KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - Printerisõbralik versioon

+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Varia (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=12)
+--- Foorum: Vaba teema (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=16)
+--- Teema: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) (/showthread.php?tid=63541)

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - AddressUnknown - 23-07-2020

Ühe sara all jäi silma kaks pakendis nõukaagset raamiga aknaklaasi, olid sellised 50x30cm mõõdus ehk, küljes oli soojendustraadid mis omakorda olid ühendatud juhme ja pistikuga. Ei taibanud pilti teha ja minust jäid maha, aga nüüd tagantjärgi tekkis huvi, et kust sellised pärit võivad olla. Koidab kellelgi?

---

sumps - linnuke - 23-07-2020

Mulle pole ükski nn.servisemees arusaadavalt selgeks teinud ,miks on V malli mootorite sumpsid ( väljalasketorud õigemini) omavahel ühendatud .Erinevatel mudelitel eri kohast küll.  Ehk keegi pajatab.

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - 13piisab - 23-07-2020

Märksõnad on X- ja H-pipe, väidetavalt rohkem võimsust:
https://www.google.com/search?q=x-pipe+h-pipe

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - Meelis2 - 27-07-2020

Eesti registris autode tehnoülevaatus välismaal.
Lugesin uudist kuidas Eesti päritolu maastur reg.numbriga 602BMX sõitis Saksamaal Kosovo elaniku juhtimisel rahva sekka. Vaatasin huvi pärast, autol puudub tehnoülevaatus 2014 aastast saadik. Tundub et Euroopas võib vabalt aastaid ringi lasta suvalisse riiki regatud ülevaatuseta masinaga. Järelikult teiste riikide politsei ei näe oma andmebaasidest selliste masinate kohta midagi?

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - Mart Laanelepp - 27-07-2020

Tuttav sai eelmine nädal soome numbriga autoga Eestis trahvi Üv puudumise eest. Eks Berliini suuruses linnas on lihtsam politsei jaoks silmapaistmatuks jääda.

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - zazik - 27-07-2020

Tuttav sõidab juba 4 aastat Soome numbritega ringi, pole keegi kunagi tähelepanu pööranud. Kusjuures tal pole isegi vastava kategooria juhtimisõigust.

Üldiselt represseerib Eesti Politsei vaid kohalikke, välismaalastel on oht trahve või muid sanktsioone kogeda vaid siis kui mingi jamaga hakkama saavad.

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - v6sa - 27-07-2020

(27-07-2020, 13:46 PM)zazik Kirjutas:  Tuttav sõidab juba 4 aastat Soome numbritega ringi, pole keegi kunagi tähelepanu pööranud. Kusjuures tal pole isegi vastava kategooria juhtimisõigust.

Üldiselt represseerib Eesti Politsei vaid kohalikke, välismaalastel on oht trahve või muid sanktsioone kogeda vaid siis kui mingi jamaga hakkama saavad.

Nii on: kui ise mitte küsida, saab päris kaua lollustega tegelda enne, kui tasumise tund tuleb. Isegi Euroopas, kus politseid aeg-ajalt isegi näha on, erinevalt Eestist.

Arutelu ajendav kurb juhtum võib vabalt kvalifitseeruda "tööõnnetuseks": kõnealune auto võis vabalt olla ka kusagil säilituses/kasutuseta seismas ja nüüd sattus /varastati/laenati teadlikult karvajalale, kel massihävitusrelva ohjamiseks kogemust ei jätkunud. kehtiv Eesti kindlustus seda teooriat muidugi ei kinnita.

Tarvitades ise sama keremudeli tüki võimsamat isendit, siis tehniliselt on selline käestminek täiesti võimalik: tuled kõrge ja vedelavõitu linnamaasturiga veidi liiga kiiresti vasakpöördele, avastad poole pöörde pealt, et kohe saad uksest trammi sisse ja litsud gaasi põhja. Turbodiisliga pajal kulub pool sekundit seeliku ülesrullimiseks (turborõhu tõstmiseks) ja siis on minek. Kõnealune asi on 70% tagavedune, mis tähendab, et kui mootori võimsus kohale jõuab (ja isegi sel 2,2 on seda täiesti piisavalt), rabatakse sisemist tagaratast ringi. Elektroonika (ja sel ka hüdraulika) asub küll asja korrigeerima, kuid juba oled plaanitud trajektoorilt kõrvale vajunud. Kui juba enne oli millimeetrite mäng, siis nüüd oledki omadega prügikastis. Mis mitte kuidagi ei õigusta, aga siiski seletab miskise Daewoo Ticoga (siia loe suvaline jõuetu poekäru) harjunu õnnetussesattumist liigvaikse ja mugava liikuriga.

Ei, ma ei hankinud oma kogemusi linna vahel jalakäijaid hirmutades, aga jah, suletud alal sai auto käitumist uuritud. Mis lõppes korduva piruetiga vilkuvate ohutulede saatel.

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - saarrand - 28-07-2020

Kiilrihma otsingul 3HB2810 Lw või midagi selle sarnast. Mis kohast otsida?

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - tõnn - 03-08-2020

Kas võib õue paigaldada antennikaablit, millel peal kirjas: corab cable rg6 tr1

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - Scott - 04-08-2020

Välikaabel oon üldjuhul musta värvi, aga ei juhtu selle valgega ka eriti midagi. Peamine, et koguneva vee loiku ei jääks ning otsese päikesevalguse käes kuumaval tumedal katusel võib pealiskate rabedaks minna. Ning tuul kuhugi vastu ei kulutaks.

Alates viiendast-kuuendast aastast tuleb olla valmis vahetusele mõtlema hakata, sest niiskus poeb sisemise isolatsiooni sisse.

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - saarrand - 04-08-2020

Vene lapiku rohelise/punase bensiinikanistri tihendeid keegi teab, mis poest osta saaks? Kiire otsinguga leidsin vaid  tellimisel, aga ehk on keegi kokku puutunud mõne poega otse.

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - Jahimees - 04-08-2020

Kas keegi teab, kuskohast võiks Tallinnas saada töölaudadel kasutatavat siini inglisekeelse nimega T track?
Et oleks kohapeal olemas. Vaja kohe ja läheks seega sõidaks kohe õigesse kauplusesse.
Mis selle asja eestikeelne nimi üldse on?

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - diesel - 04-08-2020

puidutera.ee

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - jussm - 06-08-2020

Kumb variant võiks kestvam olla, kas 1 suur aku või 2 väiksemat paralleelühendusega eeldusel et akude mahtuvus on võrdne.  Ja kas sisetakistus ka neil erineb märkimisväärselt?

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - tõnn - 06-08-2020

1 suur oleks ikka parem.

Kaks samasugust akut ei pruugi olla aasta pärast samasugused.

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - olli - 06-08-2020

Paralleelselt ühendatud akudel pole mingit vahet, kas nad on samasugused või mitte ja kas sisetakistused on samad või mitte. Paralleelühenduse puhul on pinged võrdsed igal juhul.

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - saarrand - 06-08-2020

(04-08-2020, 11:11 AM)saarrand Kirjutas:  Vene lapiku rohelise/punase bensiinikanistri tihendeid keegi teab, mis poest osta saaks? Kiire otsinguga leidsin vaid  tellimisel, aga ehk on keegi kokku puutunud mõne poega otse.

Võibolla kellelegi abiks, Tartust Vitamiini kaubandusest saab neid!

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - tõnn - 06-08-2020

(06-08-2020, 14:58 PM)olli Kirjutas:  Paralleelselt ühendatud akudel pole mingit vahet, kas nad on samasugused või mitte ja kas sisetakistused on samad või mitte. Paralleelühenduse puhul on pinged võrdsed igal juhul.

Pinged on võrdsed kuna üks aku hakkab teist laadima, kui aku läheb lühisesse siis on mõlemad lühises.

See on nagu kett, mille tugevuse määrab nõrgim lüli.

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - olli - 06-08-2020

(06-08-2020, 15:51 PM)tõnn Kirjutas:  

(06-08-2020, 14:58 PM)olli Kirjutas:  Paralleelselt ühendatud akudel pole mingit vahet, kas nad on samasugused või mitte ja kas sisetakistused on samad või mitte. Paralleelühenduse puhul on pinged võrdsed igal juhul.

Pinged on võrdsed kuna üks aku hakkab teist laadima, kui aku läheb lühisesse siis on mõlemad lühises.

See on nagu kett, mille tugevuse määrab nõrgim lüli.

Üksteise laadimisest saab rääkida ehk ainult sel juhul kui kokku ühendamise hetkel on akude laetuse tase väga erinev.
Ja keti võrdlus sellisena õige ei ole. Kui siis nii, et järjestiku ühendus võrdub ketiga, mille tugevuse määrab nõrgim lüli ja paralleelühendus sellega et võtad kaks ketti kõrvuti, saab poole tugevamini sikutada, enne kui katki läheb.

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - 13piisab - 06-08-2020

puhas üldine teooria (kes oskab, see täiendab või parandab):
- aku on pingeallikas. Ideaalse pingeallika sisetakistus on 0. Kaks nulli rööpühenduses annavad nulli. Kaks võrdset nt 10mohm rööbiti annavad tervik-sistekistuse 5mohm
- kui on kaks akut rööbiti ja üks hakkab kuigipalju väsima, siis teine hakkab seda laadima. Teoorias eksisteeriv laadimine, mis praktikas vast suurt pilli ei puhu. Samas kui ühega midagi juhtub, siis mingi mõju on ka teisele

kui mõlemad rööbiti ühendatavad akud on ühesugused uued, siis lõpuks määrab eluea mõlemal mingi "tontsedateab"-faktor nagu ka ühe aku puhul ja vahet pole.

küsin aga juurde: kas on mingeid lahendusi, kus juba tootja on ette näinud rööbiti ühendatavad akud? Ilma dioodideta.
nt tõsisemate serveri- ja telekomiruumide akumassivid: kuidas need disainitud on? Ma olen neid küll näinud mitmeid, aga pole taibanud huvituda. Telekomi klassikalisi -48V DC süsteeme on paremgi vaadelda, kui 3x230V ACd, mille puhul tulevad niikuinii akude puhul mängu inverterid ja alaldid.

---