NL aegsed lood... - Printerisõbralik versioon

+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Varia (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=12)
+--- Foorum: Vaba teema (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=16)
+--- Teema: NL aegsed lood... (/showthread.php?tid=5809)

---

RE: NL aegsed lood... - Armex - 12-01-2012

Armex vaikib edasi.Miks ma peaks rääkima noorest mehest kes sai soolo spets Urali ja polnud aastaid mootorrattaga sõitnud ja oma nooruse hulljugusest läks Vana-Võidu ringrajale sõitma ja alumises kurves sõitis väja,tal siiamaale okastraadist armid näos.Tema oli kaine nooruse julgusest sõitis aga kõik kohalikud teavad nende tsiklitega sõitsid kraavi jne.Hannes,Ants,Imre nendest kaks kindlasti olid joogised kolmandat 100% ei ei tea aga nemad ei ole prominendid nende sõitude vastu ei tunne keegi huvi.Kui inimesel on eluaegsed armid miks paeksin temast siin kirjutama,kui tahab ta ju ajakirjanik kirjutab ise,ma küsin kas tahab rääkida sellest.Ise olen väga aeglane kirjutaja ja käin foorumis vahetevahel.Lugusid kirjutada oleks palju aga ma ei istu tundide viisi arvutis,mul muutki teha.
Kui tahan memoaare kirjutada või huvitavaid lugusid siis panen paberile ja lasen Apselungil kirjutada vahest mõne lükese loo kirjutan isa ka.
Võin kirjutada enda kohta ka agakülajutud jäävad külajuttuteks.

---

RE: NL aegsed lood... - kalleb - 12-01-2012

Nõukogude ajal oli väga populaarne toode laadal kilekott ja kleepekad

Standard hind oli 5 rubla , tol ajal maksis leib 15 kopikat ja piim 20 kopikat

Eriti populaarne oli selline millel oli kas tubaka või teksareklaam peal(Marlboro ja Wrangler)

Kilekotte kui eriti väärtuslikke asju lapiti kleeplindiga kui kusagilt katki läks ja hoiti hellalt





Kleepekaid valmistati ka ise

Ettevaatlik pidi varakevadisel laadal olema punaste tomatite ostmisega , sinna sisse olevat kust süstitud

Tõestuse selle väite kohta võite lugeda siit --http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=30&t=10737&start=60

---

RE: NL aegsed lood... - hillar2 - 12-01-2012

Viitina mehed käisid kusagil kaugemal laadal varakevadel istikuid müümas. Täpsemalt olid need müügil suislepa nime all. Palju neid istikuid oli, aga kuulu järgi olid nad kogu kaubast lahti saanud. Ostjatel võis aga aasta-paar aega minna, et aru saada pettust - suislepa asemel sanglepp.

---

RE: NL aegsed lood... - supp - 12-01-2012

selle tomatite sisse heajaparema süstimisega meenus mulle isa poolt räägitud lugu, kui ta kraanajuhina 70nendatel osales ühe tuntud õlletehase ehitusel ning kui jämedamat häda polnud kuskil teha, siis käidi keha kergendamas kääritus vaatides(või mis iganes nende nimi oli). Igaljuhul ta seda õlut ise pikkaaega ei tarbinud, küll aga tassiti seda mandrimeestele kingituseks

---

RE: NL aegsed lood... - kalleb - 12-01-2012

Ka lahtise õlle vaatides ligunesid teinekord varblase ja tuvilaibad

Aga tootel oli minekut ,mis siis et soe ja imelikult haises

Aga tõeline värskus on noolega kapis nagu televiisoriski öeldakse

Gaseeritud vett sai automaadist 1 kopika ees , siirupiga oli 3 kopikat aga kui siirup oli otsas siis said ikkagi sama 1 kopikast vett

Isegi suuremates asutustes olid gaseeritud vee automaadid üleval

Kahjuks olid klaasid paljudes kohtades mitteteadlike elementide poolt erastatud (pihta pandud) ja seda imelist vett polnud võimalik tarbida

---

RE: NL aegsed lood... - Aspelund - 12-01-2012

Kunagi Pikrist loetud lugu:
paigaldanud üks töömees omal ajal kusagil erasektoris mingit vaipkatet. Sellist, mis liistudega jäädavalt kinni pannakse. Töö tehtud, tahab suitsu teha, aga pakk kadunud. Järsku näeb: keset põrandat vaiba all kühm....

Mis teha? Vaipa ülesse võtma ei hakka. Haaras siis haamri ja tasandas kühmu ära.

Mõne aja pärast laekus perenaine, kes ulatas töömehele suitsupaki, mis kuhugile kõrvalruumi jäänud. Ise aga vaatab otsivalt ringi. Töömees siis pärima, et kas midagi valesti? Perenaine siis seletas, et tal jookseb hamster mööda korterit ringi ja nüüd kuhugile kadunud....
....................

Aga sõber Arvo meenutas just äsja, kuidas 40-ndatel ja 50-ndatel aastatel vaktsineerimine käis. Liikusid siis ju ringi igasugused tõved, millest tänapäeva lastel aimugi pole. Nende vastu tehti regulaarselt kaitsesüste.

Ühel päeval laekusid siis kooli medõed kurja kavatsusega taas kaitsesüste teha. Teatud seltskond nägi nad aknast ära ja pani kohe ajama. Teised said oma surakad kätte.

Sellega aga asi ei lõppenud: need, kes minema jooksid, kutsuti järgmisel päeval õpetajate tuppa "kohvile". Patused seisid kõik rivis ukse taga. Toas oli aga lisaks õpetajatele medõde, kes kõigile teenete järgi süstid ära tegi...

Ja kui mõnel lapsel juustest täied või tingud leiti, läksid juuksed kohe maha nulli. Ei mingit täikreemi või midagi.

Nädalavahetustel, pärast laupäevaste koolitundide lõppu (ja, siis käidi veel laupäeval koolis, isegi veel 80-ndate esimeses pooles), pandi koolis põlema mingid küünlad, mis levitasid rohelist desinfitseerivat suitsu. See heljus siis koolis ringi kuni esmaspäevani, mil lapsed taas kooli tulid. Ning veel siis kipitasid silmad sellest suurepärasest kaitsevahendist.

Kohe pärast sõda aga käidi koolis nii, et esmaspäeval pidi iga laps kodust kaks puuhalgu kaasa võtma kooli ahjude jaoks. Halud kuhjati kooli õuele kokku ja nende najal köeti kooli ahjusid.

....................

Viljandimaa komsomolikomitee saanud kohe pärast II maailmasõda endale liiklusvahendiks Harley-Davidson WLA sooloratta. Sellega siis kihutasid instruktorid mööda rajooni ringi.

Sõiduoskus oli neil meestel aga selline nagu ta oli. Üks siis lõi ratta käima ja asus praeguse Ingeri maja eest Lossi tänava poole sõitma. Kaugele ta ei saanud: lähim aed ja karusmarjapõõsas võtsid hoo maha.

Arutati siis asja mis arutati, jõuti ühisele järeldusele: ratas va äkiline. Olukorras hõlbustamiseks tehti lihtne rats: tagumiselt silindrilit võeti lihtsalt küünal maha...

---

RE: NL aegsed lood... - kalleb - 12-01-2012

vanasti kroonus käis vaktsineerimine niiviisi et tuli nn. saninstruktor ,kaasas oli tal püstolit meenutav riistapuu (ilmselt saksa koonduslaagrites inimkatsete jaoks väljatöödatud priboor millega sai väga kiiresti ja ilma vahepealse steriliseerimiseta inimestesse mitmesuguseid mürke süstida, see priboor oli ilmselt viidud venelaste poolt Uuralite taha ja järele tehtud)

igaljuhul rivistus, zampoliit pidas lühikese kõne partei ja rahva ning sõjaväe ühtsusest ja vaktsineerimise vajalikkusest ning kamandas -pervaja sherenga 2 shaga vperjot, stano snjat

ja saninstruktor lasi kõigile tundmatu vedelikuga täidetud ampullist hea laksaka , mõnele ka 2

ja olidki vaksineeritud ükskõik mis hädade vastu,ülejäänud haiguste vastu aitas zeljonka ja tableto ot kashlja

kunagi kroonus utsekas (too oli Rostov-doni-ääres) hallas levima düsenteerija ,tuli kõrgemalt poolt kamanda välja tuua salajane nõukogude teadlaste poolt välja töödatud imerelv selleks puhuks (ilmselt mingid aegunud tabletid), terve väeosa kamandati rivisse ja jagati igaleühele sissevõtmiseks välja mingi tablett nimetusega bakteriofaag ,ise sain selle kuhugi ära sokutada et ei pidanud mürki ära sööma

ühesõnaga anti sisse bakterite tapmise viirust

http://et.wikipedia.org/wiki/Bakteriofaagid




eriline värk oli hambaarstiga sõjaväes,seda kardeti jubedalt sest levisid kuuldused et tõmmatakse enamus hambaid ilma mingi tuimestuseta välja ,ka terved

---

RE: NL aegsed lood... - miilits - 13-01-2012

Mossepower kirjutas, et NL aegsetele juhilubadele kleebiti pilt tatiga, tegelikult käis see spets. liimi ja kuumapressiga.
--------------------------------------------------------------------
Lugu täidest, see võib juhtuda ka kaasajal ilma NL-ta.
Vanem poiss sai lasteaiast täid pähe ja sinna teda ajutiselt ei lubatud, kuna last ei olnud kuskile jätta, tuli ta tööle kaasa võtta, Viljandi turuplatsil oli minu töökoht ja poiss marssis seal koosolekute ruumi, kus istus mitmeidki asjalikke inimesi, ajas rinna ette ja hõiskas: "Aga mul on täid peas!", ise kangesti uhke olemisega.

---

RE: NL aegsed lood... - Vana7 - 13-01-2012

Tänapäeval,kui metsades müttavad põhiliselt harvesterid,on kahetsusväärselt tähelepanuta jäänud NL aegne metsatööde hitt - mootorsaag DRUZBA.Tõsi,naljahambad soovitasid selle riistapuu olemuse paremaks mõistmiseks lugeda seda nime tagurpidi.
Tegelikult oli tegemist tolleaegse tubli abimehega,sest need,kellel tuttavat drusbameest polnud pidid ahjusooja saamiseks metsas sikutama masinat "supoole - mupoole" või vehkima venekujulise kirvega.
Esimest korda nägin seda saagi viiekümnendatel,kui naabrimees Oskar siberist tagasi tuli ja mingi valemiga selle kaasa tõi.Oi oli uudistamist,kui ta sinise suitsupilve saatel koduõues mahamurdunud jämedat kuusetüve tükeldas.Setsmekümnendatel sain minagi Druzba õnnelikuks omanikuks,kuid selleks,et ostuluba saada,pidid naabrid Juuli jaMaali 2kuud minu nimel piima kombinaati saatma.
Kui kett oli terav,oli temga täita mõnus töötada:kõrgete sarvede tõttu ei pidanud kummardama ja langetamiseks sai plaadi pöörata horisontaalasendisse.Mingil määral õnnestus jämedamaid oksi ka laasida.
Väga tähtis oli,et paaki mitte tühjaks töötada,sest sel juhul tõmbas saag reaktiivlennuki pöörded peale,ei allunud enam seiskamisnupule ja pärast tankimist pidi täielikult maha jahtuma,enne kui uuesti käima õnnestus tõmmata.
Vahel sai nalja ka.Kord oli meil metsatöödel abiks sõjaveteran Pjotr - pisut lihtsameelne,kuid tugev nagu Vene karu.Algul tassis notte kokku,kuid lõunapausi ajal nurus end saemeheks.Asi hakkas Petkale meeldima kuni paagi tühjaks kõrvetas ja pärast tankimist saagi enam käima ei saanud.Soovitasime siis,et lükaku mööda puutüve,sest oma punnvõrri ta ju lükkab alatihti edukalt käima.Ja Petka jooksiski saeketiga piki palki oma veerand tundi nii,et higimullid otsaees - muidugi tulemusteta.Andsime siis uuesti nõu,et proovigu vahepeal starteriga ka ja ennäe imet,saag käivitus esimesest tõmbest,sest oli lükkamise käigus piisavalt jahtunud.
Kes ei tea,siis druzba mootor ühelt poolt ja reduktor ketiga teiselt poolt kinnituvad sarvede alla ühise kammitsa abil,mis lukustatakse lingiga.Ilmselt oli Petka lingi kinnitamata jätnud,sest töö käigus eraldus ühel hetkel töötav mootor koos lõikeaparaadiga sarvedest ja hakkas saemeest taga ajama."Bjää,nu i zvrj" arvas seepeale petka ja läks nottisid kokku tassima.

---

RE: NL aegsed lood... - Talupoeg taluja - 13-01-2012

(12-01-2012, 07:51 AM)Mossemees Kirjutas:  Seda ma olen kuulnud, et 1940. aastal meite maile saabunud "tehiskaasmaalased" WC-potis nägu pesid ja ise pahandasid, et süsteem jube ebamugav, saab ainult ühe käega vett näo peale uhada, kuna teisega tuleb ketist sikutada ja vesi saab ka liiga ruttu otsa. Ja ka seda olen kuulnud, kuidas öösärgid peokleitideks sobisid. Ja sedagi, kuidas baabad veel kaheksakümnendatel teatavaid ühe sangaga emailpotte supi keetmiseks kasutasid. Aga vot seda, et keegi suhkruvatti SELLISEL otstarbel kasutaks, polnud ma veel varem kuulnud.

See jutt ,et vene naised meie öösärkidega ringi liikusid,on sulatõsi! Minu kadund ema ja vanaema olid küüditatud siberisse Novosibirski oblastisse ja nemad nägid seda asja oma silmaga.Oli külapeal siis näha meie rahva öösärkisid uhkete proude seljas,kes sirge selja ja tähtsa näoga ringi käisid. Väljanägemine oli uhke küll. Pitsid ja satsid küljes ja lumivalged kleidid....... Ju siis meie rahvas vahetas oma viimaseid asju,et süüa saada. Vene prouad muidugi said asjast hiljem teada.......... Eks see võis siis hinge täis ikka ajada küll,kui kuuled,et teisel rahval need lihtsad öösärgid......

---

RE: NL aegsed lood... - Basilio - 13-01-2012

(12-01-2012, 18:49 PM)kalleb Kirjutas:  Nõukogude ajal oli väga populaarne toode laadal kilekott ja kleepekad
Standard hind oli 5 rubla , tol ajal maksis leib 15 kopikat ja piim 20 kopikat

Mina mäletan hinda 10 rubla! Aasta oli mingi 1980.

---

RE: NL aegsed lood... - Tift - 13-01-2012

(12-01-2012, 18:49 PM)kalleb Kirjutas:  Ettevaatlik pidi varakevadisel laadal olema punaste tomatite ostmisega , sinna sisse olevat kust süstitud

See väide ei pea paika - huvi pärast proovisin eelmine suvi järgi - katses osales lehmapiss, hobusepiss, inimesepiss. Erinevalt lahjendatud. Ei lähe punaseks, vaid otsejoones mädanema. Ehk mustaks. Ükskõik, millises vahekorras, millise valmidusastmega. Sai villand neist juttudest ja proovisin järgi. Tõestuseks. Ei tööta see väide ja neil juttudel ei ole tõepõhja all. Konks on milleski muus.
Muuseas, proovisin ka alkoholiga. Üldiselt sama lugu.

---

RE: NL aegsed lood... - Talupoeg taluja - 13-01-2012

Vanasti,see oli siis 1982 -96a. sai tegeletud siis tomati-ja kurgikasvatusega. Sai müüdud Viljandis,Valgas ja ka Pihkvas. Kuid ainuke koht,kus aeti seda kuse pritsimise juttu,oli Viljandi. Jalutas siis üks HÄRG letist mööda ja siis õiendas. Et ei ole võimalik nii vara tomateid saada,oleme kõik kust täis pritsinud. Olin siis ise müüja ametis. Noor poiss,kuid oskasin talle asja seletada küll. See minu jutt teda ei huvitanud. Ajas oma joru. Lõpuks ajas mind nii vihale,et pidin talle tomati näkku lükkama.
Meil oli kasvuhoone naftaküttel. 5 t. tsistern oli aianurgas. T-74 küttepump lõi aga naftat KV-300 katlasse..... Naftaliiter maksis siis ainult 2 kopka liiter.....
Äri hakkas juba otsa saama,kuid tünnis oli veel pool alles. Välja nägi must,pea-aegu läbipaistmatu haisev vedelik.....oli mingi vana pesemata masuuditsistern. lasin selle 2,5 t. läbi oma Volksu LT-28 D bussi....... ei teinud teist nägugi..... Vahest võttis külmaga filtri kinni,kuid häda polnud midagi.
Tänu sellele saimegi varakult tomateid........

---

RE: NL aegsed lood... - pen.skar - 13-01-2012

Tifft, käi kontrollis ära, jumal teab millesse sa süütu tomati nakatasid...

---

RE: NL aegsed lood... - Aspelund - 13-01-2012

Õige aeg alustada kollaste, roheliste ja punaste tomatite kõrval ka mustade turustamist... Eelmisel sügisel müüdi ju Tallinna Keskturul musti kukeseeni...

Aga toidu tootmisest veel: Võhma lihakombinaadi inimesed rääkisid, et vorstiliin hommikul käima pandi, kostis esialgu kõva rotikisa. Et aeglasemad pääsesid nii Homo Sapiens'i toidulauale...

---

RE: NL aegsed lood... - Tift - 13-01-2012

See lihakombinaadi lugu rottide peletamisest vastab 100% tõele. See oli 79 aastal Tartu lihakas, kui õemehega (see töötas seal tõstukijuhina) ühe päeva seal veetsin. Tolknesin niisama kaasas, pold targemat teha..
Enne liinide käivitamist kolistati harjavarrega mööda torusid, esimene ports toodangut läks ... no ma`i ole päris kindel, kuhu . Käivitamisel igatahes ma mingit erilist kisa ei täheldanud , kuid ega seda pold üldises mürinas kuulda ka.
Seal sain ära proovida ka sooja. alles keetmisest tulnud doktorivorsti.
No ma`i mäleta enam maitset, aga ega ta halb pold. Sest oksele ei läind...
A tomatite punaseksajamiseks on palju inimsõbralikum meetod olemas, tervislik ja looduslik. Aga see o tootmissaladus.

---

RE: NL aegsed lood... - kalleb - 13-01-2012

(13-01-2012, 10:53 AM)Tift Kirjutas:  

(12-01-2012, 18:49 PM)kalleb Kirjutas:  Ettevaatlik pidi varakevadisel laadal olema punaste tomatite ostmisega , sinna sisse olevat kust süstitud

See väide ei pea paika - huvi pärast proovisin eelmine suvi järgi - katses osales lehmapiss, hobusepiss, inimesepiss. Erinevalt lahjendatud. Ei lähe punaseks, vaid otsejoones mädanema. Ehk mustaks. Ükskõik, millises vahekorras, millise valmidusastmega. Sai villand neist juttudest ja proovisin järgi. Tõestuseks. Ei tööta see väide ja neil juttudel ei ole tõepõhja all. Konks on milleski muus.
Muuseas, proovisin ka alkoholiga. Üldiselt sama lugu.

äkki panid toodet liiga palju ,sõltumatud allikad räägivad-----

Seal kasvasid ülemustele kurgid-tomatid. Kas olete kuulnud legendi, et kui tomatisse kust süstida, läheb ta punaseks. Et seepärast tasub turul varaseid tomateid alati uurida. Süstlaaugu suhtes.
Jah, nii see on. Olime tookord viiekesi ja üks käis konservikarbiga ringi, ning igaüks pigistas sinna piisakese. Et keegi ei saaks näpuga näidata. Ühe ööga olid tomatid punased! Need lasi endale ajalehte keerata suurtükidiviisi zampotõl. Alampolkovnik.
Muide, süstida tuleb varreaugust ja kui lasta neil veel paar päevakest rippuda, pole näha mingit süstlaauku.
Lohutuseks tuleb öelda, et kust on vaja äärmiselt vähe. Tõesti vaid tilgakese.------

---

RE: NL aegsed lood... - Basilio - 13-01-2012

(13-01-2012, 11:52 AM)Aspelund Kirjutas:  Aga toidu tootmisest veel: Võhma lihakombinaadi inimesed rääkisid, et vorstiliin hommikul käima pandi, kostis esialgu kõva rotikisa. Et aeglasemad pääsesid nii Homo Sapiens'i toidulauale...

Sama juttu räägiti Pärnu Lihakombinaadist. Et jutt laest võetud ei ole, tõendab kooliaegse pinginaabri kogemus, kes kalli suitsuvorsti seest pooliku "vurrulise" leidis. Ju siis loomake ei tundnud kella või ei olnud piisavalt väle...
Aga kümme punkti ja näritud näts isand Tiftile, kes võttis vaevaks müüdimurdjaks hakata! See kusejutt levis tol ajal ka siia, Pärnusse.
Äkki peaks foorumisse tegema müüdimurdjate teema? No soovitavalt tehnilist laadi, et haakuks muu jutuga.

---

RE: NL aegsed lood... - Mossemees - 13-01-2012

(13-01-2012, 14:00 PM)pen.skar Kirjutas:  Nooremad ksf`d, kes te igalpool netis kolate- leidke mulle promillidest kraadideks teisendamise tabel või valem! Sügisest õunamahla viherhappe vaaditäis(U 180 l) käimise lõpetanud. Lähedal, küla ainukesel kurviga teeristil kiirusemõõtjate ja pallipuhumise nurujate lemmikkoht. Kui jooks klaasi või pindi (gallon liig!), ootaks veerand tundi ja vudiks jala ametimeesteni. Numbri saab teada, aga edasi?

Minu arust peaks kraad ja % üks ja seesama olema. Vene ajal oli viin 40 kraadi kange, hiljem 40%. Protsent ja promill - nagu me teame, on üks sent(imeeter) 10 milli(meetrit). Seega, vere alkoholisisaldus 5 promilli on 0,5 protsenti (0,5 promilli - 0,05 protsenti). Politsei alkomeetrid näitavad praegusel ajal vist pigem küll milligrammi liitri väljahingatava õhu kohta. Ehk siis: 0,5 mg/l=1 promill. Korruta tulemus mg/l kahega ja saad promillid (ehh, matemaatika... Saaks arvude korrutamisest ka päriselus promillid verre, poleks joogipoode vajagi ja koolis alaealistele oleks matemaatikatunnid rangelt keelatud ).

---

RE: NL aegsed lood... - Tift - 13-01-2012

(13-01-2012, 13:15 PM)kalleb Kirjutas:  äkki panid toodet liiga palju ,sõltumatud allikad räägivad-----

Lohutuseks tuleb öelda, et kust on vaja äärmiselt vähe. Tõesti vaid tilgakese.------

Mnjaa, mis sa arvad, et ma pressisisn tomati kuselahust täis, et niipalju kui läheb? Et põsed punni... Õnneks mitte, ikke varrest ja 10 ml süstlaga ja natukene, kusjuures kasutasin lahust, mitte puhast pissi. A mis siin ikka seletada, huvilised võivad ise järele proovida.

---