automoto.ee foorumid
AZLK 2140, nokitsen palju - Printerisõbralik versioon

+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Eesti Vanatehnika Ajaloo ja Teadmiste Kogumik (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=108)
+--- Foorum: Vanatehnika Projektipäevikud (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=31)
+--- Teema: AZLK 2140, nokitsen palju (/showthread.php?tid=13083)

Lehed: 1 2 3 4 5

RE: AZLK 2140, nokitsen nati - overspeed - 09-01-2006

Natuke nostalgiat:

Kui viimati Tallinnast tulin, otsisin Virtsus tagaistmel olevast kotist midagi, selleks töstsin osa asju välja. Kasutan vanu vanaisa kruuse, retrofänn nagu ma olen, ja ühe töstsin kotist välja juhuslikult tagaaknalauale. Sinna see ka unus. Kodus isa vaatas, et see kruus sobib sinna nagu rusikas silmaauku, et sama aja asjad (auto ja kruus). Nii ma ta sinna kahepoolse teibiga siis jätsingi.

   

RE: AZLK 2140, nokitsen nati - krister - 27-01-2006

Vaatan, et sul on üks esimese tootmisaasta 2140 ja säilinud küljekarbi liistudega. Kas see liist on sama, mis VAZ-2101-l?
Muuseas, minu samavanal mosul (kere nr 089xxx) on ketaspidurid.

RE: AZLK 2140, nokitsen nati - motamees - 27-01-2006

Iluliist tundub olevat sama, mis 2101-l.

Kere nr 85xxx.

RE: AZLK 2140, nokitsen nati - overspeed - 27-01-2006

Endal ikka kripeldas sees see BOSH päevatulede relee, mis ei sobi mosse kapotialuse interjööriga. Vahetasin selle siis löpuks ära. Kes eestpoolt ei viitsi vaadata, siis panen siia ka pildi kuda ennem oli.
Ennem:

   

Nüüd nii:

   

Mo arust sobib nii ikka kövasti paremini.

RE: AZLK 2140, nokitsen nati - overspeed - 28-01-2006

päevatulede süsteemil siis vaid üks relee. Relee saab oma plussi süütelt, massi aga läbi öötule pirni niidi. Kui tulede lülitist öötuled sisse lülitada, tuleb releele süütest ikka pluss, kuid öötulepirni niidi poolt aga samuti pluss, ja relee laseb lahti päevatulede kontakti:

pilti digitaalkujul pole, kuskil paberkandjal kodo.

RE: AZLK 2140, nokitsen nati - overspeed - 12-02-2006

Diood on skeemil selleks: kui on soov panna öösel tee ääres seisva mootoriga gabariidid pölema. Süüteluku väljakeeratud asendis saab dioodi omav juhe massi kätte läbi süüteluku, ja kuna öötulede lülitist tuleb vool, läbi päevatulede relee ja läbi süüteluku massi: pölevad korraga nii gabariidid kui päevatuled. Et seda viga vältida, panin sinna dioodi, et relee läbi süüteluku massi ei saaks.

RE: AZLK 2140, nokitsen nati - overspeed - 11-03-2006

kuna sumbuti vajab varsti väljavahetust, hakkasin siis ise uut tegema:
Aluseks vötsin ziguli roostevaba korpusega sumbuti, tegin sellest otsevoolusumbuti, asukohta originaaliga vörreldes pidin ka muutma, sest see ei mahtunud sinna kus vana oli. Topeltplekk jahutusvahega on benapaagi läheduse töttu.

           

           

           

           

           

RE: AZLK 2140, nokitsen nati - overspeed - 27-03-2006

Ah jaa ... Möni aeg tagasi juhtus mo autoga sihuke asi, et odomeetril said numbrid otsa ja asi hakkas jälle 0-st pihta. 1 ring tehtud.

RE: AZLK 2140, nokitsen nati - overspeed - 02-04-2006

           

           

       

Heli jäi mahedalt madal, mitte selline ajudest läbi mürisev. Auk all on selleks, et kontentsi sisse ei jääks väävelhappena roostet tekitama. See muidugit tuleb ülevaatuse ajal kinni panna, muidu arvuti loeb selle gaasilekke auguks. Resonaatori olin jöudnud juba varem roostevaba panna.

RE: AZLK 2140, nokitsen nati - 13piisab - 02-04-2006

küll ikka jaksad pisiasjadega nokkida. Aga tubli töö ju Smile

vaheküsimus.
kas mul on uus summuti "vale" (pärineb Videvikust, pääl kiri "Ferroz" ning alla passib küll):
http://www.zone.ee/teedu/2140/summutid.jpg

vanalt ei paista ühtki kirja.

RE: AZLK 2140, nokitsen nati - Edel - 02-04-2006

See pildil roostes on 412 summutaja ja kõrval uus siis 2140 oma.
Huvitav,mis vahe neil on?

Mu enda 2140-l on sammuti 412 summutaja all.

RE: AZLK 2140, nokitsen palju - overspeed - 09-04-2006

Mootor hakkas tühikäigul tuterdama ja avastasin, et süüte kontaktid olid imelikult ära kulunud/pölenud, lammutasin jagajakorpuse sees oleva süütesüsteemi laiali. Kontaktid viilisin öigeks, kondeka panin uue, muud asjad hooldasin niisama. Vaakummembraan oli ka katki, vahetasin selle.
Tuterdus läks küll vähemaks, kuid ei kadunud täielikult. Regullisin körva järgi CO-d kuni asi jäi ilusti tööle.

Veel vahetasin kardaani esimese risti, kuna see hakkas kriuksuma.

RE: AZLK 2140, nokitsen palju - overspeed - 01-06-2006

Andke oma arvamusega nöu:
Peale selle jagaja vaakummembraani vahetust hakkas mootor detoneerima suurtel koormustel. Kas 2000 pöörde juures 50 kraadi eelsüütenurka on palju? Ilma vaakumita 30 kraadi?
Mul on olemas andmed, kuda peab nurk olema ainult vihtidega (ilma vaakumita) 2000, 2600 ja 3000 pöördega. Kas keegi oskab öelda, milline peaks nurk olema neil pööretel kui vaakumregulaator on ka taga??
Ons keegi kunagi stroboga möötnud, vöi ehk keegi, kel kindlalt jagajavärk korras, läek ja möödaks mo heaks ja kirjutaks siia. Tänud ette.

RE: AZLK 2140, nokitsen palju - Indy - 01-06-2006

Oli olemas nn. "maamehe" variant ja tugevdatud vedrustusega.
Mnjah ei oska pead anda aga ikkagi vist mudeliks oli 2138 (kere muidugi väliselt täpselt sama mis 2140)
Oli mul üks töökaaslane aastatel 80-83, kellel oli selline auto,talveks tõstis pukkade otsa,et vedrustus ära ei sureks,sõitis ainult suvel.

RE: AZLK 2140, nokitsen palju - overspeed - 01-07-2006

overspeed Kirjutas:Andke oma arvamusega nöu:
Peale selle jagaja vaakummembraani vahetust hakkas mootor detoneerima suurtel koormustel. Kas 2000 pöörde juures 50 kraadi eelsüütenurka on palju? Ilma vaakumita 30 kraadi?
Mul on olemas andmed, kuda peab nurk olema ainult vihtidega (ilma vaakumita) 2000, 2600 ja 3000 pöördega. Kas keegi oskab öelda, milline peaks nurk olema neil pööretel kui vaakumregulaator on ka taga??
Ons keegi kunagi stroboga möötnud, vöi ehk keegi, kel kindlalt jagajavärk korras, läek ja möödaks mo heaks ja kirjutaks siia. Tänud ette.

http://foorum.mosseliiga.ee/index.php?action=vthread&forum=2&topic=3317

Oskab siit keegi miskit lisada?

RE: AZLK 2140, nokitsen palju - taruvaras - 03-07-2006

Tänapäeva 95 bensuga 412 naljalt detoneerima ei hakka. Kui mootor on juba tiba kulunud ja silindrisse satub liigselt õli, siis varase süütega võib tõesti koormusel plagistama hakata. Keera oktaankorrektorist 1 kriipsujagu hilisemaks ja proovi siis. Vanad Aleksiuse-Palu "õpikud" kirjutavad, et 412 süüde normis siis, kui otsekäigul (4 käik) kiirusel 40 järsult kiirendades tekib lühiajaline detonatsioonikloppimine. Strobot pole kunagi kasutanud. Mis kütet ise tarvitad?

RE: AZLK 2140, nokitsen palju - taruvaras - 03-07-2006

13piisab Kirjutas:küll ikka jaksad pisiasjadega nokkida. Aga tubli töö ju Smile

vaheküsimus.
kas mul on uus summuti "vale" (pärineb Videvikust, pääl kiri "Ferroz" ning alla passib küll):
http://www.zone.ee/teedu/2140/summutid.jpg

vanalt ei paista ühtki kirja.

Mõlemad on "valed", nn B- varuosad, kuigi alla nad passivad. Tehaseomad väljanägemiselt hoopis teistsugused.

RE: AZLK 2140, nokitsen palju - overspeed - 11-07-2006

Nokitsesin nüüd asja kallal jälle.
Kes veel ei saand aru, kuda see regulaator töötab, siis teooria räägib nii:
Vaakumregulaator tömbab varasemaks, raskusvihid tömbavad varasemaks. Madalal koormusel (s.t. kui söita vähese gaasipedaali vajutamisega) on vaakum siibri all suur ning membraan tömbab süüdet varasemaks. Varajane süüde töstab max pölemisröhku, ning nii saavutatakse madalal koormusel vähese kütusega max pölemisröhu lähedane töö silindris mis mootorile siis järelikult meeldib, sest mootorid on disainitud nende parameetritega töötama, tahma vähem, pölemine korrektsem, jne. Koormuse suurenemisel vaakum väheneb ning regulaatori membraani vedru hakkab regulaatorit tagasi hilisemaks lükkama. kuna siis läeb rohkem kütet silindri hoiab see töö pölemisröhu körgel. samal ajal töötavad ka vihid mis pöörete suurenemisel süüdet varajasemaks keeravad. Ühe vihi vedru on nörgem, see rakendub ennem, siis hiljem rakendub ka teise vihi jämedam vedru. Kui söita madalate pöörete ja väikese koormusega, siis hoiab membraan süüte varajase, kui pöörded suurenevad ja ka koormus suureneb, siis membraan annab süüte tagasi hilisemaks, kuid siis vihid tömbavad jälle varajasemks, kuna suurematel pööretel väntvöll läbib ajaühikus rohkem pöördenurki, ning see nöuab varajasemat süütamist, muidu pöleb segu liiga hilja ja ka hiljem peale ÜSS-u (ülemist surnud seis-u) ning kuumutab hülssi liialt palju. vaakummebraan muudab süüdet P118 regulaatoril (mul on see mark) 6,5 ... 9,5 kraadi ulatuses. Vihid samal jagajal 14...17 kraadi ulatuses.
Panin karbale vaakummeetri külge, vedasin voolikuga kabiini ning läksin söitma. Tühikäigul, kui pedaali ei puutu ja karba töötab tühikäigureziimil s.t. peasiiber on täielikult suletud, ei ole ka vaakumit. See on siis kui süüde reguleeritakse paika, mul siis 12 kraadi. niipea kui pedaali vajutan ja siibrit avama hakkan tekib vaakum mis varieerus -0,8 -st kuni -0,4 bar- ni linnas söites. Vöib öelda, et keskmiselt -0,5 bar peal. Kui kiirendamisel pedaal pöhja vajutada, s.t. karbas öhusiiber täiesti lahti, siis vaakum puudub ehk 0. maanteel 140 km/h söites oli vaakum 0-i lähedal, -0,1 bar. Käik välja ja söiduk tühikäigule, läks vaakum ka kohe 0-i. Seega membraan mängib pidevalt ja palju selle süütega.

Vötsin terve jagaja uuesti lahti, vahetasin korpuse koos vihtide ja vedrudega, kontaktid ja köik muu uuesti üle kontrollitud. Panin peale. Regullisin süüte tühikäigul 12 kraadi.
Pööretega tulemused siin:

Vaakumregulaatoriga:
tühikäigul: 12 kraadi ennem ÜSS-u
2000 p/min: 45 kraadi
2600 p/min: 50 kraadi
3000 p/min: 57 kraadi

Ilma vaakumregulaatorita:
tühikäigul: 12 kraadi
2000 p/min: 30 kraadi (peab olema 15-20 kraadi)
2600 p/min: 37 kraadi (peab olema 18-24 kraadi)
3000 p/min: 37 kraadi (peab olema 18-24 kraadi)

See, et vaakumiga rohkem on, peaks norm olema, sest selliste pöörete juures tühijooksul ei ole ju pedaal pöhjas ning vaakum on olemas, mis siis juurde tömbab varajasemaks.
Kataloogides antakse reguleerimist ja vihtide kontrolli ilma vaakumita. Nagu näha, on mul vihtide vedrud liialt nörgad. Valed nad ei ole, kuna mölemilt oma mootorilt proovisin ju vihtisid nende vedrudega, kes neid neil ikka vahetas. Deforsitud mootoril ma ei tea millised teistmoodi vedrud on, aga ma arvan et jäigemad. Seega on mo vedrud lihtsalt ära väsinud vöi verdu kinnituskoht painduda saanud. Ei jää mul muud üle, kui hakata katsemeetodil neid vedrude kinnituskohti tahapoole painutama, et vedru pingumale läeks. Seni teen, kuni nöutud nurgad kätte saan.


RE: AZLK 2140, nokitsen palju - overspeed - 05-09-2006

Panin öhufiltrikorpuse öhuvötu toru jaoks suunaga ettepoole suveks värskema öhu vötukoha. Vooliktoru tuleb lihtsalt väljalaskekollektori päält tösta sinna ettesuunaga toru külge. Nagu karbadega ikka, tuleb öökülmadega meeles pidada, et siis tasub talvereziimile jälle panna, muidu jöuab koju suure benakulu ja mittetöötava mootoriga (ka Jaanipäeva paiku on öösiti vaid paar kraadi sooja öues olnud).

   

RE: AZLK 2140, nokitsen palju - overspeed - 07-09-2006

Mossel on esilaternates R2 tüüpi pirnid. Ostsin korralikud ja eredad H4 -d mida soovin ette panna. Neil on valgustugevus kandelates sama mis tavalistel H4 ja R2-l 55/65W, kuid nähtavasti on valguseredust (lux-e) kuidagit töstetud, kasutan samu ka siksil, vahe on kohe märgatav.
Isa ütles, et vanasti oli kohe saada vaheseibi sellist, et said H4-ja R2-e sokkli panna. Nüüd pidin aga ise tegema. Jootsin vanadel R2-l vöru lahti, viilisin natuke ringi ning saingi omale vaheseibi H4-de jaoks.

Pilte ei leia, kui önnestub avastada siis hiljem panen.