impellerpump turbiiniks - Printerisõbralik versioon

impellerpump turbiiniks - Printerisõbralik versioon

+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Varia (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=12)
+--- Foorum: Isemeisterdajate töökoda (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=103)
+--- Teema: impellerpump turbiiniks (/showthread.php?tid=54321)

Lehed: 1 2

RE: impellerpump turbiiniks - pvr - 20-02-2016

Minu viidatud lingil olid ka mõned arvutused "veemootori" maksimaalse võimekuse kohta, natuke energiat peaks veele alles kah jääma, et ta jaksaks torust välja niriseda, seega pead vaatama palju su genekal umffi on vaja ringi ajamiseks, palju sul veesurve on ja palju toru läbimõõt on. Turbiin on kindlasti efektiivsem kui kummilabadega lutu, jahutuspump ma eeldan võiks olla sihuke lohva asi, et natuke jämedamat saaks kah läbi käia, seega arvan, et võllilt jõudu võtta jääks ta lihtsalt seisma. Ühesõnaga ei usu, et sealt sellest pumbast saaks mingi kasutatava efektiivsuse kätte.

RE: impellerpump turbiiniks - linnuke - 20-02-2016

(20-02-2016, 20:58 PM)metsakohin Kirjutas: Surve ei muutu, jääb samaks, muutub lõpptarbijasse (segistisse) jõudva vee hulk. Veemõõtjat hakkaks siis kottima, kui seoksid oma aretatava süsteemi sellega mehaaniliselt.
Varastamist ei toimu, sest maksad ju vee kantide pealt, mitte surve pealt. Vastasel juhul oleksid keelatud kõik pöörlevad ja keerlevad vihmutid, millega muru kastetakse.

Ma ei saa aru, mida linnuke siristab, kas on mõne kohaliku veefirmakese volitatud revident . Loe ikka idee rahulikult läbi ja süvene väheke sellesse ja siis selgita kõigile, miks veemõõtja peaks seisma jääma.

Pidasin silmas,kui veemõõtja süsteem siduda impelleriga.Samas,mõned aastakesed tagasi lammutasin laiali dushisegisti,vastavalt veevoolu kiirusele hakkasid ka LED id põlema Big Grin

Võibolla ehk mingi ivagi asjal sees.Vooluakumuleerimise võimalikuses sel moel ma ikkagi kahtlen. P:SVihmutid,jne mant ei tooda energiat,lihtsalt võimu jääb väheks.Kui aga keerad trukki juurde pead ju maksma vee eest.O:K:Teemaalgatajal seda muret ei olnud.Vee eest aga maksan nagu iga seadusekuulekas kodanik. Mõni kodanik üritab ikka Perbetum Mobile patenti saada.

RE: impellerpump turbiiniks - linnuke - 20-02-2016

https://www.youtube.com/watch?v=BzIaywAga6w Noh ,kui just autopesula kõrval,ehk siis saab 2 kasulikku asja ühendada Big Grin

Aga energia jäävuse seadust ei ole veel keegi suutnud muuta.

RE: impellerpump turbiiniks - vootele - 20-02-2016

(20-02-2016, 21:41 PM)pvr Kirjutas: Minu viidatud lingil olid ka mõned arvutused "veemootori" maksimaalse võimekuse kohta, natuke energiat peaks veele alles kah jääma, et ta jaksaks torust välja niriseda, seega pead vaatama palju su genekal umffi on vaja ringi ajamiseks, palju sul veesurve on ja palju toru läbimõõt on. Turbiin on kindlasti efektiivsem kui kummilabadega lutu, jahutuspump ma eeldan võiks olla sihuke lohva asi, et natuke jämedamat saaks kah läbi käia, seega arvan, et võllilt jõudu võtta jääks ta lihtsalt seisma. Ühesõnaga ei usu, et sealt sellest pumbast saaks mingi kasutatava efektiivsuse kätte.

Turbiinil on üks puudus - sa ei saa eriti seda vett, mis sealt väljub, eriti millekski muuks kasutada...

RE: impellerpump turbiiniks - linnuke - 20-02-2016

Turbiinil on üks puudus - sa ei saa eriti seda vett, mis sealt väljub, eriti millekski muuks kasutada... Miks mitte,Turbiin ju kodune,rostfrii jne,Point ikka selles Mis vägi teda ringi ajab.Kuidas kasutad vett,mida pump Sulle koju pumpab..

RE: impellerpump turbiiniks - maitus - 20-02-2016

(20-02-2016, 23:00 PM)linnuke Kirjutas: Turbiinil on üks puudus - sa ei saa eriti seda vett, mis sealt väljub, eriti millekski muuks kasutada... Miks mitte,Turbiin ju kodune,rostfrii jne,Point ikka selles Mis vägi teda ringi ajab.Kuidas kasutad vett,mida pump Sulle koju pumpab..

Ma sain siin ühest lingist nii aru, et kraaniveega "elektrit tehes" tuleb kW elektri hind odavam kui kW -i elektri saamiseks kulutatud vee oma. Ühesõnaga on kasulikum lasta see vesi kanalisatsiooni ja maksta veearvet kui võtta elektrienergiat elektrivõrgust Big Grin

. Kuidas aga selline asi mõjuks selle firma rahakotile, kes seda vee rõhku trassis üleval peaks hoidma .... Big Grin

!!! Tegelikult saab siit teha ainult ühe järelduse- elektrienergia hind tavatarbijale on liiga kõrge...!

RE: impellerpump turbiiniks - linnuke - 20-02-2016

Ei hakka kogu seda jama tsiteerima,aga ehk oleme jõudnud õigele arusaamale,IGILIIKURIT veel ei ole leiutatud,.Ehk Mode suunaks Jaan Tatika teemale Big Grin

RE: impellerpump turbiiniks - Marko - 21-02-2016

Palun, ärge ajage laheda idee arutelu mingi plämaga umbe! Selge on, et energia tuleb veepumbast. Millise piirini tema osalist ärakasutamist veefirma (konkreetsel juhul kogukond) talub, selles on küsimus.

RE: impellerpump turbiiniks - linnuke - 21-02-2016

Hommik on õhtust targem .....ehk Big Grin

RE: impellerpump turbiiniks - maitus - 21-02-2016

(21-02-2016, 00:16 AM)Marko Kirjutas: Palun, ärge ajage laheda idee arutelu mingi plämaga umbe! Selge on, et energia tuleb veepumbast. Millise piirini tema osalist ärakasutamist veefirma (konkreetsel juhul kogukond) talub, selles on küsimus.

Kuidas "see küsimus" teemaalgataja ideega haakub Smile

? Jääks siis juba täiega ainult idee tehnilise poole juurde Smile

RE: impellerpump turbiiniks - Marko - 21-02-2016

OK, ma siiani suhteliselt kaine. Asja mõttekusest aimu saamiseks peab selle pumba ühendama veetoru, veemõõtja ja generaatoriga. Siis tuleb teha loomkatse ja võrrelda neid andmeid, mis peaksid sisaldama liitreid ja kilovatttunde. Ilma selleta on edasine arutelu puhtteoreetiline.

RE: impellerpump turbiiniks - maitus - 21-02-2016

(21-02-2016, 00:46 AM)Marko Kirjutas: OK, ma siiani suhteliselt kaine. Asja mõttekusest aimu saamiseks peab selle pumba ühendama veetoru, veemõõtja ja generaatoriga. Siis tuleb teha loomkatse ja võrrelda neid andmeid, mis peaksid sisaldama liitreid ja kilovatttunde. Ilma selleta on edasine arutelu puhtteoreetiline.

Nõus! See oleks üks igavesti huvitav katse ja annaks ka vastuse sellele, et kui palju EE meid lüpsab- või siis ei lüpsa Smile

RE: impellerpump turbiiniks - viplala - 21-02-2016

(20-02-2016, 21:23 PM)Raudpats Kirjutas: Keskküttetorule selline turbiin vahele sättida, oleks ehk rohkem jumet asjal. Seal ju ringvool kogu aeg olemas ja vedeliku kadu ka ei ole. No saarel ei ole vist keskkütet selles külas.

Keskkütte puhul oleks tegemist otsese vargusega, kuna tänu sellele peaks vee ringlusse suunama rohkem energiat, et vooluhulk samaks jääks. Kui aga energiat kraani otsast võtad, kaotad lihtsalt ise sulle müüdavast vee vooluhulgast. Teisisõnu, selle kantmeetri vee hinna sisse on arvestatud ka vee pumpamine läbi sinu kraani, teatud survel ja teatud kogusena minutis. See kuidas sa seda vooluhulka takistad, ei oma tähtsust, sest samamoodi nagu impeller voolu takistab, takistab seda ka dušši otsik või nõudepesumasina pöörlev mehhanism, , viimane on ehe näide sellest, kuidas vee vooluhulk ja surve muudetakse millekski muuks kui lihtsalt kätepesuks voolava kraani all.

RE: impellerpump turbiiniks - virks - 21-02-2016

Et teada, palju sealt torust energiat on võimalik võtta, võiks natuke arvutada.
Surve torustikus?
Minimaalne surve, millega veel hakkama saab (et vesi peale osalist surve kaotamist kraanist välja voolaks, pesumasinasse siseneks jne)
Vooluhulk (kuu aja jooksul kasutatav vee kogus).

Pump või mootor, mis seda energiat muundama hakkab võiks olla näiteks hakkasrataspump vms, mis ei vaja suurt mahtu (nagu on hüdropumbad/mootorid jne).

RE: impellerpump turbiiniks - maitus - 21-02-2016

(21-02-2016, 02:30 AM)viplala Kirjutas:
(20-02-2016, 21:23 PM)Raudpats Kirjutas: Keskküttetorule selline turbiin vahele sättida, oleks ehk rohkem jumet asjal. Seal ju ringvool kogu aeg olemas ja vedeliku kadu ka ei ole. No saarel ei ole vist keskkütet selles külas.

Keskkütte puhul oleks tegemist otsese vargusega, kuna tänu sellele peaks vee ringlusse suunama rohkem energiat, et vooluhulk samaks jääks. Kui aga energiat kraani otsast võtad, kaotad lihtsalt ise sulle müüdavast vee vooluhulgast. Teisisõnu, selle kantmeetri vee hinna sisse on arvestatud ka vee pumpamine läbi sinu kraani, teatud survel ja teatud kogusena minutis. See kuidas sa seda vooluhulka takistad, ei oma tähtsust, sest samamoodi nagu impeller voolu takistab, takistab seda ka dušši otsik või nõudepesumasina pöörlev mehhanism, , viimane on ehe näide sellest, kuidas vee vooluhulk ja surve muudetakse millekski muuks kui lihtsalt kätepesuks voolava kraani all.

Ma sellest loogikast nüüd küll aru ei saa. Veemõõtja liigub siis kui liigub vesi. Sama kogus, mis tuleb kraani otsast välja, liigub ka läbi veemõõtja, ei rohkem ega vähem. Rõhk ei mängi siin mingit rolli. Kuskohast ja mille arvelt need kaod peaks tekkima?Selle loogika järgi peaks kõige suuremad kaod olema siis kui takistus on kõige suurem, ühesõnaga siis kui kraan on kinni Smile

RE: impellerpump turbiiniks - Raudpats - 21-02-2016

(21-02-2016, 13:50 PM)maitus Kirjutas: viplala

(20-02-2016, 21:23 PM)Raudpats Kirjutas: Keskküttetorule selline turbiin vahele sättida, oleks ehk rohkem jumet asjal. Seal ju ringvool kogu aeg olemas ja vedeliku kadu ka ei ole. No saarel ei ole vist keskkütet selles külas.

Ma sellest loogikast nüüd küll aru ei saa. Veemõõtja liigub siis kui liigub vesi. Sama kogus, mis tuleb kraani otsast välja, liigub ka läbi veemõõtja, ei rohkem ega vähem. Rõhk ei mängi siin mingit rolli. Kuskohast ja mille arvelt need kaod peaks tekkima?Selle loogika järgi peaks kõige suuremad kaod olema siis kui takistus on kõige suurem, ühesõnaga siis kui kraan on kinni

Ma pidasin silmas seda, et kui vesi kraanist välja voolab, siis see kaob süsteemist ja lugesin seda kaoks. Keskküttesüsteemis tsirkuleerib sama vesi korduvalt , välja ei voola midagi ja vedeliku kadu ei ole. Vedeliku tsirkulatsiooni tulemusena võiks impelleri kaudu kätte saada mingi pöörleva liikumise. Selle liikumise tekitamiseks on vaja ilmselt suurendada tsirkulatsiooni tekitamiseks vajaliku energia hulka (tsirkulatsioonipumba energiatarve kasvab). See on teoreetiliselt nii, aga sõltub konkreetse süsteemi ehitusest, kui impelleri pööramiseks on vaja rakendada teatud kriitilisest piirist suuremat jõudu , siis alternatiivse trassi olemasolul võib tsirkulatsioon hakata toimuma teisi kanaleid pidi. Ehk siis kõrvalkorteris tsirkuleerib paremini ja selles korteris kas siis halvasti või üldsegi mitte. Teoreetiliselt võiks see asi vist nii olla?

RE: impellerpump turbiiniks - maitus - 21-02-2016

(21-02-2016, 14:15 PM)Raudpats Kirjutas: maitus

Ma pidasin silmas hoopis Viplala vastust, kus ta väidab, et kraanist tuleva vee ette seatud takistus tekitab rahalisi kadusid müüdava vee hulga suhtes- Sinu jutt oli loogiline ja arusaadav Smile

RE: impellerpump turbiiniks - viplala - 21-02-2016

(21-02-2016, 14:22 PM)maitus Kirjutas:
(21-02-2016, 14:15 PM)Raudpats Kirjutas: maitus
Ma pidasin silmas hoopis Viplala vastust, kus ta väidab, et kraanist tuleva vee ette seatud takistus tekitab rahalisi kadusid müüdava vee hulga suhtes- Sinu jutt oli loogiline ja arusaadav

Tegelikult ma ei väitnud absull seda aga kuna sa momendil selle teemaks tõid, siis nüüd ma väidan, et kui kraanile paigaldada impeller, mis saab oma energia läbi kraanist voolava vee, siis jah, energia mis pannakse pumplas sinna vette läbi pumpade peab suurenema, kui tahad, et kraanist voolaks sama kogus vett sama aja jooksul kui enne impelleri paigaldust. Vastavalt energia jäävuse seadusele, ei saa iseenesest mitte ükski asi energiat toota, ka impeller mitte. Impelleri ringiajamiseks on vaja seda sama energiat, mis pumplas suunati pumpade ringi ajamiseks. Hakkad teises otsas selle energia arvelt elektrit tootma, muutub vool läbi kraani aeglasemaks. Tahad et voolu hulk säiliks, pead pumpadele rohkem hagu andma. Aga nagu ma ka enne väitsin, siis tavaliselt oled sa oma vee kandi juba kinni tagunud, juhul kui sa istud ühisveevärgi luti otsas. Seega kaotad ainult läbi kraani tuleva vee vooluhulga suhtes ja see on ka üldjoontes ainus kadu, sest vee kandi maksumus sisaldab ka sinuni vee pumpamise energiat.

RE: impellerpump turbiiniks - linnuke - 21-02-2016

https://www.youtube.com/watch?v=ec2Kpxp1w0Q

RE: impellerpump turbiiniks - alfredo - 22-02-2016

Vidio esimeses pooles räägib iisreali inseneride "kõrgtehnoloogilisest" leiutisest, peaks teemaga haakuma mingil määral.