tosooli surve töötaval mootoril?
#21

(25-05-2009, 21:43 PM)Rolts Kirjutas:  Ei hakkand uut teemat tegema, küsin siin samas! Kui mootor töötab ja paisupaagil keerad korgi lahti kas seal peaks olema vee/tosooli ringlus?

Läbi paisupaagi küll mingit jahutusvedeliku ringlust ei käi, vähemalt mitte enamikel automarkidel. Ringlus ikka palju altpoolt. Ehk kui paisupaak kuival on, siis (veel) ringlus ei katke, kuid varsti, vedelikutaseme veelgi alanedes juba ka katkeb.

(25-05-2009, 21:43 PM)Rolts Kirjutas:  Mul endal nii, et ringlust silmaga nagu näha polekski ja kui lõdvikuid katsuda siis täitsa pehmed! (mootor läheb keema ka koguaeg)

Pehmed lõdvikud kinnise süsteemi korral viitavad süsteemi (ülitihti korgis asuva klapi) ebahermeetilisusele. Vanadel autodel (1930-40ndad ja tagasi) oli, tõsi küll, tihti kasutusel lahtist tüüpi süsteem, kus lõdvikud pididki pehmed olema. Viimased 50-60 aastat on küll lahtine süsteem juba ajalugu.

(25-05-2009, 21:43 PM)Rolts Kirjutas:  Kas seal mingit pumpa ei ole vahel mis tekitab selle ringluse?[/align]

Loomulikult on valdaval enamikul sõidukitel veepump, mis tekitab selle ringluse! Aga mitte läbi paisupaagi... Paisupaagi idee on siiski see, et etlüleenglükooli lahusel (nimetet ollus on jahutusvedeliku põhiosa) on tavalise veega võrreldes meeletult suur temperatuuripaisumine, mistõttu vanematel autodel kasutatud tavast, kus ollust kallati sisse radiaatori ülemises anumas asuvast korgist, enam ei piisanud. Ehk siis radiaatori paaki ei saanud konstruktiivselt teha sellist, et külma vedeliku korral ring (veel) säiliks, kuuma vedeliku korral aga "mahuks" see samasse anumasse ära. Siis tehtigi ringkäigu osa kinnine ja sellest kõrgemale asetati spetsiaalne paak, kuhu viidi ka olluse sissevalamisava...

Muide... kõiki neid minu poolt korratud aabitsatõdesid õpetatakse minu arvates kõikidele loataotlejatale autokoolis auto materjaliosa õpetades...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#22

Muide... kõiki neid minu poolt korratud aabitsatõdesid õpetatakse minu arvates kõikidele loataotlejatale autokoolis auto materjaliosa õpetades...
[/quote]


Oleneb täiesti autokoolist!(see autokool kus mina käisin, seal ei tehtud pooli asju(hiljem selgus, et keldrialune firma))

Tänud vastuste eest Valdo!
Vasta
#23

ma arvestan autode puhul "lihtsalt ilmaasjadest arusaamiseks" kusagilt meeldejäänud jämedaid (üle)rõhke: jahutusvedelik 1bar, õli 10bar.

vectra/calibra soendusradikal (ilma konditsioneerita variant) kraane-värke ei ole ja radika külge joodetud torud lähevad läbi tulemüüri. Kui radika all plastkaas märg => radikas õhtal.
nn uue radika puhul inspekteeri visuaalselt - kui voolamis/immitsmisjälgi pole, siis küllap on ok. Võid ju veidi ilma keskkonsooli alumise osata ringi liikuda ja siis uurida, ega lekkinud ole.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#24

(26-05-2009, 08:26 AM)13piisab Kirjutas:  ma arvestan autode puhul "lihtsalt ilmaasjadest arusaamiseks" kusagilt meeldejäänud jämedaid (üle)rõhke: jahutusvedelik 1bar, õli 10bar.

vectra/calibra soendusradikal (ilma konditsioneerita variant) kraane-värke ei ole ja radika külge joodetud torud lähevad läbi tulemüüri. Kui radika all plastkaas märg => radikas õhtal.
nn uue radika puhul inspekteeri visuaalselt - kui voolamis/immitsmisjälgi pole, siis küllap on ok. Võid ju veidi ilma keskkonsooli alumise osata ringi liikuda ja siis uurida, ega lekkinud ole.



Sellele ma olen jah jälile saand, et radikas oli õhtal!
Vasta
#25

(01-05-2009, 15:35 PM)xyzwt Kirjutas:  Näiteks 20 kilomeetri kõrgusel on õhk 16 korda hõredam ja seal keeb vesi 36C juures - nii võiks 20 km kõrgusel lendava lennuki sees rahumeeli ujuda "keevas vees", ilma et inimene saaks põletushaavu (siiski ei saaks seal kaua olla, kuna isegi puhast hapniku hingates ei saaks inimene piisavalt hapniku kätte liiga madala rõhu tõttu) .
Ei saaks küll põletushaavu välispidiselt, aga vesi läheks ka kudedes keema ja tulemus oleks ilmselt umbes sama, lõhkenud rakud-koed ja surmSad
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne