Jossi kolb
#21

Võib proovida ka ultraheli pesu. Seal vanni hea mitu tundi lasta podiseda võiks ka olla mingi lootus, et tuleb lahti.
Vasta
#22

Ultraheli on ka enne soovitatud. Mis see täpsemalt on ja kus sellist teenust pakutakse?
Vasta
#23

isand sass on ju igati lugupeetud ja teenekas kaasfoorumlane, aga ilmselgelt pole kõiki teemasid lugenud.
vihjeks mainiks niipalju, et siinsamas foorumis on ultraheli pesust palju juttu olnud ja suisa pakutakse teenust.
üleval paremal oleva abilise nõul leiab vajaliku info kiiresti.
Smile
Vasta
#24

Põlvas on igaljuhul üks pesur, kuhu mahub auto plokikaan sisse(6silindrit)
Kindlasti pesureid veel.

Tegemist põhimõtteliselt pesuaine vanniga kuhu pannakse sisse detail, vannil küljes 1 kuni mitu kõlarit ja kõlaritest siis lastakse kõrgsagedus "heli"
Muidugi vannis olevat pesuainet pesur kuumutab ka 60+ kraadini olenevalt pesurist.
Vasta
#25

(24-02-2014, 13:49 PM)madis_l Kirjutas:  Eriti tõhus võiks olla silinder kuumaks ca 200C ja kolb vedela lämmastikuga ca -200C juurde. Külma kolvi jõulisest koputamisest maksaks ilmselt hoiduda.

Tundub teemakohane link
Nii jõhkra temperatuurimuutuse peale läheb silinder ilmselt praksti mõrasid täis ja pudeneb kolvi ümbert ära. Ma pigem leotaks roostekäkki oblikhappes. Mõned militaari-mehed on selle menetlusega maa seest leitud, esmapilgul lootusetult roostes Saksa kiivrid nii puhtaks saanud, et originaalvärv ja dekaalidki tulevad kenasti nähtavale. Teine variant kinniroostetanud asja liikuma saamiseks (rooste eemaldamiseks) on elektrolüüs. Pikemalt sellest juttu siin (roostes kolvi liikumasaamiseks soovitab keegi ka denaturka-petrooleumi segu): http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/vi...c.php?f=19&t=638&sid=bf11c582ba897486de531edfbe382290

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#26

Süsiahappegaasi tulekustutiga on nüüd proovitud - olukord muutusteta. Eriti kõvasti haamrit anda ei julgenud, malm läheb külmutades väga rabedaks.
Vasta
#27

(26-02-2014, 16:16 PM)Mossemees Kirjutas:  Teine variant kinniroostetanud asja liikuma saamiseks (rooste eemaldamiseks) on elektrolüüs.

Elektrolüüs ei sobi, see ampsab koos roostega ka metalli päris mehiselt. Pärast on kolb ja silinder täiesti mõõdust väljas.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#28

(26-02-2014, 17:27 PM)viplala Kirjutas:  
(26-02-2014, 16:16 PM)Mossemees Kirjutas:  Teine variant kinniroostetanud asja liikuma saamiseks (rooste eemaldamiseks) on elektrolüüs.

Elektrolüüs ei sobi, see ampsab koos roostega ka metalli päris mehiselt. Pärast on kolb ja silinder täiesti mõõdust väljas.
Kui mehiselt metalli ampsab, siis seda metalli puhastatava eseme küljes tegelikult enam suuremat pole, elektrolüüs hävitab ikkagi roostet ja väga tugevalt roostes (kui metall juba kihiti roostetab) esemest võib nii tõesti vaid armetu käkk järgi jääda. Või siis teine variant, juhtmed on valesti ühendatud. Siis hävib ohverelektroodi asemel puhastatav ese. Ise olen toanurgas omajagu seda "kirvesuppi" keetnud, kõige parem näide on üks detektoriga metsast leitud sõjaaegne mutrivõti. Esmapilgul tahtsin juba minema visata, tundus, et selle võib vist käte vahel pooleks murda. Igaks juhuks võtsin siiski kaasa, mõtlesin, et sellisest jurblist pole kahju ka, kui midagi nihu läheb. Pesin kraani all nii palju liiva ja lahtist roostet maha kui andis ja siis läks lüüsitamiseks. Õige mitu korda sain lahust vahetada (anumaks oli 1kg šašlõkiämber). Aga võti sai lõpuks nii puhtaks, et kirjad ja freesimisjäljedki tulid täies ilus nähtavale. Mõned väiksemad pittingkorrosioonilohud muidugi ka. Minema viskamise asemel rändas täiesti kõlblikuks osutunud võti auto tööriistakomplekti. Harilik lehtvõti, aga üsna huvitavate suurustega, oli vist 11-14 (harilikult ikka on 11-13 ja 12-14).
Soovitan guugeldada "rust removal by electrolysis". Pilte ja juttu enam kui küll.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#29

Sai ka proovitud kunagi elektrolüüsida. Esemeks võtsin vana heebli. Pool heeblit läks küll ilusasti puhtaks, kuid näpuga oli rant tunda. Mingit meeletut roostet heebli peal algselt ei olnud. Kõrval on anoodiks kasutatud polt.

Mina igal juhul ei soovitaks elektrolüüsi pindadele, mis peaksid oma täpsuse või mõõdud säilitama.

   

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#30

kahjuks pean seksi-ja pornograafiahuvilisi kurvastama - sain asja liikuma ilma pullita. Täpselt ei teagi, mis selle effekti andis. Kuumutasin korduvalt gaasipõletiga ja jahutasin korduvalt tulekustutiga, vahepeal leotasin diiselküttes.Igatahes hakkas liikuma. Vägistada ei julge, jätsin veel ööseks likku, homme üritan kolvi kätte saada. Liigub umbes 5mm , kummihaamriga koputades, erilist jõudu rakendada ei ole vaja. Edasi siiski ei taha liikuda, seepärast jätsin asja praegu pooleli.
Vasta
#31

Mul kogemus Mos-2-ga sellise juba veidi liikuvate detailidega.Soovitan.

Tervitab Veteran.
Vasta
#32

    Niisugune see kolb siis on. Pidi olema Jossi oma, aga vist ei ole. Igatahes hakkas liikuma ja ka rõngad sain lahti. Silinder oli kõntsa täis, kuid peale puhastamist tundub üsna kobe. Esialgu läbi puurima ja uut kolbi leiutama ei hakka, üritan sellega edasi toimetada. Silindri-osa on igatahes mootorile paigaldatud ja kolb liigub normaalselt. Kui keegi teab, mille kolb see ikkagi võiks olla, siis andke teada. Tänud kõigile, kes head nõu andsid!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne