01-02-2010, 15:54 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 01-02-2010, 15:55 PM ja muutjaks oli Jesper.)
Yeah, Krss on teema super hästi kokku võtnud.
(01-02-2010, 15:38 PM)Mossemees Kirjutas: ... kui tosooli ei tuntud ja avtooli võis -30 juures noaga viilutada...Mina panin ZIL-ile õhtul, veel töötavale mootorile, klaasitäie või kaks bensiini õlile juurde. Hommikul oli õli vedelam ja karterituulutusest tulev bensiinilõhn rikastas ka segu. Mootori soojenedes auras bensiin õlist välja. Päev sai sõidetud normaalse õliga ja õhtu jälle protseduur kordus.
(01-02-2010, 01:00 AM)PlyVal64 Kirjutas: Keeleliselt eristatakse jah kompressioonsüüdet ja hõõgsüüdet ning seda vast enim bensu- ja diisli võimalike probleemide eristamiseks. Kuid puht füüsikaliselt on tegu hõõgsüütega, kus kokkusurutud õhk kuumeneb ja sinna pritsitud diislipiisad põlema paneb. Tekkiv paisumine panebki paja tuksuma. Suurusjärk 550 kraadi on hõõgumine, kompressioon iseenesest ei süüta mitte midagi. Sa võid diislikütust kokku suruda palju tahes, midagi ei juhtu. Diislil ei toimugi põlemsikambris meie mõistes plahvatust, pigem midagi tuletiku süütamsie või säraküünla põlemise sarnast.Vabandust, aga ma ei saa aru, millest selline emotsionaalne puhang. Muide paljud asjad siin ilmas on kokkuleppelised, nagu ka el.voolu suund alalisvoolu ahelas.
Tegelikult on ka bensumootor hõõgsüüteline, põlemine ehk ülikiire oksüdeerumine eeldab alati ka eelnevat hõõgumist ehk oksüdatsiooni algust. Ja plahvatus on siis üli-ülikiire põlemine, kus hõõgumise faktori loeme nulliga samaks. Aga põhimõtteliselt on kütusesegu põlemine seuhke teadus... et on tavalisel tarbijal seda üldse vaja peensuste ja ülitäpse terminoloogiani tunda? Minul on alati hakanud enne "pea valutama", kui ma olen suutnud selle endale peakolusse surudaKuigi ma saan sellest "hiina keelest" peaaegu lõpuni aru tänu reaalainete eriklassile, siis vaat sedasorti teooriaid pole ma suutnud eales pähe õppida... ja sellise mehe ees, kes kogu sellise lehe sisu (ehk kogu sisepõlemsimootori kütusepõlemise teooria) suudab sujuvalt kõigi ees kriidiga tahvlile kanda, võtab kasvõi kolm mütsi korraga maha
![]()
Jõudes "tilkade arv faaklis" ... pistke kurat see "endale seeklisse"... ja siis pead minema pellerisse põit kergendama ning kõrvus kõlab "keskmise tilga abil pihustuskarekteristiku arvutamise meetod" mille abil on võimalik hinnata "keskmise tilga pinna diameetrit ja summaarselt pihustunud joa pinda". Käsi hakkab värisema ja see pihustunud joa pind võib pool seina katta.
(02-02-2010, 00:49 AM)PlyVal64 Kirjutas: ... et muudkui surud naftat kokku ja siis plahvatab...Olen ka seda "nafta" põletamise värki tudeerinud. Pole aga kunagi olnud arusaamist, et naftat kokku surutakse. Ikka õhku suruti kokku ja sealt edasi kõik. Minu õpinguaastad olid ilmselgelt varasemad. Peaks nüüd uuesti uurima seda värki. Kas tõesti Sahharov ja Anohhin nii lollid olid, kui PlyVal siin paista laseb.
(02-02-2010, 09:23 AM)motamees Kirjutas: Peaks nüüd uuesti uurima seda värki. Kas tõesti Sahharov ja Anohhin nii lollid olid, kui PlyVal siin paista laseb. Selline oli mu üks esimesi "raketiteaduse" õpikuid.Ma tuletaks Sulle siiski meelde, et keemiat hakkasime me mõlemad õppima 13- ja füüsikat 14-aastaselt, mingi arusaam nendest ainetest ja seaduspärasustest tekkis seega alles puberteediea alguseks. Nõuka ajal hakati ka traktoriste koolitama kutsekates alates 15. eluaastast, kui neil oli keemia-füüsika algkursus põhikoolis läbitud.
(02-02-2010, 19:00 PM)PlyVal64 Kirjutas: Kes ise ei oska, õpetab teisi. .
(02-02-2010, 19:15 PM)IIIFFFAR Kirjutas:(02-02-2010, 19:00 PM)PlyVal64 Kirjutas: Kes ise ei oska, õpetab teisi. .
No, nii loll pole ometi mitte keegi, et teist õpetada ei oska....
(02-02-2010, 12:07 PM)metsakohin Kirjutas: -------------
Edasi võiksime jälle teemasse minna, näiteks talvine ja suvine diiselküte, lisandid ja muud käivitamist soodustavad ollused.
(01-02-2010, 01:00 AM)PlyVal64 Kirjutas: Keeleliselt eristatakse jah kompressioonsüüdet ja hõõgsüüdet ning seda vast enim bensu- ja diisli võimalike probleemide eristamiseks. Kuid puht füüsikaliselt on tegu hõõgsüütega, kus kokkusurutud õhk kuumeneb ja sinna pritsitud diislipiisad põlema paneb. Tekkiv paisumine panebki paja tuksuma. Suurusjärk 550 kraadi on hõõgumine, kompressioon iseenesest ei süüta mitte midagi. Sa võid diislikütust kokku suruda palju tahes, midagi ei juhtu. Diislil ei toimugi põlemsikambris meie mõistes plahvatust, pigem midagi tuletiku süütamsie või säraküünla põlemise sarnast.Hõõgsüüde tähendab pidevalt "hõõguva" objekti paiknemist põlemiskambris, nagu oli petroolimootoritel kuumpea.. Diislil tuleneb kuumus õhu kiirel kokkusurumisel toimuvast kuumenemisest ja see ei ole pidev...nagu pole pidev kaarlahendus bensumootori küünlal mis kannab seetõttu sädesüüte nime
Tegelikult on ka bensumootor hõõgsüüteline, põlemine ehk ülikiire oksüdeerumine eeldab alati ka eelnevat hõõgumist ehk oksüdatsiooni algust. Ja plahvatus on siis üli-ülikiire põlemine, kus hõõgumise faktori loeme nulliga samaks.