[v6sa]

See traktor valmistati 2012 suvel tehases ja loomulikult registris.

Siis on hästi.
Loodetavasti töötab probleemideta kaua.

[phyl]

Mis puudutab Deeret, siis viitan jälle oma postituse mootoritehnoloogiat puudutavale osale: elektroonilise juhtimisega ühisanumpritset ei ole vaja mootori tööks. Aga ilma selleta ei ole võimalik hoida kontrolli all lämmastikuühendeid ja tahmaosakesi... Sestap ongi juhi jala ja mootori vahel vaid vask.

Uuemaid traktoreid ei tunne eriti hästi, kas neil ei kasutatud vaheetapina elektroonilise juhtimisega kõrgsurvepumpa?Autode juures oli see tehnoloogia kasutusel kindlasti kuni 2003 aastani (näit. Nissan Terrano 2,7 TDI).Mingeid tahmafiltreid ei kasutatud, EGR oli ainus roheline asi mootori juures.Tulemuseks oli väiksem kütusekulu suurema võimsuse juures, samas tavalise kõrgsurvepumba töökindlus.

Vot tõmbasin mustaga üle selle lause millest ma mitte mõhkugi aru ei saa.

Ütle mulle mis põhimõttega töötab EGR klapp?

EGR klapi abil on võimalik saavutada madalam EGT ja "puhtam" väljalaske gaas, aga vot kütuse kulu see diisel pillidel ei mõjuta mitte üks gramm.

Mida aga tavaliselt see EGR klapp teeb, on see, et laseb "sodi" uuele ringile, aga see sodi ei sisalda õhku mitte muffigi, seega vähendatakse mootorisse (silindrisse) jõudva õhu kogust, tänu millele "moodsad" pillid ei anna kütust ka peale, seega ainuke asi mida tehakse on võimsuse kaotamine. (persega arvatavasti vahet ei tunne isegi, aga düno pingis on arvatavasti võimalik see välja mõõta)

Miks võimsuse kaotamine, silindris ei jõua nagu nii kõik gaasid ära põleda?
Sest enamus mootoreid on nii madala surveastmega, et kuumutada seda ülejäänud jura piisavalt, et see oleks võimeline midagi süütama ka veel.

Besiini mootoril võib isegi EGR osutuda kasulikuks, aga diisel pillidel EI!

On olemas juba 5 taktiline mootor, mis kasutab sama efekti mootori tööks, mitte mootori töö segamiseks. (muidugi 5 takti on hetkel teema bensiini mootorina)

---

Ostsin Valtra N92 eelmisel aastal ja mootoril elektroonika puudub. Keerispeaga meh. KSP. Kuuldavasti sel aastal neid enam ei müüda.

Jup, tehes natuke uurimistööd, siis jutt vastab tõele.

Siin on aga omad "agad", alla 100 hp mootoritele pandi jah tavaline Bosch VE seeria kõrgsurve pump, mis on veel mehaanilise peaga ka, üle 100 hp pillidel on commonrail süsteemid.

Kuna Valtra kasutab SISU mootorit, siis kes tahab lugemist: http://agcopower-com-bin.directo.fi/@Bin...cylEng.pdf

Aa ja võsale küsimus, et mis sa tavalistel (väikse pöördevahemikuga) mootoritel elektroonilise turbo juhtimisega teed (eeldan, et jutt käib wastegate klappist) Tavaliselt pole kohanud traktroritel muutuva geomeetriaga vilesid, mida on võimatu juhtida ülerõhuga.

Tavalist vilet on alati kõige lihtsam juhtida diisel pillidel ülerõhuga.

[raulex]

Väljendasin ennast ebatäpselt, loomulikult mitte EGR, vaid kõrgsurvepumba elektrooniline juhtimine säästab kütet ja lisab võimsust.Aju arvutab igaks hetkeks (kümneid kordi sekundis) optimalse kütusekoguse ja pritsehetke.EGR oli Nissanil kasutusel juba ammu enne aju.

[phyl]

See traktor valmistati 2012 suvel tehases ja loomulikult registris. Seiskamine jah elektriga,aga elektrooniline juhtimine mootoril puudub. Teemasse: Kütusekulu keskmine 8l/h. Niitmisel 4m muljuriga niidukiga üle 10 pisut (4-4,5l hektarile). Ilma nugadeta pressiga alla 5 l/h. Mootoril kirjas 101hj

Ma nii tehnilise teadmise saamiseks, küsin, et kuna valtra kasutab bosch VE seeria kõrgsurve pumpa, siis äkki viitsid välja kirjutada enda pumba koodi mis asetseb pumba küljepeal. Algama peaks kood 0 460 4xx xxx.

Kui ei ole võimalik lihtsalt vaadata seda koodi, siis ega sellest midagi ei juhtu, aga hea oleks teada

[viplala]

vaid kõrgsurvepumba elektrooniline juhtimine säästab kütet ja lisab võimsust.

Ma kaldun arvama, et esimene pool sellest väitest on õige, aga teine pool on veits kaheldav. See võib nii olla, mõne X min protsendi ulatuses, kuid võimsuse kasvu sealt suuresti ei tule.
Kütust säästa... kindlasti. Võimsust korrutada... kaheldav.

[raulex]

Nissani peal on hea seda väidet selgitada.
Samale mootorile (2,7 td) sobib 1:1 nii täismehaaniline kui ka elektroonilise juhtimisega pump.
Meh. pumba tööks on sisenditeks saadaval mootori pöörded, gaasipedaali asend ja turborõhk.Ülejäänu on pumba vaikeseadistus, seda saab muuta kütusekulu ja tahmamise arvelt.
Elektroonilise juhtimisega pumbal on lisaks sisendid:kütuse temperatuur,õhukulu,väntvõlli asend, tegelik pritsehetk ja pritsekogus.
Elektrilised täiturid reageerivad olukorra muutumisele kordades kiiremini, kui meh pumba juhtseadmed.Seega saab "tsiviliseeritult" mootori võmsust tõsta.

Tegelikult elektroonikat ei fänna, kui jamama hakkab, siis on ikka korralik peavalu.

[tiit]

See traktor valmistati 2012 suvel tehases ja loomulikult registris. Seiskamine jah elektriga,aga elektrooniline juhtimine mootoril puudub. Teemasse: Kütusekulu keskmine 8l/h. Niitmisel 4m muljuriga niidukiga üle 10 pisut (4-4,5l hektarile). Ilma nugadeta pressiga alla 5 l/h. Mootoril kirjas 101hj

Ma nii tehnilise teadmise saamiseks, küsin, et kuna valtra kasutab bosch VE seeria kõrgsurve pumpa, siis äkki viitsid välja kirjutada enda pumba koodi mis asetseb pumba küljepeal. Algama peaks kood 0 460 4xx xxx.

Kui ei ole võimalik lihtsalt vaadata seda koodi, siis ega sellest midagi ei juhtu, aga hea oleks teada

0 460 424 415

[phyl]

See traktor valmistati 2012 suvel tehases ja loomulikult registris. Seiskamine jah elektriga,aga elektrooniline juhtimine mootoril puudub. Teemasse: Kütusekulu keskmine 8l/h. Niitmisel 4m muljuriga niidukiga üle 10 pisut (4-4,5l hektarile). Ilma nugadeta pressiga alla 5 l/h. Mootoril kirjas 101hj

Ma nii tehnilise teadmise saamiseks, küsin, et kuna valtra kasutab bosch VE seeria kõrgsurve pumpa, siis äkki viitsid välja kirjutada enda pumba koodi mis asetseb pumba küljepeal. Algama peaks kood 0 460 4xx xxx.

Kui ei ole võimalik lihtsalt vaadata seda koodi, siis ega sellest midagi ei juhtu, aga hea oleks teada

0 460 424 415

Tänan