[MANKS]

Ehk saate kataloogi piltidelt aru

[Laurimetall]

Antud juhul tunduks nagu nende põrklinkidega oleks midagi häda ,et kas hambad maas või siis kinni jäänud. Eks seal pmst võivad mingid nuudid maas olla või hambad kuskil hammasrattal. Olen kuulnud ,et see esisild pidi muidu väga töökindel asi olema. Kuigi see pööramise peal ühe rattaga vedu on kuidagi ebameeldiv ja kipub nagu otse tahtma minna.

[Gravity]

Mnjah,aga kas seal on tõesti ainult 1 põrkelink või siis mitu tükki? Veidi raske on ära tabada ehitust.

Ideeliselt "otsemineku" peamine põhjuseks oleks kulunud ja valesti reguleeritud esisilla roolivardad.

Samas suure külma või mingi eriti sodise õliga võib ju olla juhus kui põrkelink jääb neutraalsesse asendisse.

[näkisepp]

Mnjah,aga kas seal on tõesti ainult 1 põrkelink või siis mitu tükki? Veidi raske on ära tabada ehitust.

Ideeliselt "otsemineku" peamine põhjuseks oleks kulunud ja valesti reguleeritud esisilla roolivardad.

Samas suure külma või mingi eriti sodise õliga võib ju olla juhus kui põrkelink jääb neutraalsesse asendisse.

tere,üldjuhul tahab traktor otse minna siis kui tagasild on difer-lukustatud.

[gruppen]

Jah, täpselt! Otse tahab siis minna, kui see pisike pedaal parema jala all on vastu kabiinipõhja surutud. Ning see esisild on sinnamaani väga töökindel kuni need rullid/kutsikad ära kuluvad. Siis enam ei toimi või toimib kehvalt. Kuigi ostetud on uus reduktor - ei oleks ma nii kindel, et need rullid/kutsikad on korralikust materjalist ja ei ole juba ära kulunud.

[v6sa]

v6sa tunnistab siin nüüd avalikult selle osa oma postitustest, mis puudutavad LSD juttu, jamaks. Usalda veel mälu... Neljakümnel on tõepoolest omapärane nukklülitusega ajam esisillas, mis täidab ühteaegu nii difriluku kui automaatse sisselülimise rolli.

Hakkas eile kripeldama ja urusin natuke raamatut Ratastraktorid. Seal on nii tööpõhimõte kui pildid kenasti oelmas (nujah, pildid on küll tihedavõitu, kuid täitsa loetavad).
Ma ei saa hästi aru neist, kes ilma eelteadmisteta Vene tehnikat kasutades ei realiseeri seda ainsat tõelist eelist Lääne tehnika ees - Vene masinate kohta on olemas kirjandus. Ning raamat Ratastraktorid peaks küll olema igas külas esindet.

Tulles teema juurde tagasi, siis tundub, et diferentsiaali põrklinkide liikumisega on midagi lahti. Kas Sa uut kopsikut sisse pannes kontrollisid, kuidas need liiguvad? kuna seal on vedru, mis ilmselgelt pole ülemäära tugev (muidu kuluks nii link kui nuutmuhv liialt ilma veota), siis ei pruugi rakendumatuseks just palju vaja ollagi.
Samuti võib liialt paks õli takistada linkidel vajumast piisavalt kiiresti nuutmuhvi hambavahesse.

Seega, ilmselt tuleb uuesti sild lahti võtta ja uurida, milles asi. Ülalpool oleval pildil on lingid numbri 6 all. Kuna ma ise ei ole seeda kopsikut oma käte vahel hoidnud, siis tekkis küsimus: kas neid linke on 2 kummalgi poolel (kokku siis 4)?

Ühtlasi parandan teise väärinfo, mida ma varem levitasin - neljakümnel saab esisild ajami käiguskastist jõusiirdevõlli sünkroonse ajami võllil olevalt hammasrattalt. See muhv pöörleb koos peaülekande vedava võlliga, saades viimaselt käituse. Jälle, selle kohta on ilus pilt eelminit raamatus.

[Laurimetall]

Selle otse minekuga tahtsin lihtsalt seda ütelda ,et MTZ 82 on nagu vähe mõnusam see pööramine ,kuigi telgede vahe on samuti lugev selle juures. Samas kui nüüd võtta olukord ,kus rattad on välja pööratud ja vaja natuke vastu mäge pöörata ,siis diferentsiaaliga veaksid mõlemad esirattad , kuid T-40 hakkab pööramise poolsem ratas vedama ja siis on vahel jama pöörata ja tahab otse minna peab piduritega aitama,et pöörderaadius suureks ei läheks. Eriti halb on kui käru taga on ja libe mägi. MTZ 82 keerab minumeelest paremini sarnastes olukordades. Samas üldiselt on T-40 läbivus minumeelest parem. Eks see esisild ja tagasilla diffrilukk parandavad läbivust ja MTZ on raskem kah muidugi.

[Gravity]

Selle otse minekuga tahtsin lihtsalt seda ütelda ,et MTZ 82 on nagu vähe mõnusam see pööramine ,kuigi telgede vahe on samuti lugev selle juures. Samas kui nüüd võtta olukord ,kus rattad on välja pööratud ja vaja natuke vastu mäge pöörata ,siis diferentsiaaliga veaksid mõlemad esirattad , kuid T-40 hakkab pööramise poolsem ratas vedama ja siis on vahel jama pöörata ja tahab otse minna peab piduritega aitama,et pöörderaadius suureks ei läheks. Eriti halb on kui käru taga on ja libe mägi. MTZ 82 keerab minumeelest paremini sarnastes olukordades. Samas üldiselt on T-40 läbivus minumeelest parem. Eks see esisild ja tagasilla diffrilukk parandavad läbivust ja MTZ on raskem kah muidugi.

Kusjuures sai kunagi T-40AMiga metsa tehtud ja mitte lageraiet vaid sanitaar/hooldust. Seal oli väga palju kändude ja puude ümber pusimist nii,et ka palk traktoril järgi. Ei saaks öelda et suur pöördering ja halb manööverdus oleks. Tegelikult saab rattad suhteliselt risti keerata.

Eks sinu "probleem" peitub ikka kärus. Pane MTZile ka vastavalt tema kaalule käru taha ning hakka mäkke ronima.

Tahest tahtmata kui sul ikka rooliliigendid ka loksuvad siis pööramine ka "imelik" kuna rattad hakkavad sinna suunda jooksma kuhu neil endal kergem minna. Enda traktoril lumes/poris sõites on hea vaadata kuidas kumbki ratas viskub 3-5cmi. Eks peab kunagi korda tegema.

[Laurimetall]

Ma ei taha ütelda ,et see T-40 mingi otseselt halva pööramisega on aga ma lihtsalt võrdlen seda MTZiga. Mtz on samuti käruga proovitud. Tegelt on siin väga loogiline põhjendus ,miks T-40 on pööramine kõva maa peal vastu mäge natuke imelikum,kui MTZil. Kui t-40 rattad välja pöörata ,siis tegelikult veab ju ainult üks ratas pööramise suunas. Selleks ,et teine ratas vedama hakkaks peab pööramise poole olev ratas juba läbi libisema. Kui esisillas oleks diferentsiaal ,siis oleks jõud mõlema ratta peale ühtlaselt ära jaotatud ja pööramise peal veavad mõlemad rattad ühesuguse jõuga. Kuna T-40 peab esisild jääma joonkiiruse suhtes tagasillast maha ,siis esisild hakkab vedama alles peale mõningast tagarataste läbilibisemist. Kui rattad välja keerata ,siis on sama asi ,et enne nagu tagasild lükkab ja kui rattad on väga välja pööratud ,siis libeda puhul lohisevad esiratatd mingi väikese maa külg ees alguses ja siis hakkavad mõlemad esirattad alles vedama. Kui nüüd pööramine hakkab toimuma ,siis tegelikult veab pööramise suunas ainult üks esimene ratas ja teine esiratas jookseb suurema raadiuse tõttu lihtsalt tühjalt järgi. Kuna esisilla vedu jääb koguaeg tagasilla omast maha siis pööramisel tingimusel ,et traktori tagarattad läbi ei libise ,kuid esimesed libisevad ,siis pöörderaadius suureneb selle võrra, kui palju esisild tagasillast maha jääb. Üldiselt on see ainult teooria ja kuna ma olen mõlema traktoriga sõitnud ,siis ma tunnen erinevust. Praktikas saab mõlema traktoriga mäkke ,kui mägi on mõistlik ja traktorist on oskaja.

[Gravity]

Ma ei taha ütelda ,et see T-40 mingi otseselt halva pööramisega on aga ma lihtsalt võrdlen seda MTZiga. Mtz on samuti käruga proovitud. Tegelt on siin väga loogiline põhjendus ,miks T-40 on pööramine kõva maa peal vastu mäge natuke imelikum,kui MTZil. Kui t-40 rattad välja pöörata ,siis tegelikult veab ju ainult üks ratas pööramise suunas. Selleks ,et teine ratas vedama hakkaks peab pööramise poole olev ratas juba läbi libisema. Kui esisillas oleks diferentsiaal ,siis oleks jõud mõlema ratta peale ühtlaselt ära jaotatud ja pööramise peal veavad mõlemad rattad ühesuguse jõuga. Kuna T-40 peab esisild jääma joonkiiruse suhtes tagasillast maha ,siis esisild hakkab vedama alles peale mõningast tagarataste läbilibisemist. Kui rattad välja keerata ,siis on sama asi ,et enne nagu tagasild lükkab ja kui rattad on väga välja pööratud ,siis libeda puhul lohisevad esiratatd mingi väikese maa külg ees alguses ja siis hakkavad mõlemad esirattad alles vedama. Kui nüüd pööramine hakkab toimuma ,siis tegelikult veab pööramise suunas ainult üks esimene ratas ja teine esiratas jookseb suurema raadiuse tõttu lihtsalt tühjalt järgi. Kuna esisilla vedu jääb koguaeg tagasilla omast maha siis pööramisel tingimusel ,et traktori tagarattad läbi ei libise ,kuid esimesed libisevad ,siis pöörderaadius suureneb selle võrra, kui palju esisild tagasillast maha jääb. Üldiselt on see ainult teooria ja kuna ma olen mõlema traktoriga sõitnud ,siis ma tunnen erinevust. Praktikas saab mõlema traktoriga mäkke ,kui mägi on mõistlik ja traktorist on oskaja.

Eks peab ka päriselt asja ära katsetama. Igatahes läheb pöörderaadius ja manööverdamine kehvemaks olenemata kas tegu traktori või autoga kui juhtrattad hakkavad libisema.

Peab tõesti nentima et näiteks mööda jäist nõlva ülesse sõites "käitub" esisild nagu oleks 100% lukus sest koguaeg tagumised rattad libisevad ning esiratastel on vedu taga.


Läheb keeruliseks ära sest kunagi pole ideaalset maapinda proovimiseks kus ühtlaselt libe igal rattal.

[v6sa]

Russi LSD on hea sinnani, kuni üks ratastest ei satu auku või kordades libedamale pinnale. Siis ei jätku sellest ~30% lukustusest ja esiveost pole enam kasu. Lisame siia väärreguleeringust mittetäielikult lukustunud hüdrolülitusega tagadifri ja saamegi olukorra, kus kaks vähemkoormatud ratast diagonaalis pöörlevad tühja ja traktor seisab ikka paigal.

Neljakümne esisillalülitus tagab selle, et aeglasemalt pöörlev ratas veab alati - sõltumata momentide jaotusest. Asja geniaalsus on selles, et libedal läbi libisev ratas hakkab kiiremini pöörlema ja pidaval pinnal olev ratas jääb aeglasemaks ja kogu esisillale rakenduv pöördemoment ongi rakenduv pidavale pinnale. Samas on just see ka nõrgaks kohaks - nukkdiffer ei kannata lolli kasutajat, kes lõhub lukustuse kiiresti. Õnneks on nelikümmend piisavalt kerge, et rehvid ei käi enamasti difrist üle.

Tõsi ta on, et sisekurvis vedav ratas kipub pöörderaadiust suurendama, kuid samades oludes annab sama efekti ka LSD.

Ning ei tasu unustada, et käru vedades on kergus (mis on just neljakümne ainuke pluss) miinuseks - rakendatav jõud sõltub peamiselt massist ja haardumisest. Võrdsel pinnal siis massist, mis on russil suurem. Ning ei tasu unustada ka seda, et russi esisillale langeb traktori massist suhteliselt rohkem, kui neljakümnele...

[Gravity]

Russi LSD on hea sinnani, kuni üks ratastest ei satu auku või kordades libedamale pinnale. Siis ei jätku sellest ~30% lukustusest ja esiveost pole enam kasu. Lisame siia väärreguleeringust mittetäielikult lukustunud hüdrolülitusega tagadifri ja saamegi olukorra, kus kaks vähemkoormatud ratast diagonaalis pöörlevad tühja ja traktor seisab ikka paigal.

Neljakümne esisillalülitus tagab selle, et aeglasemalt pöörlev ratas veab alati - sõltumata momentide jaotusest. Asja geniaalsus on selles, et libedal läbi libisev ratas hakkab kiiremini pöörlema ja pidaval pinnal olev ratas jääb aeglasemaks ja kogu esisillale rakenduv pöördemoment ongi rakenduv pidavale pinnale. Samas on just see ka nõrgaks kohaks - nukkdiffer ei kannata lolli kasutajat, kes lõhub lukustuse kiiresti. Õnneks on nelikümmend piisavalt kerge, et rehvid ei käi enamasti difrist üle.

Tõsi ta on, et sisekurvis vedav ratas kipub pöörderaadiust suurendama, kuid samades oludes annab sama efekti ka LSD.

Ning ei tasu unustada, et käru vedades on kergus (mis on just neljakümne ainuke pluss) miinuseks - rakendatav jõud sõltub peamiselt massist ja haardumisest. Võrdsel pinnal siis massist, mis on russil suurem. Ning ei tasu unustada ka seda, et russi esisillale langeb traktori massist suhteliselt rohkem, kui neljakümnele...

Ma ütleks täitsa nii ja naa.

Isiklikult usun,et vedav esisild on pandud MTZile ja T-40menele sellpärast,et tagasild ei peaks esirattaid üle takistuse lükkama. Ehk kui on siuke pehme maastik kus ratas vajub sisse juba kuskil 10-20cmi siis efektiivsem on lasta vedaval esirattal end edasi "kraapida" kui tagant lükata. Väga künklikul maastikul tekib ka see efekt ,et kuna traktoril vedrustus ja liikuvad osad veermikus pmts puuduvad siis võib traktor jääda nii,et raskus jaotub diagonaalselt ja siis ei liiguta kuskile poole

Kaalujaotust ma pole tõesti veel leidnud aga mulle on meelde jäänud mingist vanast traktorite raamatust siuke rusikareegel et 2/3 tagasillal ja 1/3 esisillal. Seega T-40 esisillal rohkem kui 600-800kg pole ja võttes taha suvalise ripp riista või isegi vedades käru jääb esisillale õige vähe kg.

Traktorid on üldiselt suurema telgede vahe ja kitsama rööbme suhtega(sõnast rööbe) kui autod ning on ka loogiline,et nad "pööravad" halvemini kuna rattad peavad rohkem liikuma erineva kiirusega mis tähendab ka rohkem libisemist maapinna suhtes.

------------

Ma eeldan ka,et MTZile on piiratud libisemine tehtud esisilla säästmiseks.Sest kui ajad ikka traktori ninapidi kraavi või mõnda muud moodi tekitakd olukorra kus ühele esirattale langeb palju massi ja ka seeläbi haarduvust ning hakkad seal 80hp läbi laskma siis miskit annab kuskil järele.

Pole küll proffessori tasemel süvenenud MTZ ja T-40 esisildadesse kuid talupoja mõisuse järgi on tükid seal enam vähem sama suured ja jämedad kuid,et T-40 on "kaitsemehanismiks" alavõimsusega mootor.