[phyl]

Egas ma olen ka vaidleja inimene - See kütuse eri kulu on tavaliselt vene tehnikal madalam kui kõikidel lääne pillidel, seega väide, et väike hiinakas põletab kütet vähem on väär - tänu mootori võimsuse tõstmisel turbo üle laadimise teel peab ka rohkem kütet silindrisse pumpama ja voilaa küte kulu on max koormuse all suurem kui russinässakal.

Miks leiutati turbo - ikka selle jaoks, et mitte ehitada suure kubatuuriga masinaid, suur kubatuur: esiteks kaalub palju, teiseks vajab paigaldamiseks rohkem ruumi, mootori sise kadu on suur, müra tase on suur, võimsus HP/L kohta on väike, ja no rohelised - need keeravad ka kõik perse.

Oled piisavalt hea spetsialist kindlasti diislite alal ja mulle lausa meeldib sind uskuda . Igatahes tõestasid sa väga hästi oma viimase postitusega vana vene tehnika suhtes ära, et sama võimsusega moodne tehnika on väisema kubatuuriga, kergem, väiksem, vaiksem ja nende HP/l kohta- seega ka tehtav töö ja läbitud maa, on suurem kui vene tehnikal. ...MOTT ..

Jah, aga kütte kulu on ka suurem - see on see, mida ma mainisin, aga sa ei pannud tähele.

---

Nii, siis kaua lubatud "kartuli arvutus"

Tegu on siis savi-liiv maaga, mille pindala on 0.2 ha, kartuli all on sellest 0.1 ha.

Esiteks: Tööd mis on vaja teostada:
1: Kündmine - aja kulu 1 tund (kasutusel on T-40am + 2 hõlmaline ader)
kütte kulu 7L
2: libistamine - aja kulu 2 tundi (kasutusel T-40am + 2.5m libisti)
kütte kulu 10L
3: kultiveerimine - aja kulu 1 tund (kasutusel t-40am + 2m kuldivaator)
kütte kulu 10L
4: Väetamine - aja kulu 30 min (kasutusel pang ja käsi )
kütte kulu 1 õlu
5: Kartuli panek - aja kulu 1 tund (kasutusel T-25a + 2 realine panija)
kütuse kulu 2-3 L
6: Kahjurite tõrje - aja kulu 25 tundi suve jooksul (kasutusel näpud ja tahte jõud)
7: Vahelt harimine - aja kulu 20 min x 3 (suve jooksul kolm korda tõmban läbi)
Kütuse kulu 5L (kokku)
8: Pealsete lõikamine - aja kulu 30 minti (kasutusel t-25a, 1.6 m purusti)
kütuse kulu 2-3 L
9: Kartulite võtmine - aja kulu 7 tundi (kasutusel t-25a, 1 realine lahti ajaja)
kütte kulu 5L
10: Kartulite sorteerimine - aja kulu 10 tundi (kasutusel silmad ja käed)

11: Kartulite hoiusamine keldris - aja kulu 1 tund (kasutusel käru,kotid ja vakad)

Kulutused põllule:

Aeg: 42.6 tundi + aeg mis kulub masina seadmiseks.
Raha: 35L kütust - 35 euri + 25kg väetist (20 eurot, mingi yara mila üld väetis) - 55 euri kulub puhtalt põllu hooldamise peale.
Masinate kulu: olematu.

Kuna keskmine töö tunni hind võru maakonnas on 3.5 euri, siis tööl käies teeniksin sama ajaga 150 eurot.

Saak:

Tavaliselt 30 kotti kartulit, millest üks kott kaalub 25-30 kg.

Ümmarguselt 900 kg kartulit. Millest seeme on 150kg, praak kartul 200 kg (lõhkised, poolikud, mädad, pabulad, rohelised), seega söögiks jääb 550 kg kartulit.

Tipp ostu hetkel saab kartuli kätte 0.2euri/kg (mõned hetked on kallim ka), seega 550kg on väärt 110 eurot.

Nii, põllu harimisele kulub 55 eurot, ja töö käies saaksin 150 eurot palka samal ajal, seega raha mis läbi käib, kui põllule ei roni on 205 euri. Aga kartul mis kulub aastas ära maksab ainult 110 euri. Isegi palgast jääb veel 40 euri raha üle, kui põllule ei roni.

Mida ei ole siin arvestatud on ikkagi aeg ajaline masinate remont, hoonete remont, teiste inimeste töö tund, (ega üksinda kõiki töid ära ei tee) see muudab asja veel kallimaks.

Kui käid tööl, siis ei ole see ise majandmine kasulik, vaid hobi millele maksad rõõmsalt peale. Aga kui tööl ei käi siis on kasulik kartulit kasvatada.

[Tegelane5]

Proovisin tuttava PD 1,4 51 kW Roomsterit, ja mina ütleks et kiviagne Berlingo 51 kW 1,9 diisel on parem. Eriti kohalt võtt jne. Küttekulu on esimesel parem aga enne turbot on liiga lahja+trassi pöörded liiga kõrged. Ma ei kujuta ette palju SDI janusem oleks aga too oleks kindalt minu valik. (õige R4 TDI oleks veel parem muidugi)

[Alts]

Proovisin tuttava PD 1,4 51 kW Roomsterit, ja mina ütleks et kiviagne Berlingo 51 kW 1,9 diisel on parem. Eriti kohalt võtt jne. Küttekulu on esimesel parem aga enne turbot on liiga lahja+trassi pöörded liiga kõrged. Ma ei kujuta ette palju SDI janusem oleks aga too oleks kindalt minu valik. (õige R4 TDI oleks veel parem muidugi)

In torque we trust, there is no replacement for displacement.

[maitus]

Jah, aga kütte kulu on ka suurem - see on see, mida ma mainisin, aga sa ei pannud tähele.

---

No ei ole ju küttekulu suurem samde KW -de juures- TD -li kasutegur HP/L on palju parem su enda jutu järgi ära võrdle kubatuuri ja ära ikka enda sõnu ka sööma hakka .

Nii, põllu harimisele kulub 55 eurot, ja töö käies saaksin 150 eurot palka samal ajal, seega raha mis läbi käib, kui põllule ei roni on 205 euri. Aga kartul mis kulub aastas ära maksab ainult 110 euri. Isegi palgast jääb veel 40 euri raha üle, kui põllule ei roni.

Mida ei ole siin arvestatud on ikkagi aeg ajaline masinate remont, hoonete remont, teiste inimeste töö tund, (ega üksinda kõiki töid ära ei tee) see muudab asja veel kallimaks.

Kui käid tööl, siis ei ole see ise majandmine kasulik, vaid hobi millele maksad rõõmsalt peale. Aga kui tööl ei käi siis on kasulik kartulit kasvatada.

No kui sa nii väidad et sul see asi nii on, ju siis nii on ! . Meie sööme vaevalt kormandiku sellest mis sinu pere. Ise olen ma rohkem oafann ja teised söövad lihtsalt vähe.. .

Aga vaata, ..sa tekitasid kartulikasvatamisega 110 euri lisatulu ja säästsid samapalju palgaraha. Lõppkokkuvõttes on su kasum 220 euri. Kui sa näteks sellest kahest tunnist, mis sa iga päev arvutis istud, telekast jama vaatad ja õlut jood, pühendaksid ühe tunni samasugustele asjadele nagu kartulikasvatus, siis sa tekitaksid aastas 1277 eurot lisakasu, mis on tervelt kahe kuu palk ja säästaksid samal ajal samapalju. Kui iga pereliige annaks samuti oma ühetunnise panuse majapidamisele päevas, siis säästaks juba oma poole aasta palgaraha, mille eest võib juba omale midagi lubada......Matemaatiliselt võttes teeksid sa muidugi aastas ka kaks kuud rohkem tööd, aga see on hajuv aeg ja oma põllul trakiga põksumine tekitab hoopis teise tunde kui kuskil firmas tundi venitada. Rääkimata sellest et perega ühiselt tehtud asjad ja -veedetud aeg on omaette väärtus- elustiili küsimus nagu ma ütlesin.. .

Aga kui sel aastal juhtub kartuli hind olema näiteks o.4 eurot..2x kallim ???

[motamees]

... nägin "Maalehest" roomikukombaini reklaami... Kuiv suvi olnud...

See võib olla mu naise onu kombain. Rääkisin kord temaga sel teemal. Ta on võtnud selle kombainiga oma vilja, naabrite ja ka suurmajandite vilja. Kui maad enam ei kanna, siis tullakse ikka tema abi paluma. Nüüd aga papi juba 83 aastat vana ja ei viitsi enam mässata. Otsustas masinaparki vähendada. Naljakas aga see, et kombainile ostjat pole veel leidnud. Kui maa on kuiv, siis keegi ju ei taha osta. Kui aga maa märg, ronib papi redelit mööda üles ja läheb naabritele appi. Küll on hää siis vilja võtta - konkurente ju pole.

[phyl]

Jah, aga kütte kulu on ka suurem - see on see, mida ma mainisin, aga sa ei pannud tähele.

---

No ei ole ju küttekulu suurem samde KW -de juures- TD -li kasutegur HP/L on palju parem su enda jutu järgi ära võrdle kubatuuri ja ära ikka enda sõnu ka sööma hakka .

Heh, asi on kaldunud alg mõistest juba kõrvale, jutt algas KÜTUSE ERI KULUST, ehk siis näitena, kui sa aheldad russile 10 m kuldivaatori taha, siis ei saagi asi olla kasulik. Masinaga tuleb kasutada tööriistu, mis on talle tehasest külge mõeldud.

Ehki tänapäeval (ka vanasti tegelt) aheldatakse tööriistu masinate külge HP järgi, siis vabalthingavad sama HP juures on ökonoomsemad kui turbo mootorid sama HP juures. (oeh, ma ei suuda enam paremini seda seletada)

Kütuse eri kulu ei võrdu hp/L võimsusega. Asi ongi selles, et tegelikult on võimalik kultiveerida 1 ha maad säästlikumalt kui tänapäeva valtraga - kuigi aja kulu ja töö tingimused on valtras kordades paremad ja mulla kahjustused on ka väiksemad.

Miks ma seda rauda sulle vastu raiun, juba pikemat aega? Kuna endal on praktiline kogemus põllu harimisel, nii russiga kui ka valtraga.

Ehk siis veel kavalam näide, et ahelda mingile odavale "hiinakale" mis arendab 55 kw mootori võimsust, 1000 KN tõmbe jõudu vajav ader taha - hiinakas teeb ainult köh-köh-köh (ja sööb kõik kütte ära mis talle ette antakse), aga russi näss, samade kw-ide abil liigutab seda atra võimekalt (suutes kütte abil mis talle antakse isegi kasulikku tööd teha).

[maitus]

Ehk siis veel kavalam näide, et ahelda mingile odavale "hiinakale" mis arendab 55 kw mootori võimsust, 1000 KN tõmbe jõudu vajav ader taha - hiinakas teeb ainult köh-köh-köh (ja sööb kõik kütte ära mis talle ette antakse), aga russi näss, samade kw-ide abil liigutab seda atra võimekalt (suutes kütte abil mis talle antakse isegi kasulikku tööd teha).

No minu jaoks ei ole see jutt loogiline. Järelikult see hiinakas siis lihtsalt ei arenda sellist võimsust (1KW = 1KW ) või on ülekanne nii sirge, et liikuda ei jõua või on Hiinast omal jalal siia tulnud.....sinu juttu kuulates peaks Ziguliga sõitma ja Druzbaga metsa langetama .Lääne ja vene traka vahe on täpselt sama nagu mosse ja lada vs volvo ja audi ,jah mosse ja lada viivad ka punktist a .b aga miskipärast enamik inimesi eelistab "normaalseid" autosid, mis-sest et jupid 10x kallimad. Selline vaidlus muutub juba mõttetuks...lapski saab aru, et moodne tehnika on võimsam ja säästvam. Russiga samas klassis olevale läänekale paned ka K 700 riistad taha ja siis on küttekulu tunnis kinlasti suurem, ha kohta aga kindlasti väiksem.

[v126]

''Russiga samas klassis olevale läänekale paned ka K 700 riistad taha''


Taha võid ju neid riistu panna aga kas see pill nendega midagi teha ka suudab, vot seda tahaks kohe oma silmaga näha.

[phyl]

Ehk siis veel kavalam näide, et ahelda mingile odavale "hiinakale" mis arendab 55 kw mootori võimsust, 1000 KN tõmbe jõudu vajav ader taha - hiinakas teeb ainult köh-köh-köh (ja sööb kõik kütte ära mis talle ette antakse), aga russi näss, samade kw-ide abil liigutab seda atra võimekalt (suutes kütte abil mis talle antakse isegi kasulikku tööd teha).

No minu jaoks ei ole see jutt loogiline. Järelikult see hiinakas siis lihtsalt ei arenda sellist võimsust (1KW = 1KW ) või on ülekanne nii sirge, et liikuda ei jõua või on Hiinast omal jalal siia tulnud.....sinu juttu kuulates peaks Ziguliga sõitma ja Druzbaga metsa langetama .Lääne ja vene traka vahe on täpselt sama nagu mosse ja lada vs volvo ja audi ,jah mosse ja lada viivad ka punktist a .b aga miskipärast enamik inimesi eelistab "normaalseid" autosid, mis-sest et jupid 10x kallimad. Selline vaidlus muutub juba mõttetuks...lapski saab aru, et moodne tehnika on võimsam ja säästvam. Russiga samas klassis olevale läänekale paned ka K 700 riistad taha ja siis on küttekulu tunnis kinlasti suurem, ha kohta aga kindlasti väiksem.

Jälle oled hakanud lahmima . Ükski 55 kw arendav pill ei suuda vedada, isegi paigalt liigutada, K-700 mõeldud põllutöö riistu. Miks? Ega hobujõud ainukesena massi edasi liiguta, KN mida arendab ratta kontakt maaga, see on edasi viiv jõud põllul.

Toome siis ulmelise näite uuesti. Võtame võrdlusesse VW Passati 55kw ja MTZ 82 oma 55 kw - mis sa arvad, kumb on põllul võimekam? Sama on ka hiinakas versus venelane. (kw ei ole see mis asjad põllul liikuma paneb, vaid KN mida suudab masin arendada)

Kuna KN on suuresti sõltuvuses masina massiga, siis võime muuta ka passati 3 t kaaluvaks isendiks, ja siis hakata kütuse kulusid võrdlema - üks mootor on 1.9 teine on 4,7 ja arva kumb on siis ökonoomsem.

Isegi võrdlusesse võib võtta N.M suuruse, ka passatist võime võtta 290 N.M välja, aga siis on pill veel janusem kui ennem.

Kui sa loed minu eelmist postitust hoolega uuesti, siis äkki paned tähele seda, et ma ei ole kiitnud russi töö kiirust põllul, ega töötaja mugavust, ega ka seda, et masin on ulmeilselt hää, vaid ainuke asi mis on parem, on kütuse eri kulu.

Teoreetikud, vast ei saagi sellest aru - või praktik ei suuda seda lihtsalt selgitada .

Ma ei lahmi enda õigust lampi, vaid see põhineb 10 aastasel praktilisel kogemusel. Miski pärast ma arvan, et 10 aastat praktilist kogemust näitab rohkem välja kui sinu lihtne loogika.

[Talupoeg taluja]

Ühe asja olete siin arutamise ja vaidlemise käigus ära unustanud---osade saadavus ja hind. Russile on kõik saada aga oma uutele päkkadele vaevalt et kohe saate+ hind peaks ka jalust rabama. Ja kohe ei saa midagi,sest vaevalt ladudes midagi suurt võtta on. Ja poes hakatakse seda vana laulu laulma...... Siit järeldus--russ ikka parem...

[v6sa]

Masinakulude arvutamiseks on tabelid olemas:
http://www.eria.ee/www/?page_id=355

Tasuvuse arvestamiseks on kah materjale leida:
http://www.pikk.ee/valdkonnad/finantsmaj...arvestused

Need arvutused on nii tõesed, kui tõesed andmed sinna panna. Mida rohkem asju jätta välja stiilis: "see ei maksa midagi", seda hullemaks asi läheb. Või paremaks, sõltuvalt vaatenurgast. Sest ühel on vaja kõrgeid, teisel madalaid kulusid näidata. Pangaametniku jaoks pole ju vahet, kas traktor veab mõistliku suurusega riista või on paberile kirja pandud selge totrus.

Tihtipeale aetakse segi erikulu (g/kWh kohta) ja tegelik kulu (tihti l/h). Kui esimene on suuresti teoreetiline number, mis on alati sama (mootorikarakteristik võetakse kindlatel tingimustel), siis tegelik kulu sõltub mitte ainult masinast, vaid ka masina sobivusest tehtavale tööle ja juhist kangida taga. Sellest viimasest vast kõige enam - ei ole mingi probleem põletada omast lollusest kolmandik kütust ülearu. Näiteks sobib kenasti praegu päevakorras olev toetusaluste rohumaade hooldusniitmine purustava niidukiga. Kui 8-meetrise heas hambumuses oleva närilise tunnikulu jääb alla poolesaja liitri (töö tegemiseks on tarvis traktorit võimsusega >200 kW), siis nüride terade ja liig suure liikumiskiiruse juures võib põleda ka sada (tõsi, seda on siis ka kaugele näha).

Vaidluses tänapäevane vs. sõjajärgne mootor, ei tohi unustada keskkonnanõuete kägistavat mõju. Mootoritootjad väidavad, et keskkonnanõuete täitmiseks kulub kolmandik kütusest... Täna kasutatakse heitgaasinormi saavutamiseks kas tahmafiltrit või kusiainet. Mõlema puhul ei ole tegu mootori tööd ja hingamist parandavate seadmetega. Mootori tööle on need selgelt halvad - nende toimimiseks vajalik energia ei tule ju mujalt, kui sellesama kütuse põlemisest (pluss kusiaine ise).

Russi erikulu on 180+ g/kWh. Suvaline tänane kägistatud ja kohitsetud TIER3 mootor ei suuda minna oluliselt alla 250...
Teisest küljest: tahaks ju tahmata õhku hingata...

Omaette teema on mootori tarnitava pöördemomendi (sest asjade ringiajamisel on oluline pöördemoment) muutmine kasulikuks tööks. Aktiivmasinatega on lihtne - aja aga ringi ja kasum tuleb. Aga vedamisega on keerulisem: haardekaal sõltub peale masina (rehv, ülekanne, mass) ka pinnast, millel liigutakse. Ning sama masina haardejõud võib päeva jooksulgi kõikuda kordades (savimaa rõõmud!).
Siin toodi ilmekas näide 1 MN (1000kN) vajava adra (see peab üks väga sügavat kündi võimaldav asi olema) haakimisest hiinaka järgi. Ainus liikumine, mis säärasel juhul toimib, on traktori kliirensi võrra alla...
Kui rattalt pakutava momendi tekitatav jõud rehvi ja aluspinna kokkupuutealal ületab pinna vastupanuvõime, hakkab edasiliikumine asenduma allaliikumisega. Huvitava nüansina on sõreda mulla puhul V-kujulise krihvipaigutusega rehvimustriga rehvi veovõime maksimaalne just 8-12% läbilibisemise juures...

Need on vaid paar pisikest nüanssi sellest keerulisest süsteemist, mida tähistab sõna põllumajandus. Aga nagu me juba teame, siis on see imelihtne ja igaüks suudab anda head nõu, kuidas on õige põldu pidada.

---

Ühe asja olete siin arutamise ja vaidlemise käigus ära unustanud---osade saadavus ja hind. Russile on kõik saada ...

Mis rõõmu on näiteks odavast hüdrojagurist, mis lekib lahinal läbi? Kuniks veel on liikvel nõukaaegseid ladude jääke, saab veel hakkama. Aga uuema aja toodangu kvaliteet ei vasta küll meie ootustele. Ning saadavuski on kahe otsaga asi - levinud varuosad on paarikaupa võtta. Aga tegelikult on päris palju kurtmist teemal, et seda või teist tükki ei paku ükski pood ja ainus lootus on Venes käijatelt tellida. Kuivõrd on säärane kurtmine põhjendet ja kuivõrd lihtsalt saamatuse verbaalne väljendus, ei oska mina hinnata.

Aga vanatüübilise esisilla ülemise nurkreduktori hind 450 € pluss kõmm võttis küll kukalt kratsima... samas, metall ongi kallis.

---

...toote näiteid kulude kohta põlluharimises 20 -ne ja 500 hektari kohta et ära tõestada, et väikeettevõttel ei ole mõtet eksisteerida, tuues ettekäändeks tehnika maksumust ja muid kulusid.
...

Olgem siiski täpsed: väikeeteevõttel ei ole majanduslikku mõtet.

Kui jätta majanduslik tasuvus kõrvale, siis on sel potentsiaali küll: paindlik, keskkonnasõbralik, ressursisäästlik... Lihtsalt väikeettevõtja peab ise rohkem tööd tegema.
Ning mida vähem oma tööd väärtustada, seda väiksem ettevõte hakkama saab.

Tasub veel tähele panna, et sõna "väike" on suuresti tinglik. 100 lammast ei ole kuigi suur ettevõtmine, 100 lehma aga keskmise suurusega kari (väidetavalt on keskmine karja suurus meil 84 lehma). 100 tiiki kaladega on aga juba tõsine kasvandus...

[Talupoeg taluja]

Jah,lekkivad jagajad on ka mind häirinud. Viga selles,et sinna on topitud sellised tihendid mis kestavad lühikest aega ja põhjus on-liiga peenikesed tihendid. Peale selle ei seisa ka ader taga vaid tahab maasse vajuda..... Siit järeldus-tuleb künda! Mitte tühjalt ringi sõita adraga.....
Eks jah veneaegsed uued jupid on kvaliteetsemad. See on selge. Eks on ka minu käest läbi käinud mõned uuematüübi magneetod käivitusmootori omad. Kuna olen juba kooliajast neid remontinud ja huvi tundnud,võin väita,et ega uuemad saavutused ja leiutised pole kvaliteetsed. Näiteks mida arvate magneetost millel on sees ankur ja selle magnetid on liimiga topitud ankruvõlli külge....... paras naljanummer. Ja mis juhtub,keerab kõik puru..... Seega tuleb poest osta uus magneeto ja süütepool kohe eraldada vanatüübilisele....
Mis aga küttekulusse puutub,siis rikkis küttepump, pihustid,valed riistad haakes ja võhik roolis.....kõik abiks kütusest lahtisaamisel.

[viplala]

Mis rõõmu on näiteks odavast hüdrojagurist, mis lekib lahinal läbi? Kuniks veel on liikvel nõukaaegseid ladude jääke, saab veel hakkama. Aga uuema aja toodangu kvaliteet ei vasta küll meie ootustele. Ning saadavuski on kahe otsaga asi - levinud varuosad on paarikaupa võtta. Aga tegelikult on päris palju kurtmist teemal, et seda või teist tükki ei paku ükski pood ja ainus lootus on Venes käijatelt tellida. Kuivõrd on säärane kurtmine põhjendet ja kuivõrd lihtsalt saamatuse verbaalne väljendus:P, ei oska mina hinnata.

Aga vanatüübilise esisilla ülemise nurkreduktori hind 450 € pluss kõmm võttis küll kukalt kratsima... samas, metall ongi kallis.:(

Eks need asjad ongi kahe või enama otsaga tavaliselt.
Ma vaatan siin oma naabrimeest. Ostis tutika Deer'i. Mingi 100'se (võin ka valetada, ei ole eriline traktorite tundja) Nüüd sai garantii läbi. Mees kratsib kukalt, et mida edasi teha, sest garantii ajal on traktorile tehtud ulme summades remonti. Alates uuest kütuse kõrgsurvepumbast, lõpetades kurat teab millega. Kui seda oleks pidanud enda raha eest tegema, oleks trakatsi hind juba poole kallim. Garantiid täna Deerile juurde ei saa osta. Vist laguneb liiga palju.
Tööd teeb traktor vähe. Mõned künnid, hein... 40 looma, lume lükkamine ja ongi kõik.
Ma ei tea palju sellisele pump võib maksta, kuid kaldun arvama, et ühe korraliku russi raha ikka.
Ja kus see loogika siis on. Traktor maksab mingi 60-80 tukatit, laguneb kui kurat ja remontida neid enam nagunii ei mõista.
Ja siis lõpuks jõuame ikka välja nende vanade russideni. Las nad siis tossavad ja lekivad. Sest kokkuvõttes jäävad nad ainukeseks alternatiiviks, väikesele tegijale.

[Alts]

Küsimus on selles, et kaua neid russe jätkub...

[v6sa]

Küsimus on selles, et kaua neid russe jätkub...

Arvestades seda, et enamuse ajast põllul või metsas viibiva tehnika puhul ei ole järelvalve kuigi terav ja raud kestab mõistlikul kasutamisel kaua, siis aastakümneteks.

Vene ajal tegi russ hoolika mahe käes 10 000 mototundi ilma kapremondita. Arvestades, et keskmises siinihaldatavas väiketalus teeb põhitraktor aastas sadakond tundi ja abitehnika mõnikümmend, siis jagub tehnilist ressurssi aastakümneteks. Kui traktor seisab varju all ja saab vahel pesu ja hooldust, siis matab traktor peremehe (jällegi, pahatihti on väiketalunikud kas pensionieas või selle künnisel ).

Ning seejärel saadavad pärijad "vanaraua" üle kaalu...

Mis puudutab Deeret, siis viitan jälle oma postituse mootoritehnoloogiat puudutavale osale: elektroonilise juhtimisega ühisanumpritset ei ole vaja mootori tööks. Aga ilma selleta ei ole võimalik hoida kontrolli all lämmastikuühendeid ja tahmaosakesi... Sestap ongi juhi jala ja mootori vahel vaid vask.

Mida peenem tehnika, seda õrnem on see juhmkasutusele. Ühisanumpritset tapab tõhusalt küsitava väärtusega kütte kasutamine. Jah, süsteemis on vee-eraldid ja filtrid, kuid kusagilt tünnipõhjast võetud roostesegune kütus ummistab filtri ja siis juhtub vääramatu - element rebeneb ja täppissobitusega paaridesse pääseb sodi. Edasine on juba puhas füüsika ja keemia.

Ega see pole ainult lääne tehnika mure - egas korras toitesüsteemiga russ ju tahmagi. Aga palju neid liikumas on? Suutäius roostesegust kütuseemulsiooni tapab sama tõhusalt ka russi KSP ja pihustid. Lihtsalt kui lääne tehnika puhul on tegu kohutava katastroofiga, siis vene tehnika puhul võtame seda süüdimatu õlakehitusega: vene asi, mis tast tahta....

Muide, paljud uue tehnika mured ei kummita reaspmba ja mehh. jõuülekandega vanemaid isendeid

[raulex]

Mis puudutab Deeret, siis viitan jälle oma postituse mootoritehnoloogiat puudutavale osale: elektroonilise juhtimisega ühisanumpritset ei ole vaja mootori tööks. Aga ilma selleta ei ole võimalik hoida kontrolli all lämmastikuühendeid ja tahmaosakesi... Sestap ongi juhi jala ja mootori vahel vaid vask.

Uuemaid traktoreid ei tunne eriti hästi, kas neil ei kasutatud vaheetapina elektroonilise juhtimisega kõrgsurvepumpa?Autode juures oli see tehnoloogia kasutusel kindlasti kuni 2003 aastani (näit. Nissan Terrano 2,7 TDI).Mingeid tahmafiltreid ei kasutatud, EGR oli ainus roheline asi mootori juures.Tulemuseks oli väiksem kütusekulu suurema võimsuse juures, samas tavalise kõrgsurvepumba töökindlus.

[v6sa]

Mis puudutab Deeret, siis viitan jälle oma postituse mootoritehnoloogiat puudutavale osale: elektroonilise juhtimisega ühisanumpritset ei ole vaja mootori tööks. Aga ilma selleta ei ole võimalik hoida kontrolli all lämmastikuühendeid ja tahmaosakesi... Sestap ongi juhi jala ja mootori vahel vaid vask.

Uuemaid traktoreid ei tunne eriti hästi, kas neil ei kasutatud vaheetapina elektroonilise juhtimisega kõrgsurvepumpa?Autode juures oli see tehnoloogia kasutusel kindlasti kuni 2003 aastani (näit. Nissan Terrano 2,7 TDI).Mingeid tahmafiltreid ei kasutatud, EGR oli ainus roheline asi mootori juures.Tulemuseks oli väiksem kütusekulu suurema võimsuse juures, samas tavalise kõrgsurvepumba töökindlus.

Kasutati ikka. Enamus TIER2 mootoreid (ehk suurem osa täna kasutatuna turul olevatest) olid säärased: mehhaaniline pump (tavaliselt rootor, kuid oli ka reaspumbaga mootoreid), mida juhtis elekter. Ning vat see juhtimine on neil nõrk koht: ebaselged rikked, probleemid käivitumisega... Ning EGR tahmab üsna tõhusalt umbe sisselaske.

Remondiga on nutune - vaid mõnes üksikus kohas on inimest, kes nende riistade hingeeelu mõistab. Eestis vist paar meest on, kuigi kõigi kohta on nurinat. Samas on rahulolematus ka mõistetav - inimene on ostnud kalli raha eest kiiskava traktori ja nüüd selgub, et kasutamiseks on vaja veel teha remonti xxxx euro eest...

Raud ise on neil traktoritel tegelikult hea: ei ole veel elektroonika arvelt ära optimeeritud. Enamasti 2 kiirlülitusega käiku ja elektrohüdrauliline reevers, rippsüsteemi juhitimine puhtalt tõmbe pealt, sillalukud ja nelivedu lülituvad eraldi lülitist.

Praegusel tehnikal käivad kõik lülitused läbi ajuploki. Ning kuigi juht tellib näiteks rippsüsteemi langetamise, siis ei pruugi seda juhtuda, kuna mingi parameeter takistab täituri aktiveerimist. Harva küll, kuid piisab paarist järjestikkusest korrast, et ajada juhiistmel närv mustaks.

[tiit]

Ostsin Valtra N92 eelmisel aastal ja mootoril elektroonika puudub. Keerispeaga meh. KSP. Kuuldavasti sel aastal neid enam ei müüda.

[v6sa]

Ostsin Valtra N92 eelmisel aastal ja mootoril elektroonika puudub. Keerispeaga meh. KSP. Kuuldavasti sel aastal neid enam ei müüda.

Mis aasta traktor?
Registris?

Seiskamine ja turbo juhtimine peaks sel ikkagi käima elektriga, samuti peaks KSP regulaatoris olema elektritäitur ülekoormuse korrektoriks.

Huvitav, et 2012 sai säärast Valtrat. Kuigi laomasinad on lubatud sellisena maha müüa, on ju Valtra kuulus just selle poolest, et ühtegi traktorit ei toodeta ilma konkreetse ostja tellimuseta.

[tiit]

See traktor valmistati 2012 suvel tehases ja loomulikult registris. Seiskamine jah elektriga,aga elektrooniline juhtimine mootoril puudub. Teemasse: Kütusekulu keskmine 8l/h. Niitmisel 4m muljuriga niidukiga üle 10 pisut (4-4,5l hektarile). Ilma nugadeta pressiga alla 5 l/h. Mootoril kirjas 101hj