[aavu]

13piisab vahemärkus: algne teema oli Linnamaasturi valimine

Kuna teema ammendunud aga lahti, tahaks juhtida tähelepanu ühele puudusele kas just kõigi aga enamuse autode juures. Nimelt põhjamaades lumega kokkupuutumine. Mulle ei meeldi kui lumi koguneb kapoti serva taha klaasipuhasti varte juurde. Sealt on teda tülikas kätte saada ja kui mootor käib ja ventilaator kah töötab, siis ta imeb tuhklund sealt salongi ja see tekitab lisaniiskust. Jalgade, riietega ja hingamisega tekib seda isegi palju, on siis lisa veel vaja? Jah kuiva ilmaga ja pikal sõidul pole tähtis aga kui kasutan autot poeskäimaks 3-7 km, siis ei jõua miski ära kuivadagi. Niiskus koguneb külmadele plekkidele polstri taha ja järjest rohkem. Väljapääs muidugi, et võta pikem sõit ette. Või käi jala. Kas autoehitajad sellele ka mõtlevad või olen liiga noriv?

[valdo]

Mulle ei meeldi kui lumi koguneb kapoti serva taha klaasipuhasti varte juurde. Sealt ... imeb tuhklund ... salongi ja see tekitab lisaniiskust.
[...]
Kas autoehitajad sellele ka mõtlevad või olen liiga noriv?

Kardan, et ei. Meie laiuskraadil ja mitu kuud kestvates lumeoludes kasutatakse tõenäoliselt üliväike murdosa toodetavatest autodest. Sest seal elab VÄGA väike osa inimesi.

Turu karm reegel on, et keskendu enamusele või vähemalt arvukale inimgrupile. Kui seda pole, siis ära tooda või määri neile pähe mingit toodet, mis neile otseselt mõeldes toodetud pole, sest turuosa on nii väike, et neile hakata eraldi toodet välja töötama.

Karm, aga tõde

[aavu]

Karm, aga tõde

Võtame kasvõi GAZ 51, tõmbad õhtul õhuvõtuava kinni ja korras. Mis siis, et hommikul on kinni jäätunud ja soojendus ise siuke õnnetuke, vähemasti on püütud!
Ega vist itaallasele ei tee selgeks mis asi on lumi. Samuti mulle, mis asi on Sahaara.

[stihl]

...Mulle ei meeldi kui lumi koguneb kapoti serva taha klaasipuhasti varte juurde. Sealt on teda tülikas kätte saada ja kui mootor käib ja ventilaator kah töötab, siis ta imeb tuhklund sealt salongi ja see tekitab lisaniiskust.

Ise mõtlesid selle teooria välja või???
Bravo.

Keskmine õhuniiskus Eestis sügis-talv-kevadisel perioodil on kusagil 85%.
Kolm tera lund ILMA SALONGIFILTRITA autol suurendab seda numbrit 1,2% võrra...

Kõneaulsel Issandil peaks aktiivsöega filter vahel olema...kui eelmine omanik, muidugi, hooldust enne müüki nö. "üle" pole lasknud...

[Jesper]

See servatagune on aerodünaamiline paratamatus, alternatiivid on hullemad (ma arvan et sa ei taha ka halvimas unenäos näiteks NACA ductist lund rookida). Ja olgem ausad, ega meie laiuskraadil ka eriti palju lund ei ole. Kõigil minu poolt lammutatud autodel voolab sinna serva taha tekkinud sulamisvesi mingil intelligentsel moel minema ilma salongiküttesse sattumata, võib-olla on konkreetsel juhul viga hoopis lehesodist umbes äravoolus?

[pppp]

Seal Leonil ja Alteal nt on klaasipuhastid puhkeasendis püsti. Kas nad just muus osas erilised talveautod on, aga kapotiserva taga lumeharjaga toimetada peaks vast üksjagu mugavam olema...

[hobiautod]

Oi rõõmu , minu abikaasa CRV aku oli täna -19 c surnud. Tirisin teise tuppa ja peale 2 tunnist soojendamist oli kõik ok.

Hiljem välgatas, et milleks see 24H abi on . Helistasin ja öeldi, et hea on kui see 45 A aku ka -15 käima veab. Vedasin patarei jälle tuppa ja nüüd soojendame teda

[karpaadid]

Sama asi hiljuti juba endalgi läbi elatud. Nimelt hakkasin auto juurde kõndima, vaatasin, et mida saadanat, auto mitte ei reageeri puldivajutusele. Aku oli täitsa tumm. Helistasin Honda abi välja, poole tunniga tuldi kohale ja anti veidi särtsu akule sisse. Lõviosa sõitudest on seni olnud lühikesed linnaotsad ning webastot on ka palju kasutatud, seega ei saa kedagi/midagi muud kui enda ka süüdistada . Tean vähe ettevaatlikum olla.

[Armex]

Se on CRV põhiline probleem et aku on liiga väike,Omal vahetasin hiljuti aku ära kuna 22c juures ei vedanud mootorit käima nüüd eile 26c ei mingit probleemi.
Muide CRV akul on nagu autol 3a.garantii,aga anti jälle 45 ampriline.

[nymmik]

Sama asi hiljuti juba endalgi läbi elatud. Nimelt hakkasin auto juurde kõndima, vaatasin, et mida saadanat, auto mitte ei reageeri puldivajutusele. Aku oli täitsa tumm. Helistasin Honda abi välja, poole tunniga tuldi kohale ja anti veidi särtsu akule sisse. Lõviosa sõitudest on seni olnud lühikesed linnaotsad ning webastot on ka palju kasutatud, seega ei saa kedagi/midagi muud kui enda ka süüdistada . Tean vähe ettevaatlikum olla.

Ma viskasin aku koos selle plastkarbiga sealt minema ja panin 72Ah aku, nüüd ei ole probleem -25 juures 30min webastot kasutada.

PS! 2007 kui mina auto ostsin ja koheselt selle aku probleemiga maadlesin, siis Honda vastas, et daspidi kui webasto peale pannakse vahetavad ka aku suurema vastu. Järelikult see ka lubaduseks jäi.

[pppp]

Oleks Civicul kah ruumi, et suurema mahtuvusega aku panna... Aga muidu oli tore lugeda, et ma polnud ainus Aga sellele ei saa ma hästi pihta, et miks tänapäevastele rohekete el. lisadega masinatele on vaja sama suure mahtuvusega akud peale panna, mis 80-ndate väikeautodele...

[valdo]

Aga sellele ei saa ma hästi pihta, et miks tänapäevastele rohekete el. lisadega masinatele on vaja sama suure mahtuvusega akud peale panna, mis 80-ndate väikeautodele...

Tõenäoliselt on konstruktoritele ette kirjutatud odavus ja ruumi kokkuhoid ning nad on mõelnud, et akule on vaja (suurt) mahtuvust vaid selleks, et jaksaks mootorit käivitamisel ringi ajada (mida suurema kubatuuriga mootor, seda raskem seda teha on). Et töö ajal, mil mootor juba käib ja elektrilisad kasutuses, võtab põhimahvi endale generaator.

Seda, et osal maakerast on külm ja on vaja eelsoojendust, selle peale konstruktorid eriti ei mõtle. Pole ju eriti palju tsiviliseeritud maailma seal, kus talvel alla -20 C langeb - Soome, Rootsi, Norra ja osa Kanadat. Kõik. Eesti on selline täpe, mis kusagile ei paista ja Venemaad ei pea enamik "valget" maailma tsiviliseeritud riigiks ja nagunii arvatakse, et nad mässavad ise oma Ladade-Volgadega.

Ja nii keskendutaksegi autotootmisel 95% tarbijatele ja jäetakse ülejäänud "külm" maailm tähelepanuta.

P.S. Minu Dacia läks küll eile - 28 C juures käima ilma igasuguse lisa-abita (olles seisnud enne õues üle 2 päeva kävitamata).

[PlyVal64]

Küll on ikka head autod, onju? Nüüd on ka ondade "vastupidavuse" saladus avastatud: temaga ei saagi sõita, seega ei lähe ka katki. Kui juba hakkad mõtlema, et pilusilmad on suutnud autolaadse asja kokku nikerdada, tuleb välja, et ikka on sitanikerdis. Sama käib juttude põhjal ka masuudipressidest dasautode ja muu kräpi kohta. Hullem, kui Mosse vihmase ilmaga... onda peaks dasauto eeskujul, kes tagauksi lisavarustusena müüb, omale nimekirja lisama : põhjamaa-elekter.

Nu ma ei tea, mede prantsuse putukal on ka paras esimese põlve NMT patarei ja seda juba kuuendat talve (tehaseaku kestis kolm talve), ei ole küll probleeme esinenud. Keerad võtit - töötab, paned käigu sisse - läbib linna ja maastiku mängleva kergusega. Siiski on prantslased maailma vanimad autotootjad ja ka autospordi vaieldamatud vedajad ja see ikka annab tunda. Muidugi katsetavad liiga palju ja siis kipuvad poolfabrikaadid tõsiseid probleeme tekitama aga kord asja töökindlaks saanud, kestavad need autod küll igavesti.

PS: midagi pole teha, jaapanlased nägid esimese autona prantslast: 1898 Panhard-Levassori, kes teatavasti kuulub täna PSA gruppi, kuskohast ka mede putukas pärit on. 112 aastat on möödas ja ikka peab neile asju ette näitama...

[karpaadid]

Esimest korda elus näen, kuidas keegi süüdistab jaapanlasi selles, et nad ei oska autot teha, mis on äärmiselt kummaline väide. Nissan GT-R, Nissan Skyline, Mazda RX-seeriad, Honda NSX, Nissani Z- seeria autod, Toyota Supra on ainult mõned näited, mis peaks kõigile midagi ütlema.
Minule isiklikult prantsuse autod üldse mitte ei meeldi, kuigi viimased paar aastat on nad täitsa kena disainiga mudeleid teinud. Põhjenduseks võin välja tuua mõne tuttava Renault-id, mis on neil kui elu halvim luupainaja kaelas. Endal aga prantsuse autodega eriti kokkupuuteid olnud pole, seega ei saa väga palju sõna võtta.
Vaadates töökindlamate autode tabeleid, domineerivad seal jaapanlased, hõivates seal enamus kohad, seega ei saa aru, kuidas saab hinnata auto töökindlust vaid akust voolu lõppemise järgi. Ja võib vaid arvata, kumb talub aastatepikkust kasutust paremini, kas Jaapani või Prantsuse auto.

[13piisab]

kiskus teemast kole kaugele, niiet tõstsin ülalolevad üldised parameetrid ning üksteisele maailmavaadetega silmade vahele virutamised algsest linnamaasturiteemast välja.

edit: ja käesolevast teemast sai ilmselt innustust too teema: [Realistlik auto kasutuskulu - hindame oma sõiduvahendeid]http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=31597[/url]

[miniest]

Ei tea kas ka töele vastab. Üks inimene mulle tükk aega tagasi rääkis, et kui euroopa masinatel ka selline järel teenindus oleks nagu Jaapani autodel, siis oleks ka nemad töökindluse edetabelite tippus.
Leitsin teema, kus natuke selle kohta juttu on . Toyotade kvaliteet hakkab tulevikus langema?
Möned kommetaarid.

23.12.2009 23:44
Tegelt Ainukesed head asjad mis uutel Toyotadel ja muudel jaapani plasmass kärudel on kokku paneku kvaliteet ja järel teenindus. Muudes asjades jäävad nad alla Eurooplastele.
Ühed parimad masinad on kuni 94 aastani toodetud Volvod, vot neid ma saaks nimetada surematuteks. Olen näinud 4 Volvot Rootsis, mis on läbinud üle 1 miljoni kilomeetri sama mootoriga mis tehasest väljus.
http://uudised.ekspressauto.ee/news/auto/article.php?id=28081687&l=wwoman&com=1&s=1&no=20

, 25.12.2009 03:22
Mõned siin räägivad ikka päris lapsejuttu. Jaapani autod on saksa autodest juba ammu kaugel ees. Tehnoloogja ja vastupidavus on maailma tipus.
See on ka juba selgeks tehtud, et lisaks sellele, et saksa autod on lagunemisaltimad, vajavad nad jaapani autodest palju suuremate summade eest remonti, kui miski katki läheb. Sellepärast ma ise ka juba ei imesta, kui jälle kuulen, kuidas mingi suvaline saksa auto omanik nii palju auto ehitusest ja vigade sümptomitest rääkida oskab.
Enamik mu tuttavatest sõidab saksa autodega, alalõpmata tuleb neil ette selliseid probleeme osadega, mis peaks olema lollidest vigadest juba aastakümneid tagasi nii ära silutud, et selliseid vigu ei tohiks lihtsalt sisse lasta, aga millegi pärast saksa autodes on ikka ja jälle mingid imelikud probleemid, mida viimati võis jaapani autodes kohata 20 aastat tagasi.
Üldse tänapäeval üritatakse asju (ja ka toitu) valmistada nii, et nende väljanägemine ainult alguses TUNDUKS kvaliteetne ja hea, aga sisu läheb ajaga järjest hullemaks. Hea, et Jaapanis natuke eetilisemad kombed on. Vähemalt autode suhtes.

, 25.12.2009 20:01
To sd:
Ära rohkem peale võta, muidu hakkad varsti arvame et Jaapani autoga võib sõita Kuule.
Ei ole nad ka tääkindlad ega midagi, lihtsalt kõik garantiikorras tehtud remondid on siiani olnud kliendi eest varjatud. Alates eelmiest aastast on kohustuslik neist ka klienti teavitada.
Käisin minagi om uue Mazda 6-ga paar nädalat tagasi korralises hoolduses. See tööde loetelu, mis meister mulle lisaks hooldegraafiku järgselt tehtutele oli ikka päris pikk, kõik meelde ei jäänud aga esratta laagrid kindlast ja seda 35000 km peale! Garantii on tore küll aga autot tahaks natuke pikemalt pidada.

[supp]

olude sunnil tuleb mulle leib lauale jaapani, korea ja prantsuse autodele juppide müümisest. Siinkoha pean nentima et auto tootmisse minemise aeg on väga määrav. Kui vaadata jaapani masinaid siis 90-nedatel tooteti suures osas väga töökindlaid masinaid, mida on ka lihtne reomtida ja jupid on siga odavad, see puudutab leinuimaid marke (toyota, nissan ja honda, mitsu on sellest nimistust tark väljajätta, sest see on ikka alla igasuguarvestust kavliteediga masin ehk jube kola), sellele ssajandil tootmisesse minevatel mudelitel on juba kavaliteediga kehvemini, võib jah õelda, et toyota on kvaliteet mark, aga hea ei ole ta mitte - lihtsalt teised on veel kehvemad (kuigi massiliselt eesti müüdud masinatel esineb minu kogemusest vigu nissanil ja mazdal vähem). Prantuse autode viga pole niivõrd lagunemine, kui tehase suutlikus igale masinale ca 10 erinevat varianti detaile külge kruvida ja erakordselt lolle lahendusi kasutada, jupid on sageli üliodavad aga õige leidmine on piin.
Kusjuures pean mainime et 90nendeate korea autod mis kasutavad nn 80-nendate jaapani lahendusi on tegelikult väga töökindlad nn elementaarautod.

PS parim kavliteedi näide mida lähiajal mäletan: ühe omaniku käes olnud 07a avariivabal corolla oli bensupaak läbiroostetanud

[PlyVal64]

Prantsuse autode viga pole niivõrd lagunemine, kui tehase suutlikus igale masinale ca 10 erinevat varianti detaile külge kruvida ja erakordselt lolle lahendusi kasutada, jupid on sageli üliodavad aga õige leidmine on piin.

Kahe käega päri!
Samas on need "erakordselt lollid" lahendused siin meie kliima probleem, mitte auto probleem. Oma autokese pealt: "napakas" tagapidurite/kässeri regullisüsteem ja seesinane tagavedrustus. Mõlemad fenomenaalsed, ülihead ja hästi toimivad aga Eesti kliima koos selle jubeda soolaga talvel teeb oma. Normaalne Euroopa ei tea midagi reguleer-hammassektori roostetamisest või keemiast, mis tagaõõtsa tomukaitse ära sööb, siis mingi hullu happe laagritesse laseb ja kõik tuksi keerab. Tolmust rääkimata...

Siis pole ime, kui mina olevat esimene, kes tagapiduri remontkomplekti Vehost tellib ja see kurat-teab kuskohast ja mis "jubeda" ajaga kohale tuleb. Maksin paari rauatüki eest arutult palju aga PSA'l pole olnud vaja neid lattu toota. Ma ju ei lähe rada tegema vigaste piduritega autoga... ja ise jubinate CNC pingis lõikamine pole ka odavam Pigem leian selle 700 eeku. Samas vahetan iga teise klotsivahetusega ka esikettad ära: klotsid + 2 ketast kokku on ~500 krooni Hetkel siis all 5. klotsipaar ja 3. kettakomplekt.

Ja olem ausad, ka Corolla paagi roostetamine on siiski meie kohalik probleem ning ka -20 ning rohkem on meie probleem, kuigi sellised temperatuurid on terves Skandinaavias ja Kanadas, kui arenenud ühiskondadest rääkida, kus japsid oma tehnikat müüa tahavad. Olematu mahutavusega aku on selge inseneripraak, roostetv vidin põhja all (nagu ka suurte Sitikate hüdraulika) meie probleem. Samas tuleb uskuda Alfade omanikke: need lagunevad ka seistes suvises Itaalia kliimas...

[hulgus]

Esimest korda elus näen, kuidas keegi süüdistab jaapanlasi selles, et nad ei oska autot teha, mis on äärmiselt kummaline väide...

Ära seda väga üle ela, teades Hr. PlyVal-i siis ta põhimõtetega inime ja riisi ei salli. Siin korduvalt teravamat sorti väljaütlemisi olnud, aga eks vaidlustes selgub tõde ja igale oma.
Ma liig laisk, et mõnd "eksklusiivset" igapäevaautot pidada, piisab jaapani diisel universaalist ka.
Elu jooksul neid autosid ikka peetud ja vaid korra olen peale jaapanlaste RahvaAutot omanud, luban, enam seda viga ei tee...

Teemasse, kuna paadunud "traktorist", siis peaks nagu muljetama, mis ja kuidas, aga pole eriti midagi. Vaheta vedelikke ja sharniire, piduriklotse ja tangi, vahel kellegi tegemata jätmisest mõni suurem (9k.eek) töö on tulnud teha, aga see kord viimase 6 aasta jooksul. Käivituvad, sõidavad ja võib rahulikult auto teistele usaldada, teades, et kui pikema aja pärast koju tuled, siis halbu üllatusi ei ole.
Ärge segage asjade toimimist...

[aavu]

Olematu mahutavusega aku on selge inseneripraak,

http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=31359&pid=240409#pid240409

Millised nõuded akule esitab tänane euroseadus?
Selles postituses olen meenutanud vene aja seadusi mälu järgi (kusagilt kuuldud).