RE: Mida kõike meil Eestimaal leidub, osa 5 -
IIIFFFAR - 16-05-2010
Sihuke asi müügis:
http://www.auto24.ee/used/717303
Ei tea kas õige jutt?
RE: Mida kõike meil Eestimaal leidub, osa 5 -
Timm - 16-05-2010
Kogu info nigu klapib... Sisikonna poolest võib tõesti tegu 53F'ga olla.
Puudub kell armatuurist, valed rattad all. Vale esikannel, värv. Imelik on aga see, et GAZ-53F'l kasutati ju forsseeritud 51 mootorit, mille otsa käis vastav käigukast. Selle käigukang oli varustet aga väikese nupukesega tagurpidikäigu lülitamiseks. On küll vanema põlvkonna masin, aga nupukest pole?
Tähele tasub panna, et selle veoka kellad on vanatüübilised.
RE: Mida kõike meil Eestimaal leidub, osa 5 -
Aspelund - 16-05-2010
Paberites võib ta 53F olla, raami ja mootori (?) kombinatsioonilt ka, aga ülejäänu on nähtavasti korduvalt ümber ehitatud/vahetatud.
A.
RE: Mida kõike meil Eestimaal leidub, osa 5 -
flanagan - 17-05-2010
(16-05-2010, 09:24 AM)Aspelund Kirjutas: Paberites võib ta 53F olla, raami ja mootori (?) kombinatsioonilt ka, aga ülejäänu on nähtavasti korduvalt ümber ehitatud/vahetatud.
A.
Arvan,et tänasel päeval pole eestis mitte ühtegi alguprast 53F säilinud,paberi poolest vast kindlasti.Raamiga pole probleemi,käigukast ple ka teema,küll aga on teemaks mootor.Juba 70-ndate algul sõitdsid viimased selle liigi mohikaanlased ringi 51 mootoriga.
Flanagan.
RE: Mida kõike meil Eestimaal leidub, osa 5 -
Aspelund - 18-05-2010
Lõuna-Tartumaal GAZ-69A kere alla peituv GAZ-67 veermik.
A.
RE: Mida kõike meil Eestimaal leidub, osa 5 -
gruppen - 18-05-2010
(17-05-2010, 01:58 AM)flanagan Kirjutas: küll aga on teemaks mootor.Juba 70-ndate algul sõitdsid viimased selle liigi mohikaanlased ringi 51 mootoriga.
Flanagan.
Mmmm. Kas keegi viitsiks selgitada mis 53F-i mootori sees siis nii imelist peitub? Viimati kui ma BTR-i mootorit lahti võtsin (küljes olid nii iseloomulikud tsentrifuugid-kollektoritd (otsast väljalase), kui rinnaplaat+rihmaseibindus) siis oli see markeeritud kui 53Ф seest (väntvõll näituseks on eredalt meeles- isegi äkki kuskil alles). Lihtne loogika ütleb, et vaevalt küll BTR-i mootor mingisugune haruldus Eestis on. Vanakooli veokaga krossi sõitnud isikutel võib ja ilmselt ka on üpris vabalt garaaþi all neid mootoreid. Pigem on asi selles, et kedagi tolle 53F-i ennistamine või ka lihtlabane remontimine ei huvita
RE: Mida kõike meil Eestimaal leidub, osa 5 -
Timm - 18-05-2010
53F mootor oli forsseeritud variant GAZ-51 mootorist, millele 70 hj'le lisati veel 20.
RE: Mida kõike meil Eestimaal leidub, osa 5 -
taruvaras - 19-05-2010
(16-05-2010, 04:13 AM)Timm Kirjutas: Kogu info nigu klapib... Sisikonna poolest võib tõesti tegu 53F'ga olla.
Puudub kell armatuurist, valed rattad all. Vale esikannel, värv. Imelik on aga see, et GAZ-53F'l kasutati ju forsseeritud 51 mootorit, mille otsa käis vastav käigukast. Selle käigukang oli varustet aga väikese nupukesega tagurpidikäigu lülitamiseks. On küll vanema põlvkonna masin, aga nupukest pole?
Tähele tasub panna, et selle veoka kellad on vanatüübilised.
Käigukasti, millel tagumise käigu lülitamiseks kangil väike hoovake, kasutati ainult lühikese raamiga gazidel, gaz 51 (A), 52-04 ja selle mudeli teisendid 52-02,z 52-05, 52-06. Selle kasti tunnuseks on omapärane kiunuv hääl madalatel käikudel. Kõikidel pika raamiga gazidel, alates 53F, edasi 52-01, 52-03, 53, 53A, 53-12 ja teisendid on paigaldatud juba see traditsiooniline 53 käigukast nupukeseta kangil.
Erinevalt 52-03-st on 53F-l ikkagi kolme auguga veljed.
Veokast on madala portega, seega sellepoolest nagu sobib.
Ka on kabiin iseenesest vanematüübiline, katus sile. Kabiini avatud uksest on näha ka vanatüübiline soojendusseade. Seoses sellega võib oletada, et ka kindalaegas on sügava papist siseosaga.
Muude detailide üle ei hakka spekuleerima.
RE: Mida kõike meil Eestimaal leidub, osa 5 -
Timm - 19-05-2010
(19-05-2010, 00:48 AM)taruvaras Kirjutas: ...
Erinevalt 52-03-st on 53F-l ikkagi kolme auguga veljed.
...
Kasutan võimalust ja küsin, millal hakati GAZ veokitel kasutama kärgmustriga rehve? Olid ju kalasabad mingil perioodil.
RE: Mida kõike meil Eestimaal leidub, osa 5 -
flanagan - 19-05-2010
(19-05-2010, 15:30 PM)Timm Kirjutas: (19-05-2010, 00:48 AM)taruvaras Kirjutas: ...
Erinevalt 52-03-st on 53F-l ikkagi kolme auguga veljed.
...
Kasutan võimalust ja küsin, millal hakati GAZ veokitel kasutama kärgmustriga rehve? Olid ju kalasabad mingil perioodil.
Seda Sa teada ei saagi.Rehvi mõõt-kurat ma ikka selle aja mees kes ütleb,et kummimõõt-sama.8.25-20
Kadunud vanamehe esimene 53A aastast 69 oli kalasaba mustriga.Neid kasutati ka ZIS-151 ja UralZis-355M all.1975 a. oktoobri viimastel päevadel tuli Hiiu raudteejaama kaudu u. 8 masinat tollasele Side Autobaasile.Maha võeti nad Nõmme estakaadil.Kuna üks masin sai vanale ja estakaad asus pea kodutänava otsas,siis käisin kogu vagunitest väljasõitu vaatamas.Ja selgelt on meeles see,et osa olid kala,st.maastiku rehvidega,osa aga nagu Sina ütled kärgrehvidega.Mingil ajal nimetati neid ka "juubelirehvideks"Vist sõltus see ka tootjast.
Flanagan
RE: Mida kõike meil Eestimaal leidub, osa 5 -
Regardman - 19-05-2010
Jõhvis nähtud liikumas Þuk porte. Vanamees lõbusalt roolitagant lehvitamas.
RE: Mida kõike meil Eestimaal leidub, osa 5 -
flanagan - 20-05-2010
(18-05-2010, 11:53 AM)gruppen Kirjutas: (17-05-2010, 01:58 AM)flanagan Kirjutas: küll aga on teemaks mootor.Juba 70-ndate algul sõitdsid viimased selle liigi mohikaanlased ringi 51 mootoriga.
Flanagan.
Mmmm. Kas keegi viitsiks selgitada mis 53F-i mootori sees siis nii imelist peitub? Viimati kui ma BTR-i mootorit lahti võtsin (küljes olid nii iseloomulikud tsentrifuugid-kollektoritd (otsast väljalase), kui rinnaplaat+rihmaseibindus) siis oli see markeeritud kui 53Ф seest (väntvõll näituseks on eredalt meeles- isegi äkki kuskil alles). Lihtne loogika ütleb, et vaevalt küll BTR-i mootor mingisugune haruldus Eestis on. Vanakooli veokaga krossi sõitnud isikutel võib ja ilmselt ka on üpris vabalt garaaþi all neid mootoreid. Pigem on asi selles, et kedagi tolle 53F-i ennistamine või ka lihtlabane remontimine ei huvita
Ega peitugi.Paar asja vaid.Väidetavalt oli nende mootorite ressurs väiksem kui baas 51 mootoril.Aga omaduste vahe ka suht väike.Tegelikult aga asi selles,et automajandite vahetusfondides lihtsalt ponud neid mootoreid.Kui oli vaja kiiresti masin liikvele saada-sageli oli huvi sohvri poolne,siis pandi sina lihtsalt 51 mootor.Käigukast pandi siis kas 51 või jäeti 53 oma.Sobisid mõlemad.Samas olen lapsepõlves üsna palju 53F kabiinis olnud,kaasas sõitnud ja seda mäletan kindlasti,et sellel masinal oli käigukangi küljes väike hoovake tagurpidikäigu lülitamiseks.Kas see kast oli algupärane,ei tea ja teadja ei räägi juba ammu.Ja nagu väidavad vanamehed kes mitte ainult kolhoosides,sovhoosides vaid ka linnabaasides nende masinatega sõitsid,siis ega suurt vahet ei tundnud.No ja lõppeks,pika baasiga 52?!Just nagu uuem ja loodedavalt ka parem?Aga oli siis või?Tegelikult üsna sama masin.Ja tegid nad ju 53F-idega samad tööd,kasutusala oli sama.
Flanagan
RE: Mida kõike meil Eestimaal leidub, osa 5 -
raul - 20-05-2010
Kolmapäeva hommikul läksid Nõmmel kaks vana ümmarguse kerega (vist 100 Amprised vms) Datsunit Vanarauatakso peale.
RE: Mida kõike meil Eestimaal leidub, osa 5 -
samodelkin - 20-05-2010
Siinkohal julgeks ka paar rida nende 51/52/53 asjus sekka öelda.
Alustasin minagi, veel enne kroonut, autobaasis 53F'i peal. Tollane automajandus käis sedamoodi, et need mootorid ei pidanud suurt üle 15000km, koos kerimisega. Laonurgas oli kapremondi mootor kohe võtta ja see vahetati ka töökajas autol ringi. Plaani oli ju vaja täita. Nii ei teadnud keegi, mis selle mootori sees on ja kuidas ta kokku oli pandud. Peenemad mehed tegid tavaliselt selle kap.remondi ise üle, aga autobaasis polnud selleks aega.
Kuna tol ajal veomasinaid eravalduses polnud(loe – ei tohtinud olla), siis on nad kõik mingitest autobaasidest/majanditest pärit ja tehaseoriginaali pole mõtet kusagilt otsida.
Sama moodi käis terve auto kap.remont – lohistasid ühe “raipe” Kuusalu, või Tartu tehasesse ja said teise, remonditud (loe – omal jõul liikuva) auto vastu. Dokumendid jäid samaks.
Nii palju siiski mäletan, et sellel minu isendil oli käigukang nupukesega, e, siis 51 oma. Velgedel oli ikka rohkem auke, kui kolm. Süüteküünlad 18mm keermega! Aga see plokikaas võis ka ülepuuritud küünlaavadega olla.
RE: Mida kõike meil Eestimaal leidub, osa 5 -
gruppen - 20-05-2010
Njahh, eraomandisse tulid veokad suht hilja aga.. näiteks veokas millest mu isa endale rallika ehitas, pärines minu vanavanaisa juurest, kellele see anti kolhoosist lahkudes kaasa ja see masin ei ole kapitaalis käinud. Samasuguseid näiteid hinnatud töömehele masina kaasaandmisest leiab kindlasti veel (osadel juhtudel anti kaasa ka täiesti uus masin, tavaliselt küll täpselt selline kapitaali eelik, mida healjuhul töökojas natuke sätiti ja ülevärviti). 53F-i raamat on mul olemas, kuigi vaevalt ka sellepõhjal midagi väga kindlat väita saab masina spetsiifilistest eripäradest (minu allikakriitiline pilk lihtsalt ei usalda mingisuguseid joonistatud pildikesi). Mõnevõrra paneb kahtlema F-i mootori vähene vastupidavus, kuigi, siinkohal tuleb tõdeda, et usun momendil F-i ja BTR-i mootori samase olevat (väljaarvatud teistsugune, spetsiifiline, kollektor ja mootorikinnitus). Vähemalt tolle F markeeringuga väntvõlliga mootoris oli ka nukkvõll vägagi teine sees. Kõige väiksem erinevus oli juba laagrite läbimõõdus. Tava 51/52 mootori nukkvõlli laagrite kohad on tunduvalt peenemad ja ilma käiamata seda nukka 51 blokki sisse ei saa. Tean väga kindlalt sest tahtsin seda teha, nukad on tükkmaad kangemad ja teise kraadiga. Kuskil oli siin ju ka mingisugune 53F-i teema... äkki peaks juba sinna ümber kolima hakkama?
Aga muidu hakka juba kasvõi arvama, et 53F on mingisugune ükssarv, kõik on näinud aga keegi nagu täpselt ei tea
eks aega ole ka juba kõvasti mööda läinud. 53F-i kataloog ilmselt aitaks kõvasti arutelu edasi.. on kellegil riiulis?
RE: Mida kõike meil Eestimaal leidub, osa 5 -
jrgen20 - 20-05-2010
Eile toodi meie tehase (Paide Masinatehas) õuele üks v10 teehöövel, mis väljus tehasest omal jõul aastal 1958. Tagasi tuli ta juba treileril ning suhteliselt nutuses seisus. Jutud räägivad, et toodi kas Valgast või Valga lähistelt, keegi ehk teab?
Plaan on ta lahti võtta, ära värvida ning platvormile panna kui näide toodangust, mis omal ajal tehti.
RE: Mida kõike meil Eestimaal leidub, osa 5 -
reymo1995 - 20-05-2010
Kui Valgamaalt, siis ehk see masin?
http://www.talleks.pri.ee/?action=text&cat=331&ID=355
(20-05-2010, 21:25 PM)jrgen20 Kirjutas: Eile toodi meie tehase (Paide Masinatehas) õuele üks v10 teehöövel, mis väljus tehasest omal jõul aastal 1958. Tagasi tuli ta juba treileril ning suhteliselt nutuses seisus. Jutud räägivad, et toodi kas Valgast või Valga lähistelt, keegi ehk teab?
Plaan on ta lahti võtta, ära värvida ning platvormile panna kui näide toodangust, mis omal ajal tehti.
RE: Mida kõike meil Eestimaal leidub, osa 5 -
jrgen20 - 20-05-2010
Tema see ongi!
Meil keevitajad juba vaatasid õmblusi ja oigasid et mismoodi küll niimoodi tööd tehti.
RE: Mida kõike meil Eestimaal leidub, osa 5 -
Timm - 20-05-2010
(20-05-2010, 21:25 PM)jrgen20 Kirjutas: Eile toodi meie tehase (Paide Masinatehas) õuele üks v10 teehöövel, mis väljus tehasest omal jõul aastal 1958. Tagasi tuli ta juba treileril ning suhteliselt nutuses seisus. Jutud räägivad, et toodi kas Valgast või Valga lähistelt, keegi ehk teab?
Plaan on ta lahti võtta, ära värvida ning platvormile panna kui näide toodangust, mis omal ajal tehti.
Siis jutud vastavad tõele. Käisin hoovi vaatamas kolmapäeval, siis hakkas ta säält talust reisima.
Reymo, on küll seesama masin.
RE: Mida kõike meil Eestimaal leidub, osa 5 -
Sillu - 21-05-2010
Rõõm teada saada, et höövel oma uude koju jõudnud on! Juhtusin üleeile Viljandi lähistel treileril järel sõitma, aga kuna olin teel tööle, siis polnud võimalik näiteks treilerile rohkem järgi sõita, et vaadata kuhu läheb.
Natuke juttu on siin ka:
http://kolhoos.pri.ee/?action=text&cat=182&ID=224 (nüüd küll tuleks selle höövli ajalugu juba edasi kirjutada).
Mismoodi aga tuvastati ehitusaasta 1958, kas höövliga olid kaasas mingid dokumendid (tehniline pass vms.)? Kuna 2008. aasta sügisel sai ka ise höövlit vaatamas käidud, siis tean, et tehasesilti (õieti üsna massiivset malmplaati masina andmetega) tal enam küljes polnud.
Igatahes on väga tore, et üks Paides valmistatud teehöövel on jõudnud tagasi kunagi neid masinaid tootnud tehasesse. Koos Maanteemuuseumis oleva masinaga (
http://kolhoos.pri.ee/?action=text&cat=182&ID=199 ) ongi teadaolevalt säilinud ainult kaks V-10 tüüpi teehöövlit.