KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - Printerisõbralik versioon
+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Varia (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=12)
+--- Foorum: Vaba teema (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=16)
+--- Teema: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) (/showthread.php?tid=64759)
+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Varia (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=12)
+--- Foorum: Vaba teema (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=16)
+--- Teema: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) (/showthread.php?tid=64759)
Lehed:
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100
101
102
103
104
105
106
107
108
109
110
111
112
113
114
115
116
117
118
119
120
121
122
123
124
125
126
127
128
129
130
131
132
133
134
135
136
137
138
139
140
141
142
143
144
145
146
147
148
149
150
151
152
153
154
155
156
157
158
159
160
161
162
163
164
165
166
167
168
169
170
171
172
173
174
175
176
177
178
179
180
181
182
183
184
185
186
187
188
189
190
191
192
193
194
195
196
197
198
199
200
201
202
203
204
205
206
207
208
209
210
211
212
213
214
215
216
217
218
219
220
221
222
223
224
225
226
227
228
229
230
231
232
233
234
235
236
237
238
239
240
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - DevilDeVille - 16-11-2022
(16-11-2022, 17:53 PM)WAG Kirjutas: Kas keegi teab, et kuidas on vahet teha sügaval kriimul ja mõral metallis? Mingit spreid kasutada vms olen kuulnud.Magnaflux kuuglisse
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - zazik - 16-11-2022
(16-11-2022, 21:36 PM)isandpauk Kirjutas:(Mikro-)Pragude otsimiseks kasutatakse ikka ultraheli. UV on visuaalne värk, sellega näeb pealispinnal ja üsna suuri asju.(16-11-2022, 20:51 PM)aavu Kirjutas:(16-11-2022, 17:53 PM)WAG Kirjutas: Kas keegi teab, et kuidas on vahet teha sügaval kriimul ja mõral metallis? Mingit spreid kasutada vms olen kuulnud.Ultraheli pidavat lennunduses kasutatama. Ja loote + siseorganite uuringutel.
Mulle tundub mõrade ja spreidega kokku sobivat pigem UV valgus, mitte ultraheli aga võibolla on need lihtsalt äsja sisse hingatud lahustiaurud, mis räägivad.
UH kasutatakse muuhulgas ka betoon- ja muude ehituse hindamisel
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - Janka - 16-11-2022
Aparaadiga, milles üks toimetaja on ultraheli kontrollitakse keevisliidete kvaliteeti tegelikult küll ja veel.
Juba hallil ajal oli põhimõte umbes selline:
Tänapäeval on selleks kindlasti juba tõhusamad ja targemad masinad.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - Marko - 17-11-2022
Kuidas see pragudejutt nüüd nii laperdama läks? Ingliskeelne otsing andis sellise tulemi:
https://www.youtube.com/watch?v=uw96MopXzXY
Talupojamõistus annab sellise seletuse:
Ülikorralik pesu - katmine väga lahja värviga - ootamine - katmine lahustiga - ootamine. Pragude kohas on värvijäägid kontsentreerunud pragude ümber.
Tegelt ma saan ka mõnest ingliskeelsest sõnast aru
Asja idee on selles, et prakku imbunud värvijäägid pinnale meelitada.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - r.i.h.o - 17-11-2022
Võrdlemisi eduka ja suures plaanis ka loodussõbraliku värvieemaldus vahendi saab ise kokku segada Alumiiniumkaaliumsulfaadist .e. "maarjajääst" ja tavalisest, tärklisest tehtud tapeediliimist. Päris mitu põrandat selle möksiga vanadest värvi kihtidest puhtaks teinud. Ei tööta just nii hästi ja kiiresti kui "wenfex" jms, ehk vajab nii öö jagu aega ja kilega kinnikatmist, ning jonnakate kihtide puhul protsessi kordamist. Aga samas ei pea gaasimaski kandma ja kui on vaja ikka suures koguses värvi eemaldada siis tuleb ka rahaliselt soodsam.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - WAG - 17-11-2022
Mõra või pragu on olemas ja nähtav, aga on vaja teada millega on tegu.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - tõnn - 17-11-2022
Kas on ainult mõra või on mingi mateeria ka, kus sees mõra on?
Paluks pilti.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - qwerty009 - 17-11-2022
(17-11-2022, 08:00 AM)WAG Kirjutas: Mõra või pragu on olemas ja nähtav, aga on vaja teada millega on tegu.https://www.stokker.ee/ndt-penetrant-cra...d=12707818
https://www.stokker.ee/ndt-developer-cra...d=12707825
https://www.stokker.ee/ndt-cleaner-crack...d=12707826
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - 2715 - 17-11-2022
Kui see pragu on vaja soodsamalt üles leida siis petrool ja kriit töötavad ka tänapäeval.
Tõsi, need pole survepudelisse pandud vaid ühte peab peenestama ja teist pintsliga pinnale kandma.
Kõige lihtsamalt leiab muidugi praod magneetilisest metallist ikka magnetväljaga.
Sobivat metallipuru saab käia alt sellesama magnetiga ja pinnale kandmiseks piisab kui kopsumahu abil peopesast puhuda.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - vwt2 - 18-11-2022
Tere,Reedet esitan siia küsimuse SUURELE RINGILE-kuidas on võimalik,et suletud keskkütte süsteemi tekib õhk?
On olemas ilmselt tuvastamatu leke,kuna süsteemi tuleb külmast peast vett aeg-ajalt lisada.
Akupaagi laest saan küllalt tihti päris suure koguse õhku-radikaid praktiliselt ei õhuta.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - olli - 18-11-2022
(18-11-2022, 19:41 PM)vwt2 Kirjutas: Tere,Reedet esitan siia küsimuse SUURELE RINGILE-kuidas on võimalik,et suletud keskkütte süsteemi tekib õhk?
On olemas ilmselt tuvastamatu leke,kuna süsteemi tuleb külmast peast vett aeg-ajalt lisada.
Akupaagi laest saan küllalt tihti päris suure koguse õhku-radikaid praktiliselt ei õhuta.
On üks variant, et kui suletud süsteemis on all (kus tavaliselt asub paisupaak) liiga madal vastusurve, siis kõige kõrgemas punktis on alarõhk. Ja näiteks automaatõhutaja kaudu saab siis õhk sisse küll, mis mullikestena akupaaki liigub.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - alfredo - 19-11-2022
Katlasüsteemi puhul keeb õhk veest välja ja koguneb kõrgemasse punkti. Vee lisamine süsteemi täiesti tavaline asi sellisel juhul. Igaüks saab kodus veekeetjaga selle katse teha, kui ei usu. Õnneks survestatud süsteemis nii palju korraga välja ei kee kui potis, aga midagi ikka.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - muska71 - 19-11-2022
(19-11-2022, 09:33 AM)alfredo Kirjutas: Katlasüsteemi puhul keeb õhk veest välja ja koguneb kõrgemasse punkti. Vee lisamine süsteemi täiesti tavaline asi sellisel juhul. Igaüks saab kodus veekeetjaga selle katse teha, kui ei usu. Õnneks survestatud süsteemis nii palju korraga välja ei kee kui potis, aga midagi ikka.Potis keeb vesi 100C mulinal...Kesküttes ei lähe elusees vesi nii kuumaks,lagi vast 95C,va juhud kui mingil põhjusel pump ei tööta ja katel keema ja hüppama hakkab...
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - vwt2 - 19-11-2022
(18-11-2022, 19:47 PM)olli Kirjutas:Täpsustan süsteemi-akupaak 2,5 kanti.Süsteemi rõhk paagi alumise temp. 80 kraadi 2 atm.Külmalt täites rõhk 0,8.Eile oli õhku umbes 0,5 atm.(18-11-2022, 19:41 PM)vwt2 Kirjutas: Tere,Reedet esitan siia küsimuse SUURELE RINGILE-kuidas on võimalik,et suletud keskkütte süsteemi tekib õhk?
On olemas ilmselt tuvastamatu leke,kuna süsteemi tuleb külmast peast vett aeg-ajalt lisada.
Akupaagi laest saan küllalt tihti päris suure koguse õhku-radikaid praktiliselt ei õhuta.
On üks variant, et kui suletud süsteemis on all (kus tavaliselt asub paisupaak) liiga madal vastusurve, siis kõige kõrgemas punktis on alarõhk. Ja näiteks automaatõhutaja kaudu saab siis õhk sisse küll, mis mullikestena akupaaki liigub.
Lisan,et akupaagi pealt automaat õhutus eemaldatud kuna loobus koostööst.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - Daff - 19-11-2022
(19-11-2022, 09:33 AM)alfredo Kirjutas: Katlasüsteemi puhul keeb õhk veest välja ja koguneb kõrgemasse punkti. Vee lisamine süsteemi täiesti tavaline asi sellisel juhul. Igaüks saab kodus veekeetjaga selle katse teha, kui ei usu. Õnneks survestatud süsteemis nii palju korraga välja ei kee kui potis, aga midagi ikka.
Kinnises süsteemis ei kao vesi küll kusagile kui keegi kõrvaline selleks põhjust või võimalust ei anna. Peale uue süsteemi täitmist mingi paari nädala jooksul ehk tuleb lisada veits vett.
Oma katla põhjal võin näite tuua. 19 aastat sai katlal nurgas täis. Kui süsteem käima pandi siis paari nädala jooksul aeg ajalt süsteemi rõhk langes alla ühe ati. Paigaldaja kohe rõhutas, et jälgiksin kuna kogu süsteemist ühku korraga kätte ei saa. See on pikem protsess. Pluss veepehmendaja pidi ka toimima mingil kummalisel moel sellele veele. Rõhu langedes lasin maja veevärgist surve üles uuesti umbes 1,5 ati peale külmalt kui rõhk liiga alla langesja viimaks jäi pidama. Nüüd on kogu aeg külmalt rõhk nõks üle ühe. Oleneb hetketemperatuurist. Ja 19 aastat pole enam vett lisanud.
Mul on süsteem küll tehtud nii, et veevärk on ühendatud keskkütte süsteemiga. Kraan lahti ja lased vett juurde kui vaja. Ja üks tingimus on, et ka külmalt peab olema süsteemis oma kindel rõhk. Mul spets katla manomeetril on 1,1 ati kohal punane joon millest allapoole rõhk ei tohi langeda. Ülemine on kusagil 4 ati juures. Selleni jooneni pole kunagi rõhk tõusnud. Isegi kui vool ära on läinud ja katel ennast avariikorras kinni paneb ning katla enda termomeeter näitab 100 ja nõks rohkem kraadi.
Kui näiteks kinnist süsteemi täita ämbriga vabavoolu teel siis me ei saagi seda süsteemi toimima. See mõttetera jäi meelde kui paigaldaja mulle katlasüsteemi tutvustas ja õppetussõnu jagas.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - hobiautod - 19-11-2022
Õhk/vesi küte ja radikad. Teise korruse viimasest punktist sai kuu hiljem veel õhku kätte peale paigaldust.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - olli - 19-11-2022
Aga kui kõrgel on kõige kõrgem punkt? Kui rõhk langes 0,5 bar peale, siis kusagil 4 meetrit versammast on max. Üle selle tekivad probleemid. Ehk siis kõik radikad jms peaks katlaga samal korrusel olema. Kas on nii?
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - vwt2 - 19-11-2022
(19-11-2022, 11:05 AM)olli Kirjutas: Aga kui kõrgel on kõige kõrgem punkt? Kui rõhk langes 0,5 bar peale, siis kusagil 4 meetrit versammast on max. Üle selle tekivad probleemid. Ehk siis kõik radikad jms peaks katlaga samal korrusel olema. Kas on nii?Õhku oli umbes 0,5 bari.Õhuga 2,5-õhk välja 2,0.Katel-paak keldris radikad+põrand momendil esimesel korrusel.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - tiblu - 19-11-2022
(16-11-2022, 17:53 PM)WAG Kirjutas: Kas keegi teab, et kuidas on vahet teha sügaval kriimul ja mõral metallis? Mingit spreid kasutada vms olen kuulnud.
Olen edukalt kasutanud spray komplekti Flaw-Findr, mida GFAnapol müüb.
Komplektis 3 pudelit:
- Puhastusvahend - roheline
- Penetrant - punane
- Ilmuti - valge.
Kasutamine:
- Puhastusvahendiga pinnad puhtaks.
- Penetrant peale ja oodata kuivamist 10-20 min.
- Puhastusvahendiga liigne penetrant maha. PS! Vahendit ei pritsita pinnale, vaid kaltsule ja sellega hõõrud maha.
- Ilmuti pritsid pinnale ja defektid ilmuvad nähtavale.
![[Pilt: naol2ZK.jpg]](https://imgur.com/naol2ZK.jpg)
![[Pilt: IxrpV7P.jpg]](https://i.imgur.com/IxrpV7P.jpg)
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - Xtreme - 19-11-2022
Kus sihukesi metall-kumm seibe kasutatakse?