiga arutu tähenärimine aga nii sai seal Türil kokku lepitud ja nii see ka jääb. Aga kõik hindamiskriteeriumid, tabelid, kirjeldused jne tul iikkagi ka valmis mõelda, kokku leppida, valmis teha, kujundada, ette näidata, Riigi ees kaitsta - 2000/2001 oli see päris tõsine ettevõtmine just arvutustehnilise ja IT-suhtluse poolelt.

Mis põhjusel oli vaja 4-kohaliste numbrite A0000 väljaandmine vahetada kolmekohalise vastu A000?
Vähemalt teksti järgi paistab, et see toimus just selles järjestuses. Täpset kronoloogiat ja arvusid just selles lõigus ei ole.

Kui see kolmekohaline A000 regulaarseeria nüüd kohevarsti täis saab, kas siis väljastatakse edasi neljakohalisi? Või tuleb kolmekohalisele mõni muu täht - kui lühendamise põhjus varasemalt oligi füüsiline lühendamine.
Ja sellega haakuvalt veel üks küsimus - mille alusel toimub veidi erilisemate mustade numbrite väljastamine ala S500, Z968, A888, A999. Kas lihtsalt omaniku soovi või eritasu alusel?

(30-03-2022, 08:02 AM)TeeTL Kirjutas: [ -> ]Mis põhjusel oli vaja 4-kohaliste numbrite A0000 väljaandmine vahetada kolmekohalise vastu A000?
Vähemalt teksti järgi paistab, et see toimus just selles järjestuses. Täpset kronoloogiat ja arvusid just selles lõigus ei ole.

Kui see kolmekohaline A000 regulaarseeria nüüd kohevarsti täis saab, kas siis väljastatakse edasi neljakohalisi? Või tuleb kolmekohalisele mõni muu täht - kui lühendamise põhjus varasemalt oligi füüsiline lühendamine.
Ja sellega haakuvalt veel üks küsimus - mille alusel toimub veidi erilisemate mustade numbrite väljastamine ala S500, Z968, A888, A999. Kas lihtsalt omaniku soovi või eritasu alusel?

Eesti Vanatehnika Klubide Liit on alates 2017. aastast andnud välja ajakirja Vanad Veljed, milles üks läbivaid teemasid igas numbris on ka vanasõidukite tunnustamise minevik, olevik ja tulevik. Ajakirja saab klubide kaudu soetada ka paberil, kuid vanemad numbrid on kättesaadavad ka issuu.com/evkl kaudu veebiversioonina. 

Vastuse esimesele küsimusele leiab Vanade Velgede 2017. aasta numbrist (lk 12). 

Aga, et mitte liiga ülbe näida, siis vastused ka siin: 
1. Autodel on numbrimärkide kohad ja suurus väga erinevad. NL ajal oli pikka aega ees ja taga lausa erinev formaat. Vanasõiduki autole ettenähtud number (tüüp A9) on nn Euroopa kõrgusega ning Ameerika laiusega seetõttu, et ta sobiks igale sõidukile märki painutamata või lõikamata. Parem olgu märk liiga väike kui liiga suur. Selline suurus on ka austusavaldus EW kuni 1940 väljastatud registreerimismärkidele. Eurotähise eemaldamise taotlus oli tingitud sellest, et hoida ajastutruudust. Isegi tänasest arvutades on veel 17 aastat selleni, kui Eesti on olnud 35 aastat EL liige. Välismaale sõites tuleb sõidukile kinnitada EST-tähis vastavalt rahvusvahelistele konventsioonidele.
2. Autode registreerimismärkidega on jõutud ületada 400 piir, seega jagub A-seeriat veel ca 10-ks aastaks. Kui saab otsa ning korduvkasutusest midagi ei ole peale tulnud, siis võetakse järgmine täht. EW ajal tähistas A Tallinnat, B aga Tartu linna. 
3. Üksikkorras valmistatava registreerimismärgi riigilõiv on 470 eurot - selle raha eest saab omanik ise liiklusregistris esitada taotluse ning valida ühest tähest ja kolmest numbrist koosneva numbrikombinatsiooni. Kusjuures osa sümboleid ei ole registreerimismärgi väiksuse tõttu lubatud, näiteks Mercedes-Benz omanikud ei saa tellida W-seeriat. W-täht on keelatud lisaks autode A9 tüübile ka mootorrataste B2 tüübile. Autodel ei ole lubatud kasutada M-tähte. Eritellimuse ehk vormis TEET 1 registreerimismärke vanasõidukile tellida ei saa. Seda ei ole ma ise välja mõelnud - allikas on MKM määrus

24.03.2022 väljastati akt nr 882 sõidukile VAZ 2101, 1980, registreerimismärk A469
[attachment=92432]

Vanasõidukite registri loonud Andres on loonud otseteavituse automoto foorumiga. Kui vanasõidukiks tunnustamise akt muutub avalikuks, siis saadetakse automaatne teavitus ka automoto foorumisse. Avalikuks muutub vanasõidukiks tunnustamise akt siis, kui sõiduk registreeritakse liiklusregistris (ehk kui sellele väljastatakse nö must number). Kui omanik ei ole liiklusregistrisse pöördunud, siis akti selle väljastamisest 1 kuu möödumisel. Head tutvumist vanasõidukite registri uudistega ning julgustan tegema kaastööd vanasõidukitest piltide saatmisel. Nii saab ajalugu paremini talletatud. Kriitika ja ettepanekud alati oodatud.

30.03.2022 väljastati akt nr 883 sõidukile Volkswagen 1200, 1952, registreerimismärk A452
[attachment=92448]

24.03.2022 väljastati akt nr 881 sõidukile Jawa 350/360/0, 1971, registreerimismärk M325
[attachment=92496]

05.04.2022 väljastati akt nr 884 sõidukile Pontiac Firebird Trans Am, 1979, registreerimismärk I979
[attachment=92601]

Edu ja jõudu Andresele registri edasiarendamisel! Kolm aastat tagasi olin ka selle registri loomise alguse juures ja mäletan, kui raske oli algul infot ja fotosid leida.

26.04.2022 väljastati akt nr 887 sõidukile VAZ 2121, 1978, registreerimismärk A480
[attachment=92821]

01.05.2022 väljastati akt nr 890 sõidukile VAZ 2103, 1976, registreerimismärk A481
[attachment=92829]

29.04.2022 väljastati akt nr 889 sõidukile GAZ 21R, 1965, registreerimismärk A442
[attachment=92834]

01.05.2022 väljastati akt nr 892 sõidukile ZAZ 965A, 1968, registreerimismärk A423
[attachment=92837]

05.05.2022 väljastati akt nr 893 sõidukile Steyr 120 Super, 1935, registreerimismärk A474
[attachment=92926]

10.05.2022 väljastati akt nr 894 sõidukile Jawa 634-7-00, 1982, registreerimismärk M321
[attachment=92984]

18.05.2022 väljastati akt nr 899 sõidukile Ferrari 365GT, 1968, registreerimismärk A482
[attachment=92994]

10.05.2022 väljastati akt nr 895 sõidukile Mercedes-Benz 220D, 1973, registreerimismärk A445
[attachment=92995]