Sae ja hööövelpingi ehitamine - Printerisõbralik versioon
+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Varia (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=12)
+--- Foorum: Isemeisterdajate töökoda (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=103)
+--- Teema: Sae ja hööövelpingi ehitamine (/showthread.php?tid=45283)
+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Varia (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=12)
+--- Foorum: Isemeisterdajate töökoda (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=103)
+--- Teema: Sae ja hööövelpingi ehitamine (/showthread.php?tid=45283)
RE: Sae ja hööövelpingi ehitamine - ifffff - 21-08-2013
(20-08-2013, 22:56 PM)Tsistern Kirjutas: Niisiis täna sai esimestkorda võlli ringi ajadaPildi järgi paistab et on ülekanne ca 1:1, mis teeb ca 2850p/minPöörded on ikka väga suured. .Muidugi katsun asja rahulikult , jäigalt ja täpselt teha. Tänan !
Esimene käivitus video ka
http://www.youtube.com/watch?v=5T564rOrZ34
foto ka
http://fotoalbum.ee/photos/jawa-veteran/104167073
Tegelikkuses võiks olla pöörded suuremad. Võrdluseks, mul olevatel masinatel on saeketta pöörlemiskiirus 4000p/min ( ketas 305 mm) ja höövlil noavõlli pöörlemiskiirus 5000p/min.
Videot vaadates jäi silma veel selline asi, et kuidagi liiga kiirelt jääb masin seisma, nagu laagrid pooks vms.
RE: Sae ja hööövelpingi ehitamine - mlsluik - 21-08-2013
(21-08-2013, 18:26 PM)ifffff Kirjutas: Videot vaadates jäi silma veel selline asi, et kuidagi liiga kiirelt jääb masin seisma, nagu laagrid pooks vms.
Rihmad lihtsalt jube jäigad...
RE: Sae ja hööövelpingi ehitamine - seeteine - 21-08-2013
Kui kiire mootor see on? On ikka 2800rpm või hoopis 1400rpm?
Saeketta vihinat oli küll kuulda..
Video poole pealt soovitaks kasutada youtube enda stabilisaatorit, mugavam vaadata käest filmitud lõiku.
edu!
RE: Sae ja hööövelpingi ehitamine - Tsistern - 22-08-2013
ei tea kui kiire kuna ühtegi silti pole, aga tegin täna lähedamalt video.
http://www.youtube.com/watch?v=cOThNg5lAgE
RE: Sae ja hööövelpingi ehitamine - Tift - 22-08-2013
(22-08-2013, 00:00 AM)Tsistern Kirjutas: ei tea kui kiire kuna ühtegi silti pole,Puusalt tulistades pakun, et see mootor ongi 1400 rpm. Soovitan soojalt - vaheta mootori rihmaseib suurema vastu. Aeglaste pööretega höövel lõhub lihtsalt materjali ja ..käsi. Katsu võlli pöörded saada kuhugi 3500 ligidale vähemalt saada, või rohkem veel. Seda enam, et höövli võll on väikese läbimõõduga.
RE: Sae ja hööövelpingi ehitamine - Tsistern - 22-08-2013
jeerum! minuarust on pöörded juba väga kõrged o.o.Aga eks siis tuleb teha.
RE: Sae ja hööövelpingi ehitamine - MeelisV - 22-08-2013
loodan, et raamile tulevad veel diagonaalid sisse
ehk siis soovitus panna diagonaalid toetama ülemisi horisontaalraame ja seda siis võlli alt
muidu hakkab sealt läbi painduma
seisma jääb ruttu ehk sellest, et rihmad on jäigad ja rihmarattad on väikesed lisaks pole seda inertset massi just palju s.t. nii ketas kui võll on väikesed
RE: Sae ja hööövelpingi ehitamine - v6sa - 22-08-2013
(22-08-2013, 09:40 AM)Tsistern Kirjutas: jeerum! minuarust on pöörded juba väga kõrged o.o.Aga eks siis tuleb teha.
Palju ülekandearv on? Tühja võlliga ei peagi jooksma - inertsimomenti ju ei ole.
Pöörded katsu ikka teada saada - ketastel on lubatud maksimum, mille ületamine ei ole tervislik... Kuigi märkus höövli kohta on õige - kiiremini pöörlev höövlivõll on tervislikum ja annab parema tulemuse. Kuniks terad sees püsivad...
RE: Sae ja hööövelpingi ehitamine - saarrand - 22-08-2013
Küsin ka natuke OT küsimuse, aga mis laagreid sa kasutad höövli võlli otsapukkides? Ostsin majaehituse aegu ka höövel-saepingi (isetehtud), muidu on kõik lausa ideaalne, aga laagrid lähevad suht kiiresti kuumaks. Ei ole mahti olnud veel lahti võtta, kuna ise kasutan suhteliselt harva ja lühiajaliselt, aga millalgi on plaanis pikem töö ja selleks ajaks on vaja küll asi korda saada.
Minul on masin üldse kahe mootoriga (üks on kiirem, teine aeglasem), saagimiseks viskad rihmad teise mootori peale. Vahetus käib väga kiiresti ja olen masinaga rahul.
RE: Sae ja hööövelpingi ehitamine - viplala - 22-08-2013
(22-08-2013, 10:01 AM)saarrand Kirjutas: Küsin ka natuke OT küsimuse, aga mis laagreid sa kasutad höövli võlli otsapukkides? Ostsin majaehituse aegu ka höövel-saepingi (isetehtud), muidu on kõik lausa ideaalne, aga laagrid lähevad suht kiiresti kuumaks. Ei ole mahti olnud veel lahti võtta, kuna ise kasutan suhteliselt harva ja lühiajaliselt, aga millalgi on plaanis pikem töö ja selleks ajaks on vaja küll asi korda saada.
Kui väga kiirelt kuumaks lähevad, siis on tavaliselt kuival või on vale pinguga sisse pekstud.
RE: Sae ja hööövelpingi ehitamine - Tsistern - 23-08-2013
Ei reagi mis pukid on . Ilmselt veneagsed mingid tööstuslikud laagripukid. Mina panin oma pingi laagridesse tavotti ja silikonõli siis muutus see kraam selliseks,et hästi määris.Muidu olen proovinud juba pingiga saagida ja pean tõdema, et saeketas on nüri.[/align]
RE: Sae ja hööövelpingi ehitamine - saarrand - 23-08-2013
(22-08-2013, 12:57 PM)viplala Kirjutas: Kui väga kiirelt kuumaks lähevad, siis on tavaliselt kuival või on vale pinguga sisse pekstud.
Väga kiirelt ei lähe, aga üks 10 minuti töö järel on ikka täitsa sellised praepannid. Määrdeniplid on küljes, olen pritsist määrinud, läheb ilusti sisse ka. Ise ka arvasin ka, et on ehk pinges sisse pekstud.
RE: Sae ja hööövelpingi ehitamine - v6sa - 23-08-2013
(23-08-2013, 10:52 AM)saarrand Kirjutas:(22-08-2013, 12:57 PM)viplala Kirjutas: Kui väga kiirelt kuumaks lähevad, siis on tavaliselt kuival või on vale pinguga sisse pekstud.
Väga kiirelt ei lähe, aga üks 10 minuti töö järel on ikka täitsa sellised praepannid. Määrdeniplid on küljes, olen pritsist määrinud, läheb ilusti sisse ka. Ise ka arvasin ka, et on ehk pinges sisse pekstud.
Kas laagrid häälitsevad ka?
Kuumenevad ka vigastatud veerepinnaga laagrid. Ning vigastus võib tekkida üsna lihtsalt, ka hooletu säilitamise tõttu.
RE: Sae ja hööövelpingi ehitamine - saarrand - 23-08-2013
(23-08-2013, 11:12 AM)v6sa Kirjutas: Kas laagrid häälitsevad ka?
Kuumenevad ka vigastatud veerepinnaga laagrid. Ning vigastus võib tekkida üsna lihtsalt, ka hooletu säilitamise tõttu.
Võibolla kergelt undavad, aga midagi väga hullu ei ole. Jah, nii võib ka olla, et enne ei olnud seal määret üldse sees ja on kasvõi näiteks roostetanud täpid peale tulnud varem (ostsin masina, kui ta oli seisnud kuuri all mitmeid aastaid). Homme on plaanis tuulekasti laudu hööveldama hakata, eks tuleb enne vist lahti võtta ja uurida, mis karul kõhus.
RE: Sae ja hööövelpingi ehitamine - MeelisV - 23-08-2013
vale määre valedel tingimustel läheb "seebiks" ja ei oma enam määrimise omadusi.
ehk iga tatt kiiremalt pöörlevas laagris ei käi mitte.
RE: Sae ja hööövelpingi ehitamine - saarrand - 23-08-2013
(23-08-2013, 12:35 PM)MeelisV Kirjutas: vale määre valedel tingimustel läheb "seebiks" ja ei oma enam määrimise omadusi.
ehk iga tatt kiiremalt pöörlevas laagris ei käi mitte.
Minu pandud litooli vast päris tatiks nimetada ei saa, kannatab ka kombaini kiiretes laagrites 12h tööpäevi, ei tohiks höövlimasinal 5 minutiga küll teist nägugi teha. Iseasi, mis tatti sinna varem sisse on aetud.
RE: Sae ja hööövelpingi ehitamine - JaakH - 23-08-2013
laagriteema on omal nahal (just nahal) järele proovitud kui mu kreis-pikipuu sael laager läks. Mu oma on уд-2 baasil ehitatud ja laager lendas ribadeks vastu mu kätt, sama tunne oli nagu keegi oleks õhupüssist tulistanud (seegi tunne tuttav). Solikas oli enne (solidool) nüüd Addinol'i liitiummääre pole enam probleemi kuumenemisega.
RE: Sae ja hööövelpingi ehitamine - Tsistern - 24-08-2013
Väike progress enamvähem sai kokku saeosa.
http://fotoalbum.ee/photos/jawa-veteran/104215909
Höövelpingi poolega on rohkem tööd ja vajab rohkem nuputamist seega võtan asja rahulikult. Ja eks need toed keevitab ka ilmselt tulevikus külge.[/quote]
RE: Sae ja hööövelpingi ehitamine - Tift - 25-08-2013
Pöördeid saab mõõta vastava kellaga, sel on varda otsas kummist punn, surud vastu võlli ja see mõõdab ära pöörded minutis. Haruldlane asi, aga vahel vajalik. Vahest leiad kuskilt...
RE: Sae ja hööövelpingi ehitamine - Wiki432 - 25-08-2013
Saaks ka sellise asjaga: Digitaalne tahhomeeter
markeriga jutt peale ja kontaktivaba mõõtmine.