Tegin uue teema, et mitte risustada teisi teemasid selle masinaga seotud postitustega.
Kuna see juhtus mõnda aega tagasi, siis tuleb siia ports postitusi enne, kui jõuame tänapäeva. Eeltoodud põhjustel pole mõtet ka teemasse esialgu postitada/kommenteerida.
2022a. 7. juunil kell 11:54 sain pool-juhuslikult pealkirjas mainitud kahveltõstuki omanikuks.
LJUNGBYTRUCK LT 12 - 761 1VB
Väljalaskeaasta 1974
Töötunnid 2306, tunnilugeja on loomulikult töö lõpetanud teadmata hulk tunde tagasi.
Mootor: Vabalthingav Volvo Penta D70B
rida 6, diisel
maht 6,7 liitrit
Tänase seisuga on murekohtadeks:
Suitsev mootor - koormuse all suitseb, suits on hele, sinise varjundiga. Mure tundub, et lahenes peale õhufiltri vahetust.
Käigukasti hooldus - vaja välja selgitada, kuidas õli vahetada ja mis õli seal käib.
Kopa kallutuse ja hammustamise funktsioonid on aeglased, kuskil on justkui piirajad vahel. Kahtlustan, et keset masti, voolikute ühenduskohtades.
Käsipidurit ei ole
Üks masti kallutuse sõrmedest ei võta määret sisse.
Roolihüdraulikas lekked, silindrid vajavad remonti.
Kahveltõstuki kohta ei olnud teada midagi, peale selle, mis oksjonipiltidel näha oli - jäme puksiirtross küljes, rehvid räbalad, töökorrasoleku küsimuse kohta öeldi lihtsalt EI ilma ühegi lisainfota, mis on katki.
Tehtud-mõeldud - ostsin ära ja jäin ootama Eestisse transporti.
Umbes kuu aega hiljem jõudis masin kohale ja esialgu sai ta pargitud u. 200 meetrit Kuusakoski väravast.
Põhjus väga lihtne - kui masina seisukord ei oleks olnud taastatav, siis oleks masin läinud sirgelt koski.
Kui masinat Kuusakoski kõrval esimest korda oma silmaga nägin, siis oli esmamulje, et läks veidi lappama - nii suurt õuenarri ei oleks küll vaja läinud.
Uurisin siis seda masinat igast küljest, otsisin taga sidurit, käigukangi ja küsisin ka siit foorumist nõu, kuidas selline elukas üldse liikuma peaks.
Vedasin kohale ka paar 200ah akut, ühendasin need jadamisi ning lasin pikkade akujuhtmetega kõrvalepargitud kaubikus olevatest akudest särtsud masinale peale.
Mõni lamp süttis armatuuris, mõni mitte. Signaal töötas, teine vajutatav nupp ei teinud midagi. Ega seal kirja "starter" ka ju loomulikult ei olnud.
Teadmata, kuidas käivitada, otsustasin uurida kas mootor üldse ringi käib.
Haarasin juhtmejupi näppu ronisin starteri juurde. Üritasin siis lasta tõmbereleele ainult hetkeks särtsu peale, et näha, kas mootori ringi tõmbab.
Nii kui tõmberelee kontakti puutusin, läks masin poolest pöördest käima. Ei jõudnud isegi juhet ära tõmmata.
Kuna tol hetkel oli ikka veel teadmata, kuidas käivad käigud-sidurid-pidurid, läks korra **** vedelaks, kuna tõstuk oli jätkuvalt läbi kahe jämeda nabanööri ühendatud kõrvaloleva kaubiku pardal olevate akude külge.
Järgmiseks päevaks said äralaetud ka tõstukiga kaasasolnud akud ja siinsete foorumlaste abiga tuvastatud, et masinal on automaatkast kolm käiku edasi ja kolm tagasi.
Käigud ei tahtnud küll lülituda aga katsetuste käigus selgus vähemalt starterinupu mittetöötamise põhjus - käigukang (pildil) pidi olema vabakäigu asendis.
Pidureid ei olnud ikka veel, kuid korralikult talda andes selgus, et masin siiski liigub. Ühes suunas aga siiski liigub. Sai siis tehtud üks kiiruskatse ka tõstukiga, millest on vist ksf. Nastikul olemas ka üks videoklipp. Pidurina sai kasutatud vastu maad lastud tõstuki käppasid.
Kuna selle katsetuse käigus oleks tõstuk peaaegu ümber läinud ja pärast pidin porilaua peal olnud akusid kokku korjama, siis tekkis tõsine tahtmine ka pidurid korda teha, mis tol hetkel tundusid jäävat õhurõhu puudumise taha.
Süüdlaseks osutus õhupaagile paigaldatud isane kiirühendus, mis oma olemuselt ei saagi õhku kinni pidada.
Hoolimata paljudest teistest leketest hakkas õhurõhku veidi tekkima, mille järel omandas käiguvalits võime taas käike valida. Edasi ja tagasi.
Samas pidureid ikka ei olnud aga siis oli juba sellest savi kah - masin, mis käivitub, liigub edasi-tagasi, tõstab, ei lähe teps mitte koski.
Võtsin kardaani alt ja puksiir toimetas masina Põhja-Tallinnasse (pildil).
Aeg oli siis 21. Juuli 2022
Pidurite puudulikkuse põhjuseks oli üks lahtiühendatud pneumosilinder. Tekkis küsimus, et miks ainult üks penumosilinder oli lahti?
Hakkasin asja uurima, kuid eelnevalt pidin hankima kordistiga veljevõtme. Ei aidanud 1000Nm makita mutrikeeraja ega oma saja kiloga kahemeetrise saba otsas kõõlumine.
Põhjuseks paistis olevat ühe klotsi juures ärakulunud või mingil muul moel kannatada saanud rullid, mis eksentriku peal peaksid jooksma. Ilmselt seetõttu ei olnud sellel poolel mingit pidurit ja seetõttu ei pidanud silindrit lahti võtma. Andku nüüd veokamehed andeks, kui ma midagi valesti nimetasin.
Igatahes ei paistnud seal midagi sellist, mida ilma varuosadeta oleks saanud parandada. Keerasin pidurit rohkem peale, lõin määret täis kõik niplid, mis pidurivõllide juures leidsin ja kokku ta läks.
Pidurite remondi käigus selgus ka vajadus käia üle rattapoltide-mutrite keermed, mis olid mõõdus 7/18-14 UNF. Enamus keermeid olid pihta saanud, eriti seetõttu, et paljud rattamutrid olid puudu.
Amazonist sain keermepuuri ja lõikuri ning Fixuse e-poest (!????!) tellisin 11 uut mutrit hinnaga 2.30 tk.
Rattamutrid tulid kordistiga lähti hästi peale ühe, mis otsustas koos poldiga otsast murduda. Pole väga viga, kuna 9 polti jäi veel alles.
Igatahes see kordistiga võti on ikka hea riist küll. Nüüd, kui rattamutrite-poltide keermed on remonditud ja määritud, pole seda muidugi enam vaja läinud - nagu vana russi omanik saan taguda vastu rindu, et kuni 33 keeran näpuga.
Enamvähem siit alates selgus, et selle masina puhul on kõik poldid-keermed tollmõõdus.
Peale Hüdroskandi külastamist sai hangitud mõned uued voolikud asendamaks katkisi ja kulunud voolikuid, mis üle masti jooksid. Peale seda said mastil külgnihutus ja parema käpa kõrguse reguleerimise funktsioonid tööle.
Selgus ka, et masti otsas olev rull, millel voolikud jooksevad, jooksis viltu. Lahtivõtmisel selgus, et ühel küljel oli laager juba väga ammu ribadeks. Läksid uued kinnised laagrid asemele ning peale seda jooksis rull sirgelt, voolikud ei jooksnud enam ühele küljele kokku ega rullilt maha.
Nende piduritega on nüüd nii, et neid väga kõvasti vajutada ei maksa. Jälg kurika peal näitab, et rullikud on jõudnud juba sileda osa peale kus tõus puudub. Võib pööra üle visata. Siis ei aita muu kui jälle ratas ja trummel maha.
Seda et vanasti pandi paari või isegi kolme mõõtu rulle sinna klotsi otsale. Olid küll veidi teise ehitusega klotsiotsad. Siin tundub rull telje peal olema, ega muidu splinti poleks. Eks see fikseerib telje. Puhas jälg pöörikul näitab jah, et pöörik varsti risti võib minna. Saaks suuremaid rulle kasutada, peaks veel mõnda aega.
Tundub, et need rullid on pesas suure loksuga, kas nende võll on ära kulunud? Panin pildi ikaruse piduriklotsi otsast ja rullist
Kuna see massin on koostatud peamiselt Volvo juppidest, siis ei ole tõenäoliselt probleem ka pidrunitele varuosade leidmisel. Samas olen üsna kindel, et minu kasutuse puhul pole seda pidrunite remonti vaja veel aastaid ette võtta.
Kõikvõimalikke pneumoteemasid taga ajades ja lekkeid likvideerides selgus, et õhkpidurite piirituse paak oli tühi ning kõige rohkem lekkis kangiga õhuklapp, mis kõrval olevatest kirjadest hoolimata oli vist kasutusel käsipidurina. Kang ise muidugi suurest kasutusest ammu murdunud.
Õnneks oli hüpdroskandis võtta muhv, mida otse voolikutele vahele ühendada ja pidurid hakkasidki normaalselt toimima. Pildil siis see samane klapp, kõrval originaalkirjadega silt. Kui kellelgi on ideid, kuskohast sellist klappi saada, andke märku.
Õhupaagi küljes olnud isasesse kiirliitesse ühendasin üleliigse õhuvooliku, teise otsa vedasin kabiini ning sinna ühendasin ühe vana rehvipumpamise püstoli koos manomeetriga, mis näitab juba pikemat aega, millal on pidurid maas ja saab sõitma hakata.
Mingi hetk jõudis kätte aeg vahetada õli ning filtrid.
Filtritega oli lihtne, kuna olemasolevatel filtritel kirjad peal: õlifilter MANN W950/13, kütusefiltrid 2 TÜKKI: MANN WK 723.
Õliks läks 15W40 mineraal.
Etteande pumba ees olevat jämefiltrit olen olematust läbisõidust hoolimata pidanud puhastama juba vähemalt 4 korda.
Üks hetk viskas asi vähe üle, lasin paagi peale sõitu otse seguvanni tühjaks, ootasin, kuni **** põhja vajub ja valasin tagasi.
Sai palju parem aga tõenäoliselt on vaja protseduuri korrata, kuna paak on alt punni kohalt ülespoole mölki sõidetud ja seetõttu jääb paaki ikka mingi fekaal sisse.
Kui hakkasin uurima masina määritavaid sõlmi ning suruõhuga töötavat keskmäärdesüsteemi, siis selgus muidugi, et määrdenibusi on kümneid ainuüksi tõsteorganil, sildadest rääkimata. Paljud olid katki. Keskmäärdesüsteem (pildil) oli kinni kiilunud ning ka torudest ei käinud midagi läbi. Suutsin kuidagi seda keskmäärdesüsteemi lahti võttes tekitada veel mingi vigastuse sellele ning jätsin seetõttu remondi pooleli.
Teekond juba tuttavasse hüdropoodi näidistega ning kõik katkised määrdeniplid ning ka keskmäärdesüsteemi otsad said kaetud uute niplitega.
Käskmäärdesüsteemiga määriti ainult nelja sõlme, mis olid pöörava silla kallutuse ja masti kallutuse sõrmed.
Higistatud sai palju ning nüüdseks on ainuke sõlm, millest värske määre pole läbi käinud, üks masti kallutuse sõrm (määrdenibu pildil). Olen teda soendanud, puhastanud seest traadiga, üritanud tõsta ja loomulikult olen proovinud erinevaid määrdepritse. Pole siiani kasu olnud. Ühe pritsi lõhkusin ära ka.... kui ikka jõud taga on, küll ta katki läheb.
Paljudest määritavatest kohtadest tuli algul välja vett....
Kuusakoski väravas kõige uhkemat kannakat ma ei filminud aga samast päevast kui see mittetöötavana müüdud masin liikuma hakkas üks kiiruskatse on siiski olemas:
[url=https://youtu.be/h0K9Rz0sc9g][/url]
Kuna rehvid olid räbalateks ja üks kuuest katki, siis sai hakatud otsima paremaid. Kuna 11R20 mõõdus midagi mõistliku hinnaga silma ei paistnud, sai vaadatud alternatiive ning selgus, et alla istuvad ka tänapäevased veoka/bussi veljed rehviga 295/80 R22.5.
Kuna pakuti "vanaraua" hinnaga töökorras, kuid kulunud rehviga rattaid 35EUR/tk, siis võtsin endale ligi terve jooksu. Originaalrattad said utiliseeritud kuidagi/kuhugi, ei mäletagi enam täpselt. Musta numbrisse nüüd ilmselt enam masinat ei saa.
Kuna ka talvel oli tarvis natuke vanarauda hoovil ringi tõsta, siis sai hangitud lumeketid. Neid sai küll vaid kolmele rattale aga asja ajas ära.
Kui kellelgi on pakkuda kette rehvimõõdule 295/80 R22.5, siis andke teada. Heameelega võtaks mõne juurde...
Eelmisel sügisel sai hakatud tegelema ka masti kallutuse hüdrosilindrite remondiga. Ühel oli vars viga saanud ja lekkis mehiselt, teisel paistis olevat lihtsalt viga tihendis ja leke tagasihoidlik. Vigase varrega silinder rändas saarde ühte asutusse remonti, kus oli pea pool aastat ja remondi eest pidin loovutama ühe "jakobsoni".
Senikaua olid voolikutel pimedad ees ja kallutus toimis ühe silindriga. Kallutas ka ühe silindriga vabalt aga ega ma üle paari tonni ei tõstnud kah.
Teise silindri tihendid vahetas ära üks siinne foorumlane, kes teeb omale ise reklaami, kui soovib.
Mingi hetk tuleb ette võtta ka roolihüdraulika silindrid. Ka nendel on tihendid kulunud ja õli tasahilju immitseb.
Eelmisel sügisel sai kontrollitud jahutusvedelikku ja kuna see paistis külmakindel kuni -30 kraadini, siis ei hakanud selle vahetusega jändama.
Sel kevadel suurema töö käigus tekkis ootamatult olukord, kus masin hakkas jahutusvedelikku välja ajama.
Termokaamera oli abiks, mis näitas, et kuum vesi ei käi läbi radiaatori.
Sai siis jahutusvedelik välja lastud, mis nägi välja šokolaadipruun. Panin kanistritesse settima ja läheb hiljem uuesti kasutusse.
Võtsin lahti ka termostaadid, mis ilmselt olidki tsirkulatsiooniprobleemide põhjuseks.
Parema läbipesu eesmärgil jätsin ühest termostaadist alles ainult välimise rõnga koos tihendiga ning panin ajutiselt kokku tagasi.
Järgnes läbipesu kraaniveega umbes 10 korda, sekka sai lastud ka suruõhku. Peale seda hakkas šokolaad juba tasapisi kaduma.
Järgnes uute termostaatide hankimine hinnaga u. 8 eur tk, võtsin veel korra lahti ja vahetasin termostaadid ära.
Lähiajal vahetan kraanivee kondensaadi vastu, mida tuleb niiskusekogujast 10-15 liitrit ööpäevas ning talveks läheb uuesti päris jahutusvedelik sisse.
Talveks oleks loomulikult tore ka kabiini mingi soendus tekitada. Hetkel pole kabiinis ühtegi radikat ega ventilaatorit, voolikutele on lihtsalt torujupp vahele pandud.
Hea oleks ka teada, mis jahutusvedeliku torud lähevad plokikaane tagaosast käigukasti suunas? kasti jahutus?
Kuna termostaate oli mugavam vahetada siis, kui kapott (tubli ~60 kilo) oli maha tõstetud, siis ei saanud jätta piilumata klapikambri kaane alla.
Kõigepealt hakkas ühe kaane alt silma mingi musta värvi plastikulaadsest materjalist väike rõngas, mida ei osanud kuhugi paigutada aga mis kindlasti ei oleks tohtinud seal niisama vedeleda. Asja edasi uurides selgus, et see oli pärit ühe klapi pealt, millelt oli puudu ka müts, mille pihta käib nookur. Klapivahe oli selle "mütsi" puudumise tõttu juba 4-5mm. Pilti unustasin teha aga lisatud on internetist leitud illustreeriv pildike.
Pealambiga kõiki kaevusid ülevaadates sain lotovõidu - tuli välja ka see kadunud mütsike, mis oli pääsenud napilt karterisse kukkumisest.
Läks kokku tagasi nii nagu pidi.
Klapivahed said reguleeritud vastavalt manuaalis kirjeldatud vahedele:
Sisselase 0,40mm
Väljalase 0,45mm
Manuaalis oli ka kirjas, et klapivahesi tuleb reguleerida seisval, külmal või soojal mootoril.
Ühtlasi tuli meelde, et kui masina sain, oli sellel ka õhupuhasti ja sisselaskekollektori vahel paiknev voolik puruks. See sai ka hüdropoest uus toodud.
Mootor vastab nüüd nõuetele "käib kah". Käivitub salongist poolest pöördest. Talvel vajab natuke rohkem käiamist, mis on normaalne kuna elektriline plokisoendus ei tööta ja mingeid eelsüüteküünlaid ei ole. Masinaga kaasasolnud akud ei osutunud külma ilmaga enam piisavalt headeks ning need said ära vahetatud.
Tiba sai ka tühikäiku peale keeratud, et akulaadimine toimiks paremini.
Mootoriga on hetkel vaid üks väljapaistev häda - suitseb päris mehiselt, kui on suurema koormuse all.
Vahepeal jõudis kätte Euroopa päev aastal 2023. Sel puhul sai KollaneKoleKahveltõstuk ukraina registrisse ja tõmbas tähtsa päeva puhul ka lipu masti.
Juba eelmisel sügisel tahtis kopp ette tulla, kuna ksf. Nastik vedas mu hoovile ühe kopa ette. nö. hammustava kopa.
Tegin temaga kaupa ja sel suvel saigi projekti hakatud realiseerima.
Vahele ka üks pilt illustreerimaks sihtotstarbelist töötegemist.