RE: Mälestused teenistusest NSVL relvajõududes -
Janka - 18-08-2017
"Ühikaelu" jätkub...
http://ajalontoonid.blogspot.com.ee/2017/08/hurraaa-sinelid-saabusid.html
RE: Mälestused teenistusest NSVL relvajõududes -
kalleb - 18-08-2017
Imelik hari millega põrandaid roogiti oli kas väike või suur , väike oli shotka DK ja teine ka
Väike oli pärit väiksemast degaseerimiskomplektist IDK-1 ja suurem suurest tanki degaseerimise komplektist DK-4
need harjad bizdiitati harilikult mõne pargis oleva auto katusel asuvast suurest plekk-kastist kus asus degaseerimisseade
RE: Mälestused teenistusest NSVL relvajõududes -
Janka - 20-08-2017
22.dets '88 möödus selliste mõtiskluste taktis:
http://ajalontoonid.blogspot.com.ee/2017/08/unistused-mis-voivad-isegi-taituda.html
RE: Mälestused teenistusest NSVL relvajõududes -
Janka - 21-08-2017
Uus kasarmu, uus tuul, sama luud.
http://ajalontoonid.blogspot.com.ee/2017/08/nuud-on-nii-et-joululaupaevastalates.html
RE: Mälestused teenistusest NSVL relvajõududes -
Janka - 22-08-2017
Niisuguseks kujunes tolle murrangulise aasta lõpp minu jaoks ja ees ootas 22 kuud ning näpuotsaga päevi pealekauba teenistust nõuka armees.
Aeg, millele tagasi vaadates võib tunda nii tülpimust kui tühjustki, aga mis on tänini jäänud mulle tähtsaks, sest selline oli elu. Minu elu tolles paljukirutud süsteemis. Täis kannatusi, higi ja verd, aga mitte pisaraid. Neid ei õnnestunud kuni teenistusaja lõpuni mitte kellelgi mulle silmadesse sundida.
Selle aastavahetusega sai läbi pea paarinädalane kohanemisperiood seal Adaži aediku loomakarjas. Ees ootas õppeperioodi algus ning järgnev '89 heitis rajale hulgaliselt uusi ja aina uusi üllatusi, takistusi, rõõme ja muresid.
http://ajalontoonid.blogspot.com.ee/2017/08/88-kukub-kinni.html
RE: Mälestused teenistusest NSVL relvajõududes -
Janka - 24-08-2017
Kuidas ma laatsareti voodisse jäin:
http://ajalontoonid.blogspot.com.ee/2017/08/1989.html
RE: Mälestused teenistusest NSVL relvajõududes -
Janka - 24-08-2017
(15-08-2017, 23:28 PM)Janka Kirjutas: Eks tulevikus viskan ka mõne sellise jutu siia üles, mida blogisse ei tulegi .
Täna siis on see päev, kui aasta eest sai oma kirjapaki kallal sahtlipõhja joonistatud esimene proovirefereering.
Lugu sellest, millist elu elasin umbes-täpselt 28 aastat tagasi Saratovi oblasti Jeršovi rajooni Tšorno-Padina külas.
[attachment=64858]
Täna kaks kuud tagasi olin veel kodus.
Kena meenutada. Loodan, et see kena mälestus nelja kuu pärast jälle kordub.
Väheke ongi mul seda Uudismaad jäänud. Juba räägitakse midagi esimesest septist, kuid ma ei usu, et nii vara siit pääseme.
Terve päeva ootasin kella kolme, aga kui siis kutid sides käisid, polnud mulle küll midagi. No ehk homme veab...
Ma sain täna "preemiat" hea töö eest ja puha. Vaata, kui tubli ma olen! Raha oligi just otsakorral. Eile käis pataljonist lavka siin ja siis ostsin kommi, küpsist ja ühe vihiku, et ikka veel ja veel kirjutada. Nii jäigi vaid kolmekas...
Üldse olen elanud tänase päeva mälestustes. Meenutasin möödunud kevadet, '88 Tartu Levimuusikapäevi.
...
Ei jõudnudki eile seda kirja ära lõpetada. Nüüd on juba uus päev ja jätkan eileõhtuste sündmustega.
Kui ma õhtusöögi nõudepesu lõpetasin märkasin Loode-taevas äkki kolme ümmargust helendavat laiku. Umbes kümne sekundi pärast tekkis sinna veel neljaski. Algul lõi väikse punkti põlema nagu oleks uus täht tekkinud ja siis ilmus udukogu ümber, mis helendama hakkas. viies tekkis ka, aga kadus kohe ära. Need neli helendasid veel kaua ja me vahtisime terve vzvooduga seda värki. Ju need olid mingid gaasipilved, mis mingisuguste kehade põlemisel tekkisid. Algul asusid kaarekujuliselt ja lõpuks vajusid ühele sirgele ning samal ajal liikusid Läände, ise pikkamisi kustudes.
....
Aga meil on juba kaks kutsut! Üks toodi eile veel. Õudsalt mõnus, tilluke ja hästi pehme halli karvaga. See teine, kes enne oli, sikutab teda kogu aeg kõrvadest. Õudne nahaal on küll, harjunud üksi olema ja ei või teist enda kõrval üldse näha. Muudkui kaklevad omavahel.
....
Käivad jutud, et me kolime varsti ümber Kurski kanti. Annaks jumal, et see tõesti nii ka oleks. Ma kukun muidu täpselt Adažisse riviülevaatuseks ja sügiseseks praverkaks. Hull ajukepp ja närvesööv värk. Kui nüüd siis tuleb see minu poolt kauaoodatud teine etapp, siis peaksin oktoobripühade paiku tagasi olema.
...
Vaat nii elan siis siin - kahe tuhande versta kaugusel Eestimaast.
Asukoht kah.
RE: Mälestused teenistusest NSVL relvajõududes -
Janka - 25-08-2017
- "Больные в больнице! В строю им делать нех..."
http://ajalontoonid.blogspot.com.ee/2017/08/ehk-laatsaret.html
RE: Mälestused teenistusest NSVL relvajõududes -
kalleb - 27-08-2017
Hea et seal santsastis normaalne arst oli , meil utsebkas oli ainult medbrat kes ravis kõiki zeljonka , vishnevski salvi ning köhatablettidega , mingi loomatohtri koolis käinud tegelane
Mul tekkis sellest jamast utsebka lõpus sellised haavad et kui lineikas santsastis näitasin siis mingi med teenistuse prappor ( naisterahvas) vandus kõigepealt pikalt matiga ning ütes et utsebka kohta tuleks raport kirjutada kaitseministeeriumisse jne
Aga said asja kuu ajaga enam-vähem korda aga praegugi veel näen sääremarjal kirsa ülemise osa kohal 2 nii umbes 2 cm kokkukasvanud auku mis omal ajal olid nii 2-3 cm sügavused- mälestus 30 aastat tagasi võitmatust vene armeest
Lisaks sain tugeva rahvaste sõpruse kooli - tsurkasid ei salli silmaotsaski - jobannoje bratja po razumu
Ühesõnaga - polnoje gavno
RE: Mälestused teenistusest NSVL relvajõududes -
Janka - 27-08-2017
Võin hambaarsti samamoodi kiita.
Lappis tekkinud augu vaatamata eelajaloolisele trossidega puurile väga tip-top tasemel ära.
Kümmekond aastat hiljem, kui Viljandis kliinikut külastasin, avastati muu seas, et tolle kroonus lapituga on vist midagi pahasti. Pildi järgi pandi diagnoos, tegelikult polnud konkreetse kihvaga sinnani mingeid probleeme ette tulnud. Hakkas siis südikas daame seda lahti puurima ja nussis kaks puuri nüriks enne, kui tehtud sai. Mingi imematerjal oli põhjaks laotud, selle pärast pilt valetaski. Kokkuvõttes keerati jummele heas seisus hammas lihtsalt tuksi.
RE: Mälestused teenistusest NSVL relvajõududes -
kalleb - 27-08-2017
Mina isiklikult hambaarstiga eriti kokku ei puutunud , polgu santstastis oli hambaarst üks nooremat sorti kaheaastamehest leedukas ( leitnant) kes santsastis viibis 2 korda nädalas ja enamuse ajast tiris tangidega sõdurite hambaid välja , mõnikord ka puuris
Hambad lasin endal järele vaadata kodus 1989 aasta veebruaris puhkusel käies ja üks auguke ikka leiti ning ka kohe ära lapiti
RE: Mälestused teenistusest NSVL relvajõududes -
Janka - 28-08-2017
Back in business
http://ajalontoonid.blogspot.com.ee/2017/08/tagasi-rivis-ja-too-kaib.html
RE: Mälestused teenistusest NSVL relvajõududes -
Janka - 31-08-2017
Aidaa puškad ja muud käsikaarikud!
http://ajalontoonid.blogspot.com.ee/2017/08/maarige-pahe-endile-see-teadus.html
RE: Mälestused teenistusest NSVL relvajõududes -
Janka - 01-09-2017
Magus elu
http://ajalontoonid.blogspot.com.ee/2017/09/prisjagani-on-nadalajagu-paevi-jaanud.html
RE: Mälestused teenistusest NSVL relvajõududes -
Janka - 11-09-2017
Viimane lugu utšebka elust. Edasist saab huviline kunagi lugeda paberkandjalt.
http://ajalontoonid.blogspot.com.ee/2017/09/prisjaga.html
Kel midagi kahe silma vahele jäi, siis saab avada
http://ajalontoonid.blogspot.com.ee ja vasakul ülanurgas olevale kolmele triibule klikkides avaneb rippmenüü, mille kaudu jõuab kõigi kahekümne postituseni. Blogi loetakse äärmiselt ebamugavalt, altpoolt üles, kui keegi veel ei tea. Mina sellist idiootset formaati välja ei mõelnud. Peab väheke tutkima, vbl. kannatab asi ka õigetpidi ette keerata selliselt, et algus on ikka ülal.
RE: Mälestused teenistusest NSVL relvajõududes -
stihl - 11-09-2017
(27-08-2017, 02:34 AM)Janka Kirjutas: Võin hambaarsti samamoodi kiita.
Samamoodi siin.
Ma küll ise abi ei vajanud, aga kord, langevarjuhüpetel suutis üks vend nii osavalt maanduda, et lõi automaadi tagaosaga endal kõik ülemised hambad sisse ja huule puruks. Automaat oli vene dessandis hüppe ajal rinna peal, varulangevarju all, plekist kaba küljele keeratud, АКСУ, tavalisest АК-st ikka kõvasti lühem.
Nagu maandumist korraldav leitnant asja nägi, oli vend juba komandöri uaaziku tagaistmele topitud ja minek...
Ega kellelegi ei öeldud, kuhu või miks.
Mingi aja pärast oli kutt väeosas tagasi, tuttuus portselanist hambarida suus säramas ja huule peal paar niidiotsakest õmblust reetmas.
Osati küll, kui vaja oli.
Kus seda tehti, vend vaikis. Kõlakas käis, et Alma-Atas tehti, meie olime sealt vaid 70km. Ja vaevalt, et ta sellise pisiasja pärast nüüd Moskvasse ja tagasi lennutati.
Ja endiselt näitas Nõukogude dessantvägede statistika ajalehes Pravda, et meil õnnetusi mitte kunagi ei juhtu.
.
RE: Mälestused teenistusest NSVL relvajõududes -
kalleb - 06-07-2018
Eks kõik sõltus väeosast kuhu sattusid
Mõnikord võisid väga hea koha peale sattuda
Näiteks käisin kunagi komandeeringus Tsernjahhovskis 1989 aasta aprillis
väeosas mida nimetati brigada materialnava obespetsenija (BMO)
Väeosa pargis olid 200 autot
Isikkoosseis koosnes 12 sõdurist,neist 8 olid eesti poisid
Ohvitseridest olid alampolkovnik,major,kapten ja kaks prapporit
No nad elasid seal nagu kuninga kassid
Ma käisin korra nendega kusagil metsas õppusetel ca nädal aega
Vot kui sellises kohas olid siis polnudki viga
venniksed olid kõik käinud kümmekond korda kodus
ja olid asjaga suht rahul
Hommikune razvood koosnes sellest et väeosa komandör käis isiklikult kõik sõdurid läbi, andis kätt, uusis kuidas tervis jne
No päris naljakas oli see võrreldes mingi teise durdomi väeosaga
Kui aga võrrelda mingi suurtükipolguga kus oli 700 sõdurit ja neist veel
400-500 mustad tsurkad no mis me siis räägime
aga ega kunagi ei või teada kuhu satud
Siinkohal kasutan juhust ja tervitan kõiki kuulsusrikka BMO brigaadi võitlejaid keda õnnestus kohata 1989 aasta kevadel
Ura!!!
RE: Mälestused teenistusest NSVL relvajõududes -
kalleb - 06-07-2018
Teeme siis natuke interaktiivset tutvustust ka
Kapitalistlik spioonivõrgustik töötab
Siin pingerivi väeosadest kuhu olen sattunud- reastatud jubeduse järjekorras
1)Novotserkasski utseka- täielik veshalka - koonduslaager, täielik ustavsina , seerud olid poolhullud, söök oli täiesti rahuldav
2)Gussevi raketidivisjon - Gessi gestaapo hirmuvalitsus-ustavshina, söök oli jama
3)Sovetski raketibrigaad- ohvitseride rohkus seoses brigaadi staabi lähedusega, järjest kasvav ustavshina-ühesõnaga durdom
söök algul oli jama pärast muutus normaalseks
4)Kapustin-Jari raketipolügoon - oli suht rahulik, viimane laskmiste päev oli suht möll , häiris imelik koonduslaagri tüüpi kasarmu- toideti hästi väliköögist
5)Kaliningradi raketidivisjon- ohvitserid ei painanud , olid rahulikud ja sõbralikud, häiris dedovshina, sai hästi palju linna peal käia , väeosas viibisin minimaalselt, peamiselt käisin seal magamas , isegi söömas ei käinud, selleks saime toidutalongid ja grazdanskaja stolovaja, sõdurisöökla söök oli jube
6)Komandeeringus Tsernjahhovski armee varustamise brigaadiga - väga hea ja rahulik 2 nädalat , ajateenijad olid seal enamik eestlased-seal teenimine oli ikka eriline pioneerilaager , söödeti väga hea hästi
Novotserkasski utsebka- aadress oli uulitsa Jermaka
google mapist sain väeosa värava siiski kätte - jube koht siiani- okastraat ja klaasikillud müüride peal- väga kole koht- praktiliselt võrdus vanglaga
https://www.google.ee/maps/@47.4149323,40.1079373,3a,75y,207.73h,89.07t/data=!3m6!1e1!3m4!1swhcnCVJB6n3kcemraIOojw!2e0!7i13312!8i6656?hl=en
Teise asukohana sattusin Kaliningradi ,Rizkii gorodoki nurka (tol ajal oli see väravate ja müüridega piiratud gorodok kuhu kõrvalised isikud sisse tulla ei tohtinud, praeguse asukohaga Malojaroslavskaja uulitsa 18
https://www.google.ee/maps/@54.7210835,20.5484725,3a,75y,186.54h,90t/data=!3m6!1e1!3m4!1skNEsg8aYnZO4UIrJUCsqPA!2e0!7i13312!8i6656?hl=en
Gussev Kaliningradi oblast , uulitsa Bagrationa , rõve ja räpane linnake , umbes Viljandi suurune , olin seal 1988 a august - 1989 aasta veebruar
Kasarmu on selline omapärane , pole kindel kas oli spetsiaalselt kasarmuks ehitatud või mõni kool , igaljuhul erines Kaliningradi kasarmust kardinaalselt
Kasarmu või mingi muu hoone kus väeosa asus oli väga korralikult ehitatud , välimuselt oli maja selline väikese lossi moodi , keldrid olid võlvidega , seest eriti sõdurite elamine oli väga luksuslik, tammeparkett , katuseaknad , võlvid , päris kena lossike oli
Asetaks selle teisele kohale peale utsekat , see oli kolmas väeosa ja kolmas linn kus õnnestus paigal olla pikemalt
Väeosas valitses hirmuvalitsus , kõik kartsid väeosa komandöri major Gessi (see polnud ta tegelik nimi , lühend gestaapost ilmselt)
Ustavshina oli päris tugev, deduskad olid alla surutud ja näiliselt oligi see suur ja sõbralik armeekollektiiv
Igaljuhul kord oli lineika kohta liiga karm , väeosa ümberlokatseerumisega Sovetskisse kaotas Gess oma supervõimu ja kiskus bradakiks , igaljuhul oli Kaliningradi väeosa Gussevi kõrval tõeline pioneerilaager
Väeosa territoorium oli väga väike , nii 300m x 500m , park oli päris suur aga niisama polnud sul sinna asja
See oli ikka tõeline tondiloss kus igal pool see Gess kummitas , varjuda oli väga raske
Mul õnneks oli oma kaptjorka ja Gessi sinna sisse ei lasknud kuigi ta teinekord mu ukse taga kolistas
Üldiselt pole seal miskit muutunud selle 30 aastaga , viisnurgad aia pealt on asendatud kullidega , värav oli ka vanasti selline suur jalliks värvitud rauast mis mingi mootori ja vintsidega keris selle eest ära ja siis tagasi
Tundub et koristatud ja aknad ees, seega keski seal ikka pesitseb
Kui väravast sisse vaadata siis asus seal karaulnoje pomeshenije , veidi paremal pargi kpp
Söömas käisime mingite tsurkade väeosas pildil kohe üle aia vasakul , keelati ära läbi aiavärava käimine , pidi riviga tegema mingi 2 km rännaku et siis sööma saaks , söök oli jube, täielik parasha
Oli ka muidugi päris hea nipp pikast marssimisest pääsemiseks , ootasid kui divisjon läks sööma , väravad avati kriginal ( Tol ajal polnud selliseid peeneid raudvarbadest väravad vaid plekist eest äralibisev värav mida avati elektrimootoriga, kui elektrit polnud siis kpp narjaad nügis selle eest ja pärast tagasi)
Nimelt oli äralibiseva värava juures just selline paras ava müüri ääres kustkaudu said väga kergelt teise väeosa territooriumile ja mõne minutiga sööklasse , harilikult kasutasid seda teed narjaadis olevad sõdurid
Mõnikord ( eriti õhtusöögi ajal) polnud sinna sööklasse lihtsalt mõtet minna sest anti jubedat sööki , parem isusid kaptjorkas ja lasid tushonkal hea maitsta
Väeosast samovolkasse minna ei saanud , pideva gestapo valve all , isegi kõrvalväeosa tsaipokki polnud lubatud minna (no seal ikka käidi aga pidid rivis koos seersandiga minema nagu utsebkas)
Aga istusin oma kaptjorkas võlvidega keldris kusagil kasarmu keskosas ja baldeitasin niisama
Klaastellistest aken oli täpselt riviplatsi poole ja nägi ära kui rivistus oli siis vedasid ennast kaptjorkast välja ja esimesel võimalusel sinna tagasi ja mis põhiline- uks alati lukku
Kui väosa ära kolis siis võeti koik mida maha võtta andis kaasa , isegi stepslipesad seintelt , trossid mis kandsid elektrikaableid , kaablid lõigati ära, muidugi kogu varandus võeti 110% kaasa
Neljas asukoht oli Sovetki linn kohe Leedu piiri ääres, umbes Pärnu suurune
Kasarmu asus uulitsa Tankovaja , kusagil suht bussijaama ligidal , ca 15 minutit ja bussi peale ( praegu just vaatasin et räpane teekele bussijaamast väeosani on kaarsil uulitsa Roza Luxemburg- ja ohujeju)
Kasarmu oli suur ja soliidne , Kaliningradi kasarmu moodi , meie olime kolmandal korrusel , alumisel korrusel pool oli santsast ja teine pool tsaipok , 2 korrus ohvitseride korterid( niiet shaaklalid vahtisid pidevalt juures)
Olime liidetud aga mingi suure brigaadiga , brigaadi staap oli ka samas gorodokis ja sellega kaasnes ajupesu ja ustavshina tugevnemine , kord oli muidugi kordades lõdvem kui Gussevis, Gess kaotas ainuvõimu
Olin seal lühikest aega -1989 a veebruar -mai
( veebruaris oli kodus puhkusel ,aprillis 2 nädalat armee õppustel metsas mingi võõra väeosaga, mai algul nädala metsas oma väeosaga )
Söökla oli algul jube peldik aga komandir brigado tegi seal jubeda ablaava et soldatikud süüa saaksid ja aprillis hakkas tööle kandikutega iseteenindussöökla- väga viisakas värk ja söögid ka polnud viga
Asetaks selle kolmandale kohale Gussevi järel
Gogglemaps küll pilte teha ei lase aga on ühe vene ohvitseri luurevido , küll millegipärast vale väeosa nimega, võimalik et seal oli kunagi mingi teine raketsikute väeosa seal gorodokis
https://rutube.ru/video/7273ff0ee9f7e50 ... 924d2cc23/
Meie kasarmu on kohe vasakut kätt kpp sisse minna , paremal oli brigaadi staap ja brigaadi upravlenije staap , veel kaugemal teiste raketidivisjonide kasarmud
Kohe kpp otse söökla
Kõik maha jäätud ja ära rapitud ning lagunenud
Meie kasarmus pidi mingi mööblifirma pesitsema, eks ostsid selle kaitseministeeriumi käest sümboolse hinnaga ära
Aga kasarmu oli korralik , vana preisi kasarmu
siin veel üks video, kasarmu kohe vasakul suur kolmekorruseline maja
https://youtu.be/9qbAnXCcUY4?t=94
https://youtu.be/64WwWIB1o9Y?t=53
RE: Mälestused teenistusest NSVL relvajõududes -
ZIL 131 - 06-07-2018
Väeosa värava kohal on google meestel kõri pihku võetud
https://www.google.com/maps/@54.7657345,32.0045099,3a,60y,214.91h,87.81t/data=!3m6!1e1!3m4!1se8U5y_RlNPUJxiTo1sWYJg!2e0!7i13312!8i6656
RE: Mälestused teenistusest NSVL relvajõududes -
kalleb - 06-07-2018
Loomulikult tegid venkud google spioonidele paraja sõktõmi , dezurnoi po kpp starsii praporsik Vassiljev on juba välja ronininud ja võtnud kasutusele makarovi ja kaks stõk-nozi ning veenikutega relvastatud jakuudi sõdalast- näitas üles erakordset valvsust ja sai väeosa poliitosakonnalt aukirja ning alumiiniumist rinnamärgi ning väärtusliku kingituse - hiina käekella mis vajas patarei vahetust
Aga näe google spiooniauto on ära salvestanud strateegilise sildi -Kontrolno-propusknoi punkt ja veel kaks strateegilist kulli mis on ilmselt sinna viisnurkade asemele kinnitatud
(Kullid on aga kangesti nagu Bundeswehri omad tsaari kullide asemel- ju siis taheti jätta hoopis mulje et see on Saksa Liitvabariigi väeosa keset Smolenskit
Korralagedus - päise päeva ajal spioneerivad
Aga näe , auto edasi ei liikunud
Kõik on nii nagu vanasti ...