[DevilDeVille]

Kas keegi teab, et kuidas on vahet teha sügaval kriimul ja mõral metallis? Mingit spreid kasutada vms olen kuulnud.

Magnaflux kuuglisse

[zazik]

Kas keegi teab, et kuidas on vahet teha sügaval kriimul ja mõral metallis? Mingit spreid kasutada vms olen kuulnud.

Ultraheli pidavat lennunduses kasutatama. Ja loote + siseorganite uuringutel.

Mulle tundub mõrade ja spreidega kokku sobivat pigem UV valgus, mitte ultraheli aga võibolla on need lihtsalt äsja sisse hingatud lahustiaurud, mis räägivad.

(Mikro-)Pragude otsimiseks kasutatakse ikka ultraheli. UV on visuaalne värk, sellega näeb pealispinnal ja üsna suuri asju.

UH kasutatakse muuhulgas ka betoon- ja muude ehituse hindamisel

[Janka]

Aparaadiga, milles üks toimetaja on ultraheli kontrollitakse keevisliidete kvaliteeti tegelikult küll ja veel.
Juba hallil ajal oli põhimõte umbes selline:

   

Tänapäeval on selleks kindlasti juba tõhusamad ja targemad masinad.

[Marko]

Kuidas see pragudejutt nüüd nii laperdama läks? Ingliskeelne otsing andis sellise tulemi:

https://www.youtube.com/watch?v=uw96MopXzXY

Talupojamõistus annab sellise seletuse:
Ülikorralik pesu - katmine väga lahja värviga - ootamine - katmine lahustiga - ootamine. Pragude kohas on värvijäägid kontsentreerunud pragude ümber.
Tegelt ma saan ka mõnest ingliskeelsest sõnast aru 
Asja idee on selles, et prakku imbunud värvijäägid pinnale meelitada.

[r.i.h.o]

Võrdlemisi eduka ja suures plaanis ka loodussõbraliku värvieemaldus vahendi saab ise kokku segada Alumiiniumkaaliumsulfaadist .e. "maarjajääst" ja tavalisest, tärklisest tehtud tapeediliimist. Päris mitu põrandat selle möksiga vanadest värvi kihtidest puhtaks teinud. Ei tööta just nii hästi ja kiiresti kui "wenfex" jms, ehk vajab nii öö jagu aega ja kilega kinnikatmist, ning jonnakate kihtide puhul protsessi kordamist. Aga samas ei pea gaasimaski kandma ja kui on vaja ikka suures koguses värvi eemaldada siis tuleb ka rahaliselt soodsam.

[WAG]

Mõra või pragu on olemas ja nähtav, aga on vaja teada millega on tegu.

[tõnn]

Kas on ainult mõra või on mingi mateeria ka, kus sees mõra on?

Paluks pilti.

[qwerty009]

Mõra või pragu on olemas ja nähtav, aga on vaja teada millega on tegu.

https://www.stokker.ee/ndt-penetrant-cra...d=12707818

https://www.stokker.ee/ndt-developer-cra...d=12707825

https://www.stokker.ee/ndt-cleaner-crack...d=12707826

[2715]

Kui see pragu on vaja soodsamalt üles leida siis petrool ja kriit töötavad ka tänapäeval.
Tõsi, need pole survepudelisse pandud vaid ühte peab peenestama ja teist pintsliga pinnale kandma.
Kõige lihtsamalt leiab muidugi praod magneetilisest metallist ikka magnetväljaga.


Sobivat metallipuru saab käia alt sellesama magnetiga ja pinnale kandmiseks piisab kui kopsumahu abil peopesast puhuda.

[vwt2]

Tere,Reedet esitan siia küsimuse SUURELE RINGILE-kuidas on võimalik,et suletud keskkütte süsteemi tekib õhk?
On olemas ilmselt tuvastamatu leke,kuna süsteemi tuleb külmast peast vett aeg-ajalt lisada.
Akupaagi laest saan küllalt tihti päris suure koguse õhku-radikaid praktiliselt ei õhuta.

[olli]

Tere,Reedet esitan siia küsimuse SUURELE RINGILE-kuidas on võimalik,et suletud keskkütte süsteemi tekib õhk?
On olemas ilmselt tuvastamatu leke,kuna süsteemi tuleb külmast peast vett aeg-ajalt lisada.
Akupaagi laest saan küllalt tihti päris suure koguse õhku-radikaid praktiliselt ei õhuta.

On üks variant, et kui suletud süsteemis on all (kus tavaliselt asub paisupaak) liiga madal vastusurve, siis kõige kõrgemas punktis on alarõhk. Ja näiteks automaatõhutaja kaudu saab siis õhk sisse küll, mis mullikestena akupaaki liigub.

[alfredo]

Katlasüsteemi puhul keeb õhk veest välja ja koguneb kõrgemasse punkti. Vee lisamine süsteemi täiesti tavaline asi sellisel juhul. Igaüks saab kodus veekeetjaga selle katse teha, kui ei usu. Õnneks survestatud süsteemis nii palju korraga välja ei kee kui potis, aga midagi ikka.

[muska71]

Katlasüsteemi puhul keeb õhk veest välja ja koguneb kõrgemasse punkti. Vee lisamine süsteemi täiesti tavaline asi sellisel juhul. Igaüks saab kodus veekeetjaga selle katse teha, kui ei usu. Õnneks survestatud süsteemis nii palju korraga välja ei kee kui potis, aga midagi ikka.

Potis keeb vesi 100C mulinal...Kesküttes ei lähe elusees vesi nii kuumaks,lagi vast 95C,va juhud kui mingil põhjusel pump ei tööta ja katel keema ja hüppama hakkab...

[vwt2]

Tere,Reedet esitan siia küsimuse SUURELE RINGILE-kuidas on võimalik,et suletud keskkütte süsteemi tekib õhk?
On olemas ilmselt tuvastamatu leke,kuna süsteemi tuleb külmast peast vett aeg-ajalt lisada.
Akupaagi laest saan küllalt tihti päris suure koguse õhku-radikaid praktiliselt ei õhuta.

On üks variant, et kui suletud süsteemis on all (kus tavaliselt asub paisupaak) liiga madal vastusurve, siis kõige kõrgemas punktis on alarõhk. Ja näiteks automaatõhutaja kaudu saab siis õhk sisse küll, mis mullikestena akupaaki liigub.

Täpsustan süsteemi-akupaak 2,5 kanti.Süsteemi rõhk paagi alumise temp. 80 kraadi 2 atm.Külmalt täites rõhk 0,8.Eile oli õhku umbes 0,5 atm.
Lisan,et akupaagi pealt automaat õhutus eemaldatud kuna loobus koostööst.

[Daff]

Katlasüsteemi puhul keeb õhk veest välja ja koguneb kõrgemasse punkti. Vee lisamine süsteemi täiesti tavaline asi sellisel juhul. Igaüks saab kodus veekeetjaga selle katse teha, kui ei usu. Õnneks survestatud süsteemis nii palju korraga välja ei kee kui potis, aga midagi ikka.

Kinnises süsteemis ei kao vesi küll kusagile kui keegi kõrvaline selleks põhjust või võimalust ei anna.  Peale uue süsteemi täitmist  mingi paari nädala jooksul ehk tuleb lisada veits vett. 

Oma katla põhjal võin näite tuua. 19 aastat sai katlal nurgas täis. Kui süsteem käima pandi siis paari nädala jooksul aeg ajalt süsteemi rõhk langes alla ühe ati. Paigaldaja kohe rõhutas, et jälgiksin kuna kogu süsteemist ühku korraga kätte ei saa. See on pikem protsess. Pluss veepehmendaja pidi ka toimima mingil kummalisel moel sellele veele. Rõhu langedes lasin maja veevärgist surve üles uuesti umbes 1,5 ati peale külmalt kui rõhk liiga alla langesja viimaks jäi pidama. Nüüd on kogu aeg külmalt rõhk nõks üle ühe. Oleneb hetketemperatuurist. Ja 19 aastat pole enam vett lisanud.

Mul on süsteem küll tehtud nii, et veevärk on ühendatud keskkütte süsteemiga. Kraan lahti ja lased vett juurde kui vaja. Ja üks tingimus on, et ka külmalt peab olema süsteemis oma kindel rõhk.  Mul spets katla manomeetril on 1,1 ati kohal punane joon millest allapoole rõhk ei tohi langeda. Ülemine on kusagil 4 ati juures. Selleni jooneni pole kunagi rõhk tõusnud. Isegi kui vool ära on läinud ja katel ennast avariikorras kinni paneb ning katla enda termomeeter näitab 100 ja nõks rohkem kraadi.

Kui näiteks kinnist süsteemi täita ämbriga vabavoolu teel siis me ei saagi seda süsteemi toimima. See mõttetera jäi meelde kui paigaldaja mulle katlasüsteemi tutvustas ja õppetussõnu jagas.

[hobiautod]

Õhk/vesi küte ja radikad. Teise korruse viimasest punktist sai kuu hiljem veel õhku kätte peale paigaldust.

[olli]

Aga kui kõrgel on kõige kõrgem punkt? Kui rõhk langes 0,5 bar peale, siis kusagil 4 meetrit versammast on max. Üle selle tekivad probleemid. Ehk siis kõik radikad jms peaks katlaga samal korrusel olema. Kas on nii?

[vwt2]

Aga kui kõrgel on kõige kõrgem punkt? Kui rõhk langes 0,5 bar peale, siis kusagil 4 meetrit versammast on max. Üle selle tekivad probleemid. Ehk siis kõik radikad jms peaks katlaga samal korrusel olema. Kas on nii?

Õhku oli umbes 0,5 bari.Õhuga 2,5-õhk välja 2,0.Katel-paak keldris radikad+põrand momendil esimesel korrusel.

[tiblu]

Kas keegi teab, et kuidas on vahet teha sügaval kriimul ja mõral metallis? Mingit spreid kasutada vms olen kuulnud.

Olen edukalt kasutanud spray komplekti Flaw-Findr, mida GFAnapol müüb.

Komplektis 3 pudelit:

• Puhastusvahend - roheline
  
• Penetrant - punane
  
• Ilmuti - valge.
  

Kasutamine:

1. Puhastusvahendiga pinnad puhtaks.
   
2. Penetrant peale ja oodata kuivamist 10-20 min.
   
3. Puhastusvahendiga liigne penetrant maha. PS! Vahendit ei pritsita pinnale, vaid kaltsule ja sellega hõõrud maha.
   
4. Ilmuti pritsid pinnale ja defektid ilmuvad nähtavale.
   

[Xtreme]

Kus sihukesi metall-kumm seibe kasutatakse?