Treimisest - Printerisõbralik versioon

Treimisest - Printerisõbralik versioon

+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Varia (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=12)
+--- Foorum: Vaba teema (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=16)
+--- Teema: Treimisest (/showthread.php?tid=66102)

Lehed: 1 2 3 4

Treimisest - muska71 - 14-10-2022

Suutsin vene aegsel mahlapressil trapetskeermega mutril keerme maha keerata...Rv trapets latt 27x5 keere .Pingi suutsin ka säädistada nn kiirendatud käigule ja teeb soovitud sammu,materjaliks vast sobib s355?Nüüd põhi probleem ja mure-nimelt tera millega keeret lõigata. https://www.youtube.com/watch?v=cjmKSpcyCz0 ,alates 5min läheb asjaks,siin multikas teeb sama asja isetehtud teraga.Suvaline junn nelinurkset rauda(vana terakeha ilmselt)ja teraks ilmselt käiatud vana tsentripuur või vana metalli puur,mõlemad peaksid olema kiirlõike terasest?See tera käiatakse ju sablooni järgi?Multikas näitab ka sablooni,aga kust sellist sablooni leida võiks?Googelmoogel ei aidanud kahjuks või otsin vale sõnaga.Mul ka autotõstuk ja tollel 42x6 keere ja kunagi ilmselgelt tuleb ka sellele uued mutrid voolida.Sellele ühed soovitavad interneedusest pärit info järgi vaakumvalust pronksist treida ja alas kuul juba pidi soovitama miskit plastiku laadset materjali.Mis nagu õigem-parem oleks?Tõstuk pidavat olema vene toodang ja üks sell lasknud jah mingist plastikust treida.

RE: Poldid ja mutrid - 2715 - 14-10-2022

(14-10-2022, 16:59 PM)muska71 Kirjutas: Suutsin vene aegsel mahlapressil trapetskeermega mutril keerme maha keerata...Rv trapets latt 27x5 keere .Pingi suutsin ka säädistada nn kiirendatud käigule ja teeb soovitud sammu,materjaliks vast sobib s355?Nüüd põhi probleem ja mure-nimelt tera millega keeret lõigata. https://www.youtube.com/watch?v=cjmKSpcyCz0 ,alates 5min läheb asjaks,siin multikas teeb sama asja isetehtud teraga.Suvaline junn nelinurkset rauda(vana terakeha ilmselt)ja teraks ilmselt käiatud vana tsentripuur või vana metalli puur,mõlemad peaksid olema kiirlõike terasest?See tera käiatakse ju sablooni järgi?Multikas näitab ka sablooni,aga kust sellist sablooni leida võiks?Googelmoogel ei aidanud kahjuks või otsin vale sõnaga.Mul ka autotõstuk ja tollel 42x6 keere ja kunagi ilmselgelt tuleb ka sellele uued mutrid voolida.Sellele ühed soovitavad interneedusest pärit info järgi vaakumvalust pronksist treida ja alas kuul juba pidi soovitama miskit plastiku laadset materjali.Mis nagu õigem-parem oleks?Tõstuk pidavat olema vene toodang ja üks sell lasknud jah mingist plastikust treida.

Pole seda šablooni vaja vaid piisab täiesti metallist mallist millele saab nurga peale panna.
Trapetskeerme nurk on 30 kraadi ja kaval on kummalegi poole 15 kraadi teritada ning kui terahoidjal risti auk läbi lastud piisab kui tera kinnikeeramisel korra padruniga haarata.
Tera saab ka teritada proovides teda keermelati soonde ja kui kuskilt valgus läbi ei paista on tera valmis.
Tera on vaja kallutada ka et oleks keermeniidiga risti ja selle arvelt saab teha tera paksema ja seega jäigema.
Tavaliselt ise ei lõika nii et teral 3 külge lõikavad vaid väiksest suportist tuleb edasi minna niipalju kui keermeniit laiemaks läheb.
Kui teha kahe küljega lõikav tera siis sellele saab palju paremad lõikeomadused teritada kus üks külg vaid libiseb lõigatud keermel.

RE: Poldid ja mutrid - muska71 - 20-10-2022

Mutter olemas ja kõige raskem oligi tera teritamine.Ostsin küll t5k10 plaadiga tera ja 20 kõrge,kena tugev tundus poes,aga reaalselt ja füüsiliselt mutri toorikusse ära ei mahtunud...Ümaral osal treisin jupp maad maha ja siis läks ka kopika täpsusega toorikusse ja valmis mutter saigi...Pingi häälestus kiirele käigule oli ka omaette ooper,vääna kange palju tahad no ei käi võllid sobivate kiirustega ja kohati kitarri ülekanne ei lähegi...Käimakastil kaas maha ja tudeerisin sisu ja lõpuks avastasin,et spindli võll välisnuut,sellel omakorda sisenuudiga hammakas peal ja too sõidab kange väänates servast serva ja ei allu mingisuguselegi loogikale...Puudu oli mingi peene otsaga m10 keermega kruvi...Treisin selle ka uue,panin paika ja teine teema kohe,vaja veel traadist vits ümber keerata mis takistab välja tulemist.

RE: Poldid ja mutrid - muska71 - 20-10-2022

https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=35210

RE: Poldid ja mutrid - gruppen - 20-10-2022

See võiks olla küll abiks/ lihtsustaks edaspidi interneeduse sügavuses kaevamist.

RE: Treimisest - pen.skar - 20-10-2022

Trapetskeerme jaoks on ka keermepuur olemas. Ainult näiteks 30 mm maksab 400 euro ringis... Metallifirma riistalaost korraks toodud. Hoidsin sellist peos ja kohe ei taibanudki, milleks niisugune. Kooniline, iga järgmine keerd võtab rohkem. Kui kannatust nikerdada pole, tuleb raha välja käia. Trapetskeermega latti müüb Alas ja Kuul.

RE: Treimisest - gruppen - 20-10-2022

Aga kui on tegu ruutkeermega... Mul on üks 300 mm pikk ümarraud sellise keermega vaja varustada. Seda vist ei müüda ka keermelatina kusagil ning igaljuhul on see agregaat pea sada aastat vana nii, et see mõõtki võib "omamoodi" olla.

RE: Treimisest - 2715 - 20-10-2022

(20-10-2022, 21:12 PM)gruppen Kirjutas: Aga kui on tegu ruutkeermega... Mul on üks 300 mm pikk ümarraud sellise keermega vaja varustada. Seda vist ei müüda ka keermelatina kusagil ning igaljuhul on see agregaat pea sada aastat vana nii, et see mõõtki võib "omamoodi" olla.

Sammu ütled siis äkki saab teha.

RE: Treimisest - gruppen - 21-10-2022

Läbimõõt vardal harjapealt on 22 mm (pean igaksjuhuks ülekontrollima, märkmikusse jupp aega tagasi kirja pandud). Harja laius ja harja vahe järgmisega on 3mm nii, et tundub ruutkeere olevat. Täpse varda pikkuse pean samuti üle kontrollima.

RE: Treimisest - muska71 - 21-10-2022

Sarviku teemast ksf 2715 postitus siia üle copitud.

Koonuskeere nüüd midagi erilist ka pole treipingis teha.
Lihtsalt alustada tuleb vähe teisiti.
Mina neid nii teinud, et korgi välimine ots jääb tsentripuki poole ja tagant jätan kandva saba keermestatud avast saadud vähima läbimõõduga.
Korgi pead ei hakka välja treima enne kui keere on peal sest sealt on hea alustada kaugemalt.
Nüüd lasen sinna maksimaalse keerme läbimõõdu peale ja siis näiteks iga kahe keermeniidi tagant keeran 0,1mm peale.
Niimoodi siis kuni peenemale kandvale osale tekib keerme jälg peale ning siis korgi ots treida mõõtu, et sinna kas neli või kuuskandi saab teha ning siis sabapidi jagamispeasse kantide freesimiseks.
Kui kahtlusi on korgi sobivuses, siis saba täispikkuses treida et avast sisse läheb ning saab proovida korki avasse.

Keermestamine loomulikult selle kiirusega, et on võimalik lugeda detaili pöördeid, milleks vildikaga joon tõmmatud et kui joont teist korda näed keerad 0,1mm peale.

Järgmise läbimiga keerad peale 4 ringi peale jne kuni kork valmis.

RE: Treimisest - Tegelane5 - 21-10-2022

(14-10-2022, 16:59 PM)muska71 Kirjutas: Suutsin vene aegsel mahlapressil trapetskeermega mutril keerme maha keerata...Rv trapets latt 27x5 keere ./--/

Kui selline mahlapress siis saaks hüdrotungiga pressida:
[Pilt: 48355631.jpg]

Kuigi treimisega pole siis miskit pistmist.

RE: Treimisest - vant - 22-10-2022

Kas uus trapetstrapetskeermega latt koos uue mutriga ei veaks sellel mahlapressil välja? Seda saab meetriga osta koos mutriga ja vaevalt et see olemasolev muttergi seal parimas elujõus on kui latil keere maas. Kui muidugi sportlik huvi trapets- või ruutkeermega asi ise valmis teha, siis teine lugu.

RE: Treimisest - muska71 - 22-10-2022

(22-10-2022, 09:21 AM)vant Kirjutas: Kas uus trapetstrapetskeermega latt koos uue mutriga ei veaks sellel mahlapressil välja? Seda saab meetriga osta koos mutriga ja vaevalt et see olemasolev muttergi seal parimas elujõus on kui latil keere maas. Kui muidugi sportlik huvi trapets- või ruutkeermega asi ise valmis teha, siis teine lugu.

Keevitama pean nagunii,
1.jäme mutter ja latt maksavad üksjagu,hetkel mutri hinnaks 8 rutsi tera hind ja selle teraga saab veel hulgim neid teha kui vaja.
2.poes müüvad teras latti,minu pressil sisuliselt uus roostevaba latt ja toidu hügieeni arvestades oluline.Poe mutrit tuleks nagunii treima hakata,nüüd treisin kohe selle mida vaja.
3.Ja muidugi isetegemise rõõm.
Kuna press ise pea uus ehk väga vähe kasutatud siis kahtlustan praak mutrit tehases paigaldatuna.
Kindlasti vajab see mutter määrimist,et toiduõli?Toidu sisse tavotti vist ei paneks?
Mahla pressimise sain lõpetatud siin eelmises postituses oleva pressiga,roostevaba pressi sisu raami vahele ja tungraud tegi töö.
Minu press pildil.
hetkel mõtlen pisut kuidas mutter panna nii,et keevitama ei peaks,polt ühendusega kuidagi.

RE: Treimisest - Mart Laanelepp - 22-10-2022

Mutter on tavaliselt pronksist, malmist või plastist ning määrimist ei vaja. Kinnitamiseks tee mutter kandiliseks ning valmista vastav pesa kuhu läheb poltidega kaas peale või tee flantsiga mutter

RE: Treimisest - muska71 - 23-10-2022

Eile sain raami eriti lõhkumata vana mutri kätte ja too must metall.Raamist puurin ava läbi ja uude mutrisse mingi keermega ava ja läbi raamis oleva ava mutriga keeran raami külge poldiga kinni ja siis raami tõmban kahelt poolt poldiga kokku.Nii saab vajadusel ilma keevitamata mutri vahetada.Pressi raam ka suht roostes ja lasen liivaga üle tuisata ja pulber selga,siis aastakümneteks korralik press olemas.Sai küll pikk jutt,keeruline äkki aru saada,aga kui valmis siis panen pildid üles.UUs mutter on muidugi flansiga.

RE: Treimisest - 2715 - 29-11-2022

Väike sissevaade kuidas treida pindkarastusega võllile koonust mis läheb kõvast pinnakihist läbi.
Teatavasti on seal probleemiks, et kui tera lõikab hästi pehmet materjali ei tee ta seda sugugi kõva materjaliga ja vastupidi.
Igatahes peale edutut katsetust valmistada expandritega tapp saadeti see detail uksest paberitega treiali poolt välja ja kästi lihvida.
Lähenesin siis kavalusega ja sai selline pind.
[attachment=95392]
Mingit erilist kavalust tegelikult polnudki vaid negatiivse nurgaga teritatud T15K6 tera ja gaasipitsiga lasin otsa niipalju soojaks et tekkis sinine toon ja läks 2mm laastuga nagu nuga võisse.
Niimoodi pole kõvaduse erinevust ja töödeldav objekt saab soovitud geomeetriaga garanteeritult kui vähegi tera nüriks oskad teritada. Smile

Mida treialitele õpetatakse tänapäeval hakkas muidugi huvitama.
Tera lõikenurkadest pole mingeid teadmisi, teritamine pole enam teema ja teha ei saa kui pole teada materjal ja mis teraplaadiga seda töödelda.
Lõpptoode igatahes sai selline.
[attachment=95393]
[attachment=95394]
Päris treialid kindlasti nii ei tee, kuid ma olen isehakanud ja ei tea sellest midagi tegelikult vaid ainult katsetan.

RE: Treimisest - vant - 30-11-2022

Ise ka treimise osas diletant, aga paar komplekti telefoniputka nooleotsa tappe olen minagi valmis nikerdanud. Pealt on see lihvitud pindkarastusega võll küll kõva kui kurat ja seestki parajalt sitke. Ma nimelt puurisin määrimisavad piki võlli nagu origiaalil ja siis omakorda võlli pinnast keskel oleva avani. Tsirkust omajagu aga jäärapäisus võitis.

RE: Treimisest - _rein_ - 30-11-2022

(30-11-2022, 10:51 AM)vant Kirjutas: Ise ka treimise osas diletant, aga paar komplekti telefoniputka nooleotsa tappe olen minagi valmis nikerdanud. Pealt on see lihvitud pindkarastusega võll küll kõva kui kurat ja seestki parajalt sitke. Ma nimelt puurisin määrimisavad piki võlli nagu origiaalil ja siis omakorda võlli pinnast keskel oleva avani. Tsirkust omajagu aga jäärapäisus võitis.

Ei ole see materjal nii kõva midagi,tuleb kasutada õigeid tööriistu.Minu kogemus et pikki võlli määrdeava puurimine on õige teha puurpingis.

RE: Treimisest - vant - 30-11-2022

Äkki saaks natuke valgustust õigete tööriistade osas. Tahaks saada ka nende kilda, kes lihvitud/karastatud võlli pinda pehmeks peavad.